Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

06.07.2023 määrusega kohus lõpetas G Š pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu, algatas tema kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 06.07.2023 määrusest nähtub, et võlausaldajatel jäi II järgu tunnustatud nõuete osas raha saamata järgnevalt: Jrk Tunnustatud ja Jaotis Võlausaldaja nr rahuldamata nõue (EUR) % Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)

3 409,68 30,60

Kohtutäitur E N Kohtutäitur E N Holm Bank AS (RK 14080830) Bigbank AS (RK 10183757) Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) Aktiva Finants OÜ (RK 10746479) Kohtutäitur K F

219,10

1,97

56,64

0,51

471,81

4,23

2 851,57

25,59

3 262,16

29,28

795,33

7,14

75,95

0,68

Kohus selgitas võlgniku kohustusi võlgadest vabastamise menetluses, s.h kohustust esitada aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta hiljemalt jooksva aasta 06. juuliks, esimene aruanne tuli esitada kohtule 06.07.2024. Võlgnik on iga-aastased aruanded kohtule esitanud 31.07.2024, 08.08.2024, 29.06.2025 ning 25.06.2026 lõpparuande. Kohtule esitatud aruannetest ja konto väljavõtetest nähtub, et võlgnik ei ole olnud kohustuste vabastamise menetluse jooksul hõivatud töö või muu tulutoova tegevusega. Tema sissetulekuteks on olnud Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus. Kohus küsis 26.06.2026 võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Bigbank AS teatas, et temale ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul makseid laekunud, tasumata nõude suurus on 2 851.57 eurot. Arvestades kohustustest vabastamise perioodi kestust, ei ole usutav, et võlgnikul puudus mõistlik võimalus teenida sissetulekut, mille arvelt võinuks teha kasvõi minimaalseid väljamakseid. Seega on võlgnik käitunud vähemalt hooletult ning jätnud täitmata nii seadusest kui kohtumäärusest tulenevad kohustused, rikkudes seeläbi süüliselt võlausaldajate õigusi ja huve. Tulenevalt eeltoodust puudub alus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ on seisukohal, et võlgnik on oma seadusest tulenevad kohustused jätnud täitmata ning suhtunud kergekäeliselt oma kohustuste täitmisse. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega ega ka selle otsimisega, kahjustades võlausaldaja huve. Võlgnikult ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul ühtegi makset laekunud. Võlausaldaja palub lõpetada menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi olla ära kuulatud.

Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) teatas, et kohustustest vabastamise menetluse perioodil laekus võlgnikult nõude katteks 30.92 eurot, tasumata nõude jääk 3 378.76 eurot. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja ei soovi olla ära kuulatud. Võlausaldaja Holm Bank AS teatel on võlgnik teinud kohustustest vabastamise menetluse raames nõude katteks makseid summas 40.00 eurot, võlgnevuse jääk on 431.81 eurot. Võlausaldaja palub lõpetada menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Kohtutäiturid Rocki Albert (kohtutäitur E N täiteasjad) ja K F seisukohta ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 1933 lg 2 kohaselt kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 01.07.2022 esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 16.05.2019, s.o enne 01.07.2022. Võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 06.07.2023 ning menetlus kestab kolm aastat. Kohus selgitab, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 04.05.2016, 3-2-1-19-16, p 14; 20.06.2016, 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (RKTKm 04.05.2016, nr 3-2-1-19-16, p 14; 17.04.2013, 3-2-1- 46-13, p 11; 14.11.2011, 3-2-1-121-11, p 12). Riigikohus on selgitanud ka, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). PankrS § 175 lg 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. G Šit ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik ei ole olnud kohustuste vabastamise menetluse jooksul hõivatud töö või muu tulutoova tegevusega. Tema sissetulekuteks on olnud

Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus. Esitatud tõenditest nähtub ka, et võlgnikul on raske liikumispuue. Riigikohus on tsiviilasja 2-11-24696 30.10.2019 lahendis leidnud, et üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Nii võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Kohus selgitab ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt Riigikohtu 30. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24696). PankrS § 173 lg 1 ettenähtud kohustuse rikkumist saaks kohtu hinnangul eelkõige tõdeda olukorras, kus võlgnik on terve menetluse vältel ilma mõjuva põhjuseta olnud töötu või arvestades tema oskuseid ja teadmisi töötab ilmselgelt tema jaoks alamakstud tööpositsioonil. Toimiku materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub aga, võlgnikul on tervislikud probleemid, mistõttu ei olegi ta võimeline tööd tegema. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku konto väljavõtetest nähtub, et kohustustest vabastamise menetluse kestel on tema igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud vaid Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus ca 380.00 eurot kuus ning Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav sotsiaaltoetus 50.00 eurot kuus. Seega on võlgnik menetluse ajal saanud sissetulekut sellises ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku kohaselt võimalik pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse kohaselt üle anda usaldusisikule võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. Samas on võlgnik suutnud siiski tasuda kahe võlausaldaja (Eesti Vabariik ja Holm Bank AS) võlgnevuste katteks kokku 70.92 eurot. Võlgnik on seega andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi rikkunud. Kohus märgib täiendavalt, et kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Käesoleval juhul kohus ei tuvastanud võlgniku poolt kohustuste rikkumist. Kohustuste rikkumise tuvastamata jätmise tõttu puudub alus ka järgnevalt võlgniku käitumise võimaliku süülisuse (tahtluse või raske hooletuse) hindamiseks. Kohus arvestab ka, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, ei pea kohus põhjendatuks ka pikendada

menetlust. Arvestades ka võlgniku tervislikku seisundit ning kõrget vanust, on vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid oluliselt suurendada. Võlgnik tuleb seega PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. PankrS § 175 lg 8 kohaselt, kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab ka, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lg 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu või iseseisvalt, seega ei saa neil olla lepingulise esindaja kulusid. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et võlausaldajad oleks teinud toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.