Hageja: K.C.H (rg-kood: XXX; asukoht: XXX-i ), seaduslik esindaja M.Q
vastu
võlgnevuse
Kostja: I.S.N (rg-kood: XXX; , seaduslik esindaja R.F (ik XXX) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada K.C.H hagi I.S.N vastu täies ulatuses.
Mõista I.S.N-ilt
Jätta menetluskulud I.S.N kanda.
Määrata K.C.H põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 245 eurot, mis mõista I.S.N-ilt K.C.H kasuks välja.
K.C.H kasuks välja põhivõlg 992 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr , p 11). Kui maakohus ei ole lihtmenetluse asjas otsuse peale edasikaebamiseks luba andnud, võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
Tsiviilasi nr 2-26-112785 menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.K.C.H (hageja) esitas 08.06.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult I.S.N (kostja) vastu 992 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale 09.06.2026 makseettepaneku, millisele esitas kostja 28.06.2026 vastuväite. 02.07.2026 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üleantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse luges kohus puudustega hagiavalduseks ja kohustas hagejat 02.07.2026 määrusega esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.
3.Hageja esitas 03.07.2026 kohtule hagiavalduse kostja vastu 992 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt tõstetöid ehitusobjektil K alevikus ning poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping. Hageja teostas kostjale tõstetöid ajavahemikul 11.06.2025 kuni 09.01.2026. Selle perioodi eest esitas hageja kostjale arveid kokku 4286,66 euro ulatuses, millest kostja tasus 3294,66 eurot. Tasumata jäi kolm arvet kogusummas 992 eurot: 11.12.2025 arve nr 373 summas 248 eurot maksetähtajaga 21.12.2025, 31.12.2025 arve nr 393 summas 434 eurot maksetähtajaga 14.01.2026 ning 22.01.2026 arve nr 9 summas 310 eurot maksetähtajaga 01.02.2026 (dtl 40). Hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletusi, kuid kostja ei ole vaatamata lubadustele võlgnevust tasunud ega esitanud sellele enne maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamist põhjendatud vastuväiteid. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 992 eurot ning menetluskulud, sealhulgas tasutud riigilõiv.
4.Kohus võttis 06.07.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagi koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus TsMS § 3111 lg 3 alusel KÄPO-s 22.07.2026. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 05.08.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. TsMS § 405 kohaselt võib kohus lihtmenetluses menetleda asja oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-112785 määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
7.Kõigepealt märgib kohus dokumentide kättetoimetamise kohta järgmist. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus tehti 06.07.2026 kättetoimetamisportaalis kättesaadavaks kostja seaduslikule esindajale Y.Q Lle. Y.Q võttis dokumendid kättetoimetamisportaalis vastu 22.07.2026 kell 16.32. Seega avas ja võttis dokumendid vastu isik, kellele kohus oli dokumendid kostja esindajana õiguspäraselt kättetoimetamiseks suunanud. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks muu hulgas siis, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Menetlusdokumendi kättetoimetamise eesmärk on tagada, et adressaadil oleks tegelik võimalus dokumendiga tutvuda ning kasutada sellest tulenevaid menetlusõigusi. Käesoleval juhul oli see eesmärk täidetud, sest kostja seaduslikule esindajale suunatud dokumendid võeti infosüsteemis vastu.
8.Asjaolu, et äriregistri andmetel on kostja juhatuse liikmeks alates 22.07.2026 R.F , ei anna alust lugeda kättetoimetamist ebaõnnestunuks. Dokumendid tehti Y.Q Lle kui kostja seaduslikule esindajale kättesaadavaks 06.07.2026, mil ta oli kohtu andmetel kostja juhatuse liige ja esindusõiguslik isik. Kui kättetoimetamise ajal või pärast seda muutus kostja juhatuse koosseis või kostja sidevahendi andmed, oli kostja kui menetlusosaline kohustatud sellest kohtule viivitamata teatama. Seda kohustust oli kohtule esitatud menetlusse võtmise määruses pooltele selgitatud, viidates TsMS § 200 lg-le 4 ja § 394 lg-le 4. Kohus ei ole saanud kostjalt, Y.Q Llt ega kostja uuelt juhatuse liikmelt R.F-ilt enne vastamistähtaja möödumist teadet, et dokumentide vastuvõtmine ei jõudnud kostja mõjusfääri või et kostjal ei olnud võimalik dokumentidega tutvuda. Seetõttu ei anna juhatuse liikme ja sidevahendi andmete muutumine alust järeldada, et KÄPO-s 22.07.2026 kell 16.32 vastu võetud menetlusdokumendid ei ole kostjale kätte toimetatud.
9.Kohus arvestab ka, et kostja oli samas vaidluses juba maksekäsu kiirmenetluses menetlusse kaasatud ning esitas 28.06.2026 makseettepanekule vastuväite. Seetõttu pidi kostja teadma, et sama nõue võib pärast maksekäsu kiirmenetluse lõpetamist jätkuda hagimenetluses, ning kostjal lasus hoolsuskohustus jälgida talle ja tema esindajatele suunatud menetlusdokumente. Juriidilise isiku juhatuse liikmete vahetus on kostja sisesfääri kuuluv asjaolu ega saa iseenesest muuta kohtule nõuetekohaselt kättetoimetamisportaalis vastuvõetud menetlusdokumente kättetoimetamata dokumentideks. Vastupidine järeldus võimaldaks juriidilisel isikul menetlust venitada või vältida dokumentide kättesaamise õiguslikke tagajärgi üksnes juhatuse liikme vahetumise tõttu.
10.Äriregistrist nähtub seisuga 06.08.2026, et kostja ainukene juhatuse liige on alates 22.07.2026 R.F ja samast kuupäevast on kostja elektronposti aadressiks XXX ja aadressiks XXXXXXXXXXXXX. Need andmed ei muuda tagasiulatuvalt 06.07.2026 kohtu poolt senisele seaduslikule esindajale tehtud kättetoimetamistoimingut õigusvastaseks ega anna alust asuda seisukohale, et 22.07.2026 infosüsteemis vastu võetud dokumendid ei jõudnud kostja mõjusfääri. Äriregistri andmed kinnitavad juhatuse koosseisu ja kontaktandmete muutumist alates 22.07.2026, kuid need ei näita, et 06.07.2026 oleks kohus dokumendid suunanud kättetoimetamiseks isikule, kellel puudus sel ajal kostja esindusõigus. Kohus leiab eeltoodust lähtudes, et hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 22.07.2026 kell 16.32 ning kostjale vastamiseks antud 14-päevane tähtaeg lõppes 05.08.2026 kell 24.00. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-112785
11.Esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja ja kostja vahel oli töövõtulepinguline majandussuhe, mille raames hageja esitas kostjale 2025. aasta juunist kuni 2026. aasta jaanuarini arveid tõstetööde eest ning kostja tasus osa arvetest. Hageja esitatud kliendi/tarnija detailsest aruandest perioodi 01.06.2025–03.07.2026 kohta nähtub, et hageja esitas kostjale arveid kokku 4286,66 euro ulatuses. Samast aruandest nähtub, et kostja tasus arved nr 172 summas 409,80 eurot, nr 196 summas 342,86 eurot, nr 230 summas 248 eurot, nr 245 summas 651 eurot, nr 301 summas 930 eurot ning nr 318 summas 713 eurot. Tasumata jäid arved nr 373 summas 248 eurot, nr 393 summas 434 eurot ja nr 9 summas 310 eurot, kokku 992 eurot (dtl 40).
12.Kliendi/tarnija detailne aruanne on kooskõlas hagiavalduses esitatud nõude suuruse ja tasumata arvete loeteluga. Aruandest nähtub, et lõppsaldo on 992 eurot. Samuti nähtub aruandest, et üks varasem suurem arve nr 318 summas 713 eurot tasuti 16.03.2026. See asjaolu kinnitab, et pooled pidasid arvestust konkreetsete arvete kaupa ning kostja tegi hagejale vähemalt osalisi makseid pärast arvete esitamist. Seetõttu toetab aruanne hageja väidet, et poolte vahel oli suuline töövõtulepinguline suhe VÕS § 635 lg 1 tähenduses ning vaidlus puudutab üksnes tasumata jäänud arveid.
13.Kirjavahetusest nähtub, et hageja on kostjale korduvalt tasumata arvete kohta meeldetuletusi saatnud. Hageja saatis kostjale 04.02.2026 meeldetuletuse tähtajaks laekumata arvete kohta (dtl 42) ning 16.02.2026 uue meeldetuletuse, milles märkis, et arved on endiselt maksmata (dtl 44). Kostja esindaja Y.Q vastas 16.02.2026, et neljapäeval on maksed ja uuel nädalal samuti (dtl 46). See vastus kinnitab, et kostja oli tasumata arvetest teadlik ega vaielnud sel ajal arvete olemasolule, tööde tegemisele ega võlgnevuse alusele vastu, vaid lubas makseid teha.
14.Edasisest kirjavahetusest nähtub, et kostja ei vaidlustanud võlgnevust, vaid käsitles seda tasumisele kuuluva kohustusena ja andis maksete tegemise kohta lubadusi. Hageja saatis 27.02.2026 meeldetuletuse, märkides, et arved on endiselt maksmata (dtl 45). 16.03.2026 teatas kostja esindaja Y.Q hagejale, et poolte kokkuleppel on 713 euro suurune arve tasutud ning et väiksemad arved jäävad aprilli keskpaika (dtl 47). Kliendi/tarnija aruandest nähtub, et 16.03.2026 tasuti arve nr 318 summas 713 eurot. Kirjavahetuse ja kliendiaruande koostoimes on seega tõendatud, et kostja täitis osaliselt hageja esitatud arveid ning jättis hilisemaks just väiksemate arvete tasumise.
15.Hageja saatis kostjale 15.04.2026 meeldetuletuse maksmata arvete kohta (dtl 43). 20.04.2026 küsis hageja kostjalt, kas kokkulepe peab, ning kostja esindaja vastas samal päeval, et loodab arved lähipäevil tasuda (dtl 48). Ka sellest vastusest ei nähtu, et kostja oleks esitanud vastuväiteid tööde tegemise, arvete suuruse või hageja nõude aluse kohta. Vastupidi, kostja vastus kinnitab, et kostja käsitles võlgnevust tasumisele kuuluva kohustusena ning viitas üksnes maksmise ajale.
16.Kirjavahetusest nähtub, et hageja jätkas pärast seda võlgnevuse sissenõudmist. 12.05.2026 ja 20.05.2026 teatas hageja, et arved on endiselt maksmata, ning 27.05.2026 saatis hageja kostjale viimase meeldetuletuse, märkides, et järgmisel esmaspäeval esitatakse nõue kohtule maksekäsu kiirmenetluses. Kostja esindaja vastas 27.05.2026, et saab maksete kohta anda infot järgmisel päeval (dtl 50). Ka selles vastuses ei esitanud kostja sisulisi vastuväiteid hageja nõudele ega väitnud, et töid ei oleks tellitud või tehtud, arved oleksid ebaõiged või et võlgnevus puuduks.
17.Kohus hindab hageja esitatud kliendi/tarnija aruannet ja kirjavahetust kogumis. Kliendi/tarnija aruanne tõendab arvete esitamist, nende osalist tasumist ning tasumata jäägi suurust. Kirjavahetus kinnitab, et kostja oli arvete olemasolust ja tasumata jäägist teadlik, pidas hagejaga maksete tegemise üle läbirääkimisi, lubas makseid teha ning tegi vähemalt ühe makse vastavalt 16.03.2026 kirjavahetuses kirjeldatud kokkuleppele. Selline asjaolude kogum 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-26-112785 kinnitab hageja väidet, et hageja nõue ei ole tekkinud üksnes raamatupidamislikust kirjendist, vaid poolte vahel toimunud tegelikust majandussuhtest ja kostja poolt osaliselt täidetud maksekohustusest.
18.Poolte vaheline õigussuhe vastab töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Hageja kui töövõtja osutas kostja kui tellija tellimusel tõstetöid ning kostjal tekkis kohustus maksta tehtud tööde eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt peab tellija töövõtjale maksma kokkulepitud tasu. Kuna hageja on esitatud tõenditega tõendanud tööde tegemise, arvete esitamise ja kostja poolt nende osalise tasumise ning kostja ei ole tasumata arvete osas esitanud tõendatud vastuväiteid, on kostjal kohustus tasuda hagejale töövõtulepingust tulenev tasumata tasu 992 eurot.
19.Kostja ei esitanud hagimenetluses vastust ega tõendeid, millest nähtuks, et hageja ei ole töid teinud, arved ei vasta kokkulepitule, arved on tasutud või et kostjal oleks hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja ei ole ka hageja esitatud kirjavahetuses enne kohtusse pöördumist esitanud sisulisi vastuväiteid nõudele. Kostja maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites märkis üksnes, et esitab vastuväite kogu nõude vastu ja „ei nõustu antud summaga“. Selline üldsõnaline vastuväide oli maksekäsu kiirmenetluses menetluse hagimenetlusse üleviimiseks piisav, sest maksekäsu kiirmenetluses ei pea võlgnik vastuväidet sisuliselt põhjendama. Hagimenetluses peab kostja aga esitama oma faktilised vastuväited ja tõendid. Üldine väide, et kostja ei nõustu summaga, ei näita, millises osas ja mis põhjusel ta nõuet vaidlustab, kas ta peab arveid ebaõigeteks, töid tegemata jäetuks, hinna suurust kokkulepitust erinevaks, võlgnevust tasutuks või esitab muu materiaalõigusliku vastuväite. Seetõttu ei sisalda maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväide asjaolusid, mida kohus saaks hageja esitatud tõenditele vastandada või mille alusel võiks kohus jõuda hageja nõude põhjendatuse kohta teistsugusele järeldusele.
20.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hageja tegi kostjale tõstetöid, hageja esitas kostjale nende tööde eest arved, kostja tasus arved osaliselt ning jättis tasumata arved nr 373, nr 393 ja nr 9 kogusummas 992 eurot. Samuti tuvastab kohus, et kostja oli tasumata arvetest teadlik, hageja nõudis võlgnevuse tasumist korduvalt ning kostja ei tasunud võlgnevust vaatamata makselubadustele. Kohus loeb hageja nõude põhivõla osas tõendatuks ning rahuldab hagi täies ulatuses. Menetluskulud
21.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskulude, sealhulgas riigilõivu väljamõistmist kostjalt, kuid ei ole esitanud eraldi menetluskulude nimekirja. Kohtu infosüsteemist nähtub, et hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 245 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 tähenduses kohtukulu ning selle tasumine on hagi esitamisel ja kohtusse pöördumisel vältimatult vajalik. Seetõttu loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks tasutud riigilõivu 245 eurot ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.