Võlaõigus

27,26% aastas.

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1355,68 eurot, intress 77,88 eurot, sissenõudmiskulud 110 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 702,92 eurot ning viivised alates 29.10.2025 kuni põhinõude summas 1105,04 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 27,26% ja viivise alates 29.10.2025 kuni põhinõude summas 250,64 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 14,15%. Kohus rahuldab hagi. Lepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 600 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks summas 47,48 eurot. Seega põhivõlgnevus on 552,52 eurot. Lepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 300 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks summas 49,36 eurot. Seega põhivõlgnevus on 250,64 eurot. Lepingu nr xxxx alusel väljastati kostjale laenu summas 600 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale põhiosa katteks summas 47,48 eurot. Seega põhivõlgnevus on 552,52 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 1355,68 eurot. Kohus, kontrollinud lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määra (45,85%), lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määra (39,99%) ja lepingu nr xxxx krediidi kulukuse määra (45,85%),

tuvastas, et need on seadusega kooskõlas. Lepingute sõlmimise ajaks oli avaldatud krediidi kulukuse määr seisuga 30. november 2023 17,36%. Selle kolmekordne määr on 52,08%. Seega ei ületanud lepingus toodud krediidi kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja on selgitanud, et krediidi kulukuse määrade arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad, lepingutasu. Seega on krediidi kulukuse määrad kooskõlas seadusega. Kohus on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Esialgne võlausaldaja kogus lepingu sõlmimise eelselt kostja pangakonto väljavõtte ajavahemikust 03.11.2022 kuni 02.05.2023. Kohus leiab, et pangakonto väljavõte on võetud piisavalt pika ajavahemiku kohta, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Konto väljavõttelt nähtub, et kostjale on laekunud regulaarselt töötasu (2022 detsembri eest kokku 2737,90 eurot, 2023 jaanuari eest 1031,45 eurot, 2023 veebruari eest kokku 5720,21 eurot, 2023 märtsi eest kokku 1189,60 eurot, 2023 aprilli eest kokku 3758,70 eurot). Kokku on töötasu nimetatud ajavahemikul 14 437,86 eurot. Keskmine töötasu kuus ajavahemikul detsember 2022 - aprill 2023 oli 2887,58 eurot kuus. Kontoväljavõttest ei nähtu kohustuste olemasolu, vaid üksnes erinevatele füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed erinevates summades ligikaudu 10, 15, 20, 30, 40, 80 ja 300 eurot, maksekorralduste selgitustega „raha“, „makse“. Erandina on 06.02.2023 tehtud ühekordne makse K M summas 796,97 eurot täiteasjas 095/2023/68. Krediiditoimikust ei nähtu, et kostjal oleks täitamata kohustusi, kuid samas on finantskohustusteks märgitud smsraha summas 209,42 eurot ja tarbijalan summas 206,75 eurot. Seega jäi kohtu hinnangul kostjale piisav igakuine reserv, mh majapidamiskulude kandmiseks ning käesolevate lepingute alusel saadud laenu kokku 166,89 euro kuus (Lepingu nr xxxx igakuine osamakse 57,47 eurot; Lepingu nr xxxx igakuine osamakse 51,95 eurot; lepingu nr xxxx igakuine osamakse 57,47 eurot) tagasi maksmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Placet Group OÜ vahel 19.05.2023 sõlmitud: - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 552,52 eurot, intressi 35,31eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 314,44 eurot ning viivise alates 29.10.2025 kuni põhinõude (552,52 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 27,26% aastas; - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 250,64 eurot, intressi 7,26 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 74,04 eurot ning viivise alates 29.10.2025 kuni põhinõude (250,64 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 14,15% aastas; - lepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 552,52 eurot, intressi 35,31 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 314,44 eurot ning viivise alates 29.10.2025 kuni põhinõude (552,52 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 27,26% aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1061 eurot, sealhulgas riigilõiv 385 eurot ja hageja õigusabikulud 676 eurot. Õigusabikulud koosnevad dokumentide analüüsist ja hagi koostamisest 4 h x 169=676 eurot, käibemaksuta.

Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 385 eurot, milline menetluskulu on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu nelja tunni ulatuses põhjendamatult suur. Kohus leiab, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ei esitanud ja kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standardse hagiga, siis ei ole nelja tunni ulatuses hagi koostamine põhjendatud. Kohus peab asjaolusid arvestades vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks kahe tunni ajakulu. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 338 eurot (2 tunni tasu x 169 eurot). Kokku on põhjendatud menetluskulud 723 eurot (riigilõiv 385 eurot, ja õigusabikulu 338 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 723 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.