Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule. 1(13)

2-21-130777 Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 07.12.2021 määruse punktis 1 (dtl 75). Kostja taotlusel kostjat on ära kuulatud kirjalikult eposti teel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõuded ja asjaolud Hageja esitas 04.10.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 974,61 euro saamiseks. Kohus tegi 05.10.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.10.2021 aadressil XXX. Võlgnik T T esitas 08.11.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.11.2021 määrusega anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. (dtl 1) Hageja esitas 06.12.2021 hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.12.2021 määrusega (dtl 75-77). Hagiavalduse kohaselt (dtl 55-63) 30.12.2020 sõlmis kostja (laenuvõtja) Ü OÜ-ga (registrikood XXX, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr Y201229116 1000 eurot saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y201229116 alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 37,70% aastas ja 0,105% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 28.01.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 103,81 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 28.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1275,72 eurot (igakuised osamaksed 103,81 eurot x 12 kuud + 30 eurot lepingutasu). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 30.12.2020. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. 2(13)

2-21-130777 Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 01.02.2021, 04.03.2021, 05.03.2021, 15.03.2021, 01.04.2021, 02.05.2021, 05.05.2021, 15.05.2021, 25.05.2021, 01.06.2021, 05.06.2021, 15.06.2021, 25.06.2021, 02.07.2021, 05.07.2021, 15.07.2021, 25.07.2021, 01.08.2021, 05.08.2021, 15.08.2021 ja 25.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale tasuta meeldetuletused. 08.03.2021, 06.05.2021, 05.06.2021, 06.07.2021 ja 05.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 13.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 31.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale nõude laenulepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks, milles teatas, et kõik lepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 29.09.2021 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 29.09.2021 teatise. Peale laenulepingu sõlmimist on kostjalt laekunud kokku 629,54 eurot. Makseid teostas kostja järgnevalt: 03.02.2021. a 103,81 eurot; 08.03.2021. a 103,81 eurot; 16.03.2021. a 6,68 eurot; 01.04.2021. a 103,81 eurot; 06.05.2021. a 103,81 eurot; 06.06.2021. a 103,81 eurot; 06.10.2021. a 103,81 eurot. Hageja loeb 1. järjekorras hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 60 eurot (vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.6 ja portaali hinnakirjale on võlateatist (sisult meeldetuletus) 5 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatus (sisult meeldetuletus) 1 x 10 eurot, ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot, nõude loovutamise teatis (sisuliselt samuti meeldetuletus tasumiseks) 1 x 5 eurot = 60 eurot. Laekumised summas 629,54 eurot – sissenõudmisega seotud kulud 60 eurot = 569,54 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks.

2-21-130777 1.10, üldtingimuste punktiga 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega alljärgnevalt: 29.06.2021 – 31.08.2021 võlgnevus 31,10 eurot, viivis 2,08 eurot; 29.07.2021 – 31.08.2021 võlgnevus 84,15 eurot, viivis 3 eurot; 29.08.2021 – 31.08.2021 võlgnevus 86,79 eurot, viivis 0,27 eurot; 01.09.2021 – 06.12.2021 võlgnevus 577,37 eurot, viivis 58,65 eurot. Kokku 63,9995 eurot, ümmardatult 64 eurot. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtule 16.11.2023 esitatud selgituse (dtl 152-160) kohaselt laenuandja kasutas krediidivõimelisuse analüüsimisel nii kostja esitatud andmeid kui ka laenuandjale kättesaadavaid andmebaase. Kostja 29.12.2020 esitatud laenutaotlusel märkis enda sissetulekuks 1100 eurot, kehtivateks finantskohustusteks 0 eurot, majapidamiskulud summas 300 eurot, ülalpeetavaid ei märkinud, perekonnaseisult abielus. Töökohaks Haridusministeerium, ametikohal pedagoog. Elukohaks märkis kostja oma korteri XXX, meili aadressiks XXX ning telefoni numbrina märkis XXX. Laenuandjal ei olnud alust kahelda esitatud andmete ebaõigsuses. Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid. Kostja keskmine kuu sissetulek pensionikonto järgi oli summas 2207,33 eurot. Kostja igakuised finantskohustused summas 0 eurot ja majapidamiskulud summas 300 eurot, taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostja märkis enda majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja kohta teostati kontroll ka maksehäireregistrist seisuga 30.12.2020, kehtivaid maksehäireid polnud. Viimane maksehäire lõppes 30.04.2019. Kontrolliti Ametlikke Teadaandeid, kostja kohta teateid polnud. Kontrolliti 30.12.2020 ka kinnisvara olemasolu, selgus et kostja omandis on neli kinnisasja Peale lepingu sõlmimist oli kostjal kuumakse 103,81 eurot. Pärast laen väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 403,81 eurot (kostja finantskohustused 0 + majapidamiskulud 300 + väljastatud laen 103,81 = 403,81). Reserv summas 696,19 eurot (arvutatud kostja esitatud andmete põhjal, milles märkis enda sissetulekuks 1100 eurot). Juhul kui teha arvutus pensionikonto järgi summa 2207,33 eurot -403,81 eurot = 1803,52 eurot. Kostja taust oli korras, kliendi riskiaste madal. Kostja poolt esitatud andmed olid laenuandja poolt üle kontrollitud. Kostja reiting 88,27%/B. Kliendi maksekäitumine võimaldas pakkuda laenu summale 1000 eurot. Hageja nõuab välja mõista kostjalt hageja kasuks 30.12.2020 laenulepingust nr Y201229116 tulenev põhivõlgnevus 577,37 eurot, intress 51,40 eurot, lepingu hooldustasu 7,50 eurot ja seisuga 06.12.2021 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 64 eurot ning edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 07.12.2021. a põhinõudelt 577,37 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37,70% aastas. Vastuseks kostja vastuväidetele (dtl 85, 363 – 368) märgib hageja, et laenuandja ja kostja vahel on sõlmitud sidevahendite abil sõlmitud tarbijakrediidileping, mis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 järgi peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kui ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Kostjale oli enne lepingu sõlmimist võimaldatud kõikide lepingu dokumentidega tutvuda. Kostja on laenulepingu tingimustega enne lepingu sõlmimist tutvunud. Enne kohtusse pöördumist saadeti kostjale e-kirja, et lahendada asja kompromissiga. Kostja sellele ei vastanud. Esialgse võlausaldaja poolt on kostjale korduvalt e-kirju saadetud nt meeldetuletused võlgnevus tasuda, võlateated jne. Kostja ei ole reageerinud ega ühendust võtnud. Kõik meeldetuletuskirjad on laenuandja ja hageja poolt edastatud kostjale 4(13)

2-21-130777 laenutaotluses märgitud e-posti aadressile XXX ja XXX. Sama e-posti aadressilt on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud ja kostja suhtleb kohtuga antud e-posti vahendusel. Nõude loovutamise teade edastati kostjale meili teel, mida kostja kasutab. Hagiavalduses on selgitatud võlgnevuse kujunemine ja esitatud tõendid. Ü OÜ loovutas Renovum OÜ-le T T nõude, mis tuleneb laenulepingust 30.12.2020 nr Y201229116. Nõuete loovutamine tuleneb kehtivatest õigusaktidest ja ei ole seadusega keelatud. Loovutamise teade peab olema esitatud samas vormis nagu oli sõlmitud leping. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 29.09.2021 teate. Väär on kostja väide, et hageja hagiavalduses nõudeid suurendab. Hageja juhib siinkohal tähelepanu näiteks hagi punktis 3.1 märgitud põhiosa suurusele, milleks on 577,37 eurot, intress summas 51,40 eurot, hooldustasu summas 7,50 eurot ja viivis summas 64 eurot. Ülesütlemise teatises on märgitud põhiosaks hoopiski 627,86 eurot, intress 65,45 eurot ja viivis 12,57 eurot ning muud lisakulud. Seega hageja ei ole hagiavalduses märgitud nõuet kuidagi suurendanud, kogu võlgnevus on esitatud põhjendatult. Juhul kui kostjal puudub võlgnevus laenuandja Ü OÜ ees, siis ei oleks pidanud kostja laenulepingu järgi osamakseid tasuma. Kostja vastuväited Kostja ei võtnud hagi õigeks (dtl 80). Ta ei saanud varem hagejalt ega kolmandatelt isikutelt pretensioone. 01.04.2024 esitatud vastuses (dtl 302 – 306) põhjendab kostja oma vastuväiteid järgmiselt: 1) hagejal ei ole lepingut (mida kinnitab kostja allkirja puudumine nn lepingul ja muudel dokumentidel, kuupäevade ja meeldetuletuste puudumine), mille alusel tal oleks nõudeõigus; 2) hagejal puudub nõudeõigus, kuna hagejal puudub notariaalselt tõestatud volikiri nõudeõiguse üleandmiseks; 3) hagejal puudub leping, millest tuleneksid kostja kohustused. Kostja märgib ei sõlminud lepingut ei hageja ega G OÜ ega Ü OÜ-ga. Kohtule esitatud dokumendid on allkirjastamata. Ükski hageja esitatud dokument ei kinnita lepingulise suhe olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja ega Ü OÜ pole kandnud kostjale raha üle. Esitatud leping ei sisalda lepingu sõlmimise kuupäeva ja sellele alla kirjutanud isikute allkirju ja dokument on õigustühine. Lepingutingimustel puudub kostja allkiri, mis viitab sellele, et ta ei olnud tingimustega kursis. Maksegraafikus puudub kostja allkiri, mis näitab, et ta pole nõus maksegraafikuga. Puuduvad tõendid nõude üleandmise kohta hagejale. Tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Kostjale pole loovutamise lepingut esitatud. Kostjal ei ole võlgnevusi hageja ees ja ta ei saa nõuda võlgnevust. Kostja viitab ka sellele, et nõude suurus ei ole põhjendatud. Dokumendid pealkirjaga „Teatis laenulepingu ülesütlemise kohta“, „Teatis Nõude loovutamisest“ ja „Laenulepingu ülesütlemise hoiatus“ sisaldavad vastuolulist teavet. Hageja viitab dokumentides märgitud summade erinevusele. Pole selge, mis eesmärgil need dokumendid tehti ja kellele need on mõeldud. Kostja oletab, et need dokumendid on tehtud tagasiulatuvalt spetsiaalselt kohtu jaoks, kuna mitte ühtegi dokumenti ei allkirjastanud keegi ega saadetud kellelegi. Kostja ei saanud hagejalt ainsatki teadet ja hagile ei lisatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on teatisi saanud. Saadetud failidest selgub, et iga võlateade sisaldab erinevaid numbreid, mis iga uue võlateatega ülespoole muutuvad. Nii näiteks muutub millegipärast põhivõla suurus, kuigi maksegraafiku järgi otsustades on võlasumma juba ühtlane ja fikseeritud. Teatistes märgitud summad pole kuskil täpsustatud, need lihtsalt suurenevad suvaliselt. Kostja vaidlustab ka 5(13)

2-21-130777 sissenõudmiskulude summa, mis ei või ületada 30 eurot. Kohtule 21.10.2024 esitatud seisukohas (kirjalik ärakuulamine) (dtl 426 – 427) jääb kostja sisuliselt oma vastuväidete juurde. 28.10.2024 esitatud vastuses (dtl 436 – 437) kordab, et puudub leping, millest kostja kohustused väidetavalt tekkisid, puudub notariaalselt tõestatud leping nõudeõiguse üleandmiseks. Dokumendid on allkirjastamata. Laenutaotlus ei ole leping. Kui hageja väidab, et pole rikkunud vastutustungliku laenamise põhimõtet, jääb arusaamatuks, miks hageja on kohustatud esitama nõude ümberarvestuse. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Kostja palub jätta hagi kas läbi vaatamata või rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda ning palub ka mõista hagejalt välja kostja kasuks 5000 eurot hüvitisena hageja poolt laimuga kostjale tekitatud moraalse ja füüsilise kahju eest ning mõista ka viivised seaduses sätestatud suuruses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 07.12.2021. a määruses (dtl 75-77). TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Lahendamata taotlused TsMS § 442 lg 5 esimese lause kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja 28.10.2024 vastuses esitab taotluse jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata. Samuti esitab mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamise nõude hageja vastu. Viru Maakohus 23.09.2024 määras pooltele tähtajad, mille jooksul oli võimalik esitada avaldused ja seisukohad ning menetluskulude nimekirjad. Kohus määras tähtajaks 21.10.2024. a. Samaks kuupäevaks toimus kostja kirjalik ärakuulamine. Pooltele oli määratud tähtaeg vastaspoole avalduse või seisukoha ning menetluskulude nimekirja kohta arvamuse esitamiseks kuni 28.10.2024. a. TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline 6(13)

2-21-130777 pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Eeltoodud sätetele tuginedes määrab kohus, et ei võta vastu ega menetle kostja 28.10.2024. a vastuses esitatud taotlusi ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Eelmenetlus on asjas lõppenud, kohus määras pooltele tähtajad ning lõpplahendi kuulutamise aja. Kostja vastuses esitatud nõude menetlemine venitaks menetlust põhjendamatult. Kohus märgib siinjuures, et kostja samasisulise taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks lahendas kohus 09.04.2024. a määrusega ning jättis rahuldamata. Hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab kohus kohtuotsuses. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohade ja tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. 06.12.2021. a esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt 30.12.2020. a laenulepingust nr Y201229116 tuleneva põhivõlgnevuse 577,37 eurot, intressi 51,40 eurot, lepingu hooldustasu 7,50 eurot ja seisuga 06.12.2021. a sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 64 eurot ning edaspidi viiviseid alates 07.12.2021. a põhinõudelt 577,37 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37,70% aastas. Kostja vaidleb hagile vastu väites, et hageja pole tõendanud lepingu sõlmimist. Puuduvad poolte allkirjastatud dokumendid. Hageja ei ole tõendanud oma nõudeõigust kostja vastu, puudub notariaalselt tõestatud nõude loovutamisleping. Kostjale ei tehtud raha ülekannet. Kostjal ei ole võlgnevusi hageja ees. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. VÕS § 410 lg 1 järgi sama seaduse § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 2 3 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Hageja on lepingu sõlmimise osas esitanud järgmised tõendid: 29.12.2020 kostja laenutaotlus Y201229116 (dtl 88), 30.12.2020 laenuleping nr Y201229116, laenusaajaks on kostja, laenuandjaks Ü OÜ (dtl 32 – 33); Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 34-36); laenulepingu üldtingimused (dtl 37 – 39). 7(13)

2-21-130777 Hagiavalduse kohaselt Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 30.12.2020. a, mis on tõendatud laenusumma ülekandmise maksekorraldusega (dtl 353). Kostja arvelduskontole on tehtud ülekanne laenulepingu nr Y201229116 alusel 970 eurot. Sama arvelduskonto number oli kostja märkinud laenutaotlusel (dtl 88). Kostja pole tõendanud, et arvelduskonto, millele tehti ülekanne ei kuulu talle ning et ta pole laenu saanud. Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi järgimata jätmine ei too praegusel juhul kaasa lepingu tühisust seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte. Seega tuleb VÕS § 408 lg 2 alusel lugeda pooltevaheline 30.12.2020. a laenuleping kehtivaks ehk sõlmituks ja kostja vastuväide allkirja puudumisega seonduvalt ei ole siinkohal asjakohane. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks krediidi tagastamata jätmist ning kostja on jätnud põhjendamatult hagejalt saadud krediidisummad tagastamata. Asjas on tõendamist leidnud, et kostja on laenuandjalt Ü OÜ saanud laenu 1000 eurot. Laenulepingu järgi 30 eurot oli koheselt võetud laenutasu katteks ja kostjale maksti välja 970 eurot. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja tagasimakseid 629,54 eurot. Kostja pole selgitanud, kuidas ta kohustused täitis, kui teda väidetavalt tema kohustusest nõutaval viisil ei informeeritud. Ü OÜ oli saatnud kostjale laenupakkumise koos Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 354-358). Kostja pidi portaali vahendusel lepingu sõlmimisel kinnitama, et on maksegraafiku, krediidilepingu üldtingimuste ka teabelehega tutvunud (dtl 359 – 361). Seega leiab kohus, et tegelikult laenuandja on kostjale nõutaval viisil lepingudokumendid, maksgraafikud ja tasumise infot edastanud. Kostja pole tõendanud, et tema ei saanud laenuandjalt ega hagejalt teatisi, meeldetuletusi ega muid laenulepinguga seotud dokumente. Hageja esitas loetelu kostjale saadetud dokumentidest ning dokumendid, mis olid kostjale saadetud kostja e-posti aadressidel XXX, XXX (dtl 40 – 50, 324 – 352) ). Kostja on laenutaotluses märkinud enda e-posti aadressiks XXX. Sama eposti aadressil on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud ja kostja suhtles kohtuga selle e-posti vahendusel. Kohus märgib, et samal e-posti aadressil toimetati kostjale kätte makseettepaneku maksekäsu kiirmenetluses (dtl 1) ning samalt e-posti aadressilt esitas kostja (võlgnik) vastuväite avaldaja nõudele (dtl 22 – 26). Eeltooduga on tuvastatud, et Ü OÜ ja kostja sõlmisid 30.12.2020 laenulepingu nr Y201229116. Laenulepingu alusel sai kostja laenu 1000 eurot intressiga 37,70% aastas ja 0,105% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 28.01.2021 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 28. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 103,81 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 28.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1275,72 eurot (igakuised osamaksed 103,81 eurot x 12 kuud + 30 eurot lepingutasu). Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist laekus kostjalt 629,54 eurot. Hagiavaldusele lisatud maksegraafikust nähtuvalt oli kostjal seisuga 31.08.2021 võlg enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimakse osas. Hagiavaldusele lisatud memost nähtuvalt on laenuandja edastanud kostjale võlgnevuse meeldetuletusi, millega ühtlasi on andnud kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 13.08.2021 edastas Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kuni 14 päeva kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Vale on kostja väide, et talle ei antud võimalust kompromissi sõlmimiseks. Kostja hoiatusele ei reageerinud ja leping öeldi üles 31.08.2021. Ülesütlemise teatise saatis laenuandja kostjale 31.08.2021 e-posti aadressile XXX ning ka 8(13)

2-21-130777 aadressile XXX. Maakohtu hinnangul ei ole usutavad kostja väited, et ta ei ole ülesütlemisavaldust kätte saanud. Kohus on seisukohal, et krediidilepingu saab lugeda kehtivalt üles öelduks 31.08.2021. Kohus hindab, kas lepingust tulenevad nõuded on hagejale kehtivalt loovutatud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine loetakse VÕS § 170 järgi võlgniku suhtes toimunuks, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, või kui uus võlausaldaja esitab endise võlausaldaja poolt nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi. Kohtupraktikas on leitud, et nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt RKTKo nr 3-2-1-149-13, p 27; RKTKo nr 3-2-1-62-07, p 12). VÕS § 171 lg-d 1 ja 2 sätestavad vastuväited, mida võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu esitada (vt VÕS § 170 ja § 171 lg 1 kohaldamise kohta ka RKTKo nr 3-2-1-35-05, p 17). VÕS § 170 esimene lause ei välista võlgniku vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Seega võib võlgnik VÕS § 171 lg 2 alusel esitada ka need vastuväited, mis tulenevad nõude loovutamisest (RKTKo nr 3-2-1-35-05, p 17). Samuti võib võlgnik VÕS § 172 kohaselt keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja kui loovutusega nõude omandanud võlausaldaja ülesandeks on TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada, et ta on nõude omandanud loovutusega (RKTKo 3-2-1-74-15, p 18). Hageja on esitanud kostjale 29.09.2021 teatise, millest nähtub, et krediidiandja on teavitanud kostjat e-postiga saadetud teatisega nõuete loovutamisest hagejale (dtl 50). Kostja väidab, et loovutamistehing peab olema notariaalselt kinnitatud. Kohus selgitab, et VÕS § 11 lg 3 kohaselt kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tarbijakrediidilepingu puhul ei sätestatud kohustuslikku notariaalselt kinnitamist, seega ei pea ka nõude loovutamisleping olema notariaalselt kinnitatud. Kostja selline vastuväide on asjakohatu. Nõue on hagejale kehtivalt loovutatud. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja lepingu alusel tagasimakseid kokku 629,54 eurot. Hageja selgitab, et kostja poolt tehtud tagasimaksetest on esimeses järjekorras arvestatud sissenõudmisega seotud kulud 60 eurot vastavalt laenulepingu üldtingimuste p 7.6 ja portaali hinnakirjale (dtl 51 – 53). Laenuandja arvestab sissenõudekuludeks kostjale saadetud 5 võlateatist x 5 eurot (dtl 41 – 45) , ülesütlemise hoiatust 10 eurot (dtl 46 – 47), ülesütlemise teatist 15 eurot (dtl 48 – 49) ja nõude loovutamise teatist 5 eurot (dtl 50). Kohus leiab, et sissenõudmisega seotud kulud on põhjendatud ja tulenevalt VÕS § 415 lg 2 on hageja õigustatult arvestas neid esimeses järjekorras tasutuks. Põhinõude, intressi ja hoolduskulude katteks arvestab hageja 569,54 eurot. Sellest arvestas hageja põhiosa katteks 422,63 eurot, intressi katteks 134,41 eurot ja hooldustasu katteks 12,50 eurot. 9(13)

2-21-130777 Kuivõrd asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis peab kohus omal algatusel kontrollima krediidikulukuse määra. VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Laenulepingu sõlmimise ajal 30.12.2020. a oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määraks 20,52% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Seega on kolmekordne krediidikulukuse määr 3 x 20,52%=61,56 %, hagi lisast (dtl 34) nähtuvalt on teabelehel märgitult krediidikulukuse määraks 61,51% millest tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 ei kohaldu. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Krediidiandja peab krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-is ja VÕS-is sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja kasutas krediidivõimelisuse analüüsimisel nii kostja esitatud andmeid kui ka laenuandjale kättesaadavaid andmebaase. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et laenuandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja esitas andmed, mida kostja ise enda kohta laenuandjale avaldas (dtl 162) ja teostatud laenukoormuse arvutused (dtl 161). Kostja avaldas, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot, finantskohustusi ei ole, majapidamiskulud 300 eurot. Hageja esitas andmed registritest, kuhu kostja kohta päringud tehti (dtl 158, 163) ning neist võlgnevusi ei nähtunud. Kostja suhtes kontrolliti pensionikontot (dtl 165) ja kinnistusraamatu andmeid (dtl 164). Kostja keskmine kuu sissetulek pensionikonto järgi oli summas 2207,33 eurot. Kostja omandis on 4 kinnisvara. Taustakontrolli raames makseraskusi ei tuvastatud. Laenuandja analüüsi kohaselt pärast laenu väljastamist on igakuine kohustus koos laenuandja kuumaksega 403,81 eurot (kostja finantskohustused 0 + majapidamiskulud 300 + väljastatud laen 103,81 = 403,81). Reserv summas 696,19 eurot (arvutatud kostja esitatud andmete põhjal, milles märkis enda sissetulekuks 1100 eurot). Juhul kui teha arvutus pensionikonto järgi summa 2207,33 eurot -403,81 eurot = 1803,52 eurot. Kostja taust oli korras, kliendi riskiaste madal. 10(13)

2-21-130777 Kostja poolt esitatud andmed olid laenuandja poolt üle kontrollitud. Kostja reiting 88,27%/B. Kliendi maksekäitumine võimaldas pakkuda laenu summale 1000 eurot. Kohus leiab, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastupidist ei ole kostja väitnud ega tõendanud. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et esmane võlausaldaja Ü OÜ on võimaldanud laenu oma majandustegevuse raames. 30.12.2020. a laenulepingu kohaselt oli intressimääraks 37,70% aastas ja 0,105% päevas. Kostja on lepingut sõlmides sellise intressimääraga nõustunud. Sisulisi vastuväiteid kostja kohtule ei esitanud. Tegemist on laenulepinguga, leping sõlmiti tähtajaliselt ja kestis kuni lepingu lõppemiseni ja/või ülesütlemiseni. Hageja on kostja tehtud tagasimaksetest arvestanud tasutuks intresse kuni 28.05.2021 134,41 eurot. Alates 28.06.2021 kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2021 arvestab hageja intressi 51,40 eurot. Kuna kostja on jätnud osamaksete tagastamise kohustuse täitmata, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tasumata jäänud intress 51,40 eurot. VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on viivise päeva ja aastamääraks laenulepingus kokkulepitud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Kokku on viiviseid 64 eurot. Hageja soovib ka edasiulatuvalt arvestatud viivise väljamõistmist samas viivisemääras kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõla summalt. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Kohus arvestab lisaks hagiavalduses märgitule ka sissenõutavaks muutunud viivised kohtuotsuse päeva seisuga. Kohus arvestab viivised määraga 37,70% aastas põhivõlalt (577,37 eurot), mis moodustab 18.11.2024. a seisuga 706,34 eurot. Viivised tuleb mõista kostjalt välja. Vastavalt portaali hinnakirjale on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2,50 eurot. (dtl 32 – 33). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja teenustasu laenulepingu kehtivuse 3 kuu eest 7,50 eurot. Kostja vaidlustab sissenõudekulude suurust, mis kostja vastuväidete kohaselt ei või olla rohkem kui 30 eurot. Hageja ei esita kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamist, mis oleks tekkinud hagejal pärast lepingu lõppemist ja mille suurus reguleerib VÕS § 113 2 lg 2. Seega asjakohatu on kostja vastuväide sissenõudekulude suuruse osas. Kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 577,37 eurot, intressi 51,40 eurot, lepingu hooldustasu 7,50 eurot, seisuga 18. november 2024. a 11(13)

2-21-130777 sissenõutavaks muutunud viivise 706,34 eurot ning viivise alates 19.11.2024 põhinõudelt 577,37 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37,70% aastas. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 162 lg 1 ja rahalise suuruse kindlaks määramisel TsMS § 174 lg 1. Kohus rahuldas hagi ning kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja esitas 17.10.2024 menetluskulude nimekirja (dtl 421 – 422). Hageja kantud menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 175 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot + täiendavalt hagiavalduse esitamisel 130 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2436 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Õigusteenust on hagejale osutatud mahus 20,3 tundi tunnitasuga 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Hagi esitamise ajal (16.11.2021) kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 917,94 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot, mille hageja on tasunud ja mis on põhjendatud kulu. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 alusel kostja. TsMS § 4842 on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu kostjalt väljamõistmine põhjendatud. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et «mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.» Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude 12(13)

2-21-130777 hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus, arvestades hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust ja sisu võrrelduna hagis märgitud märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu (20,3 tundi) on osaliselt üle paisutatud. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist, kostja vastustele kirjalike seisukohtade esitamist ja kohtule vastamist. Kohus arvestab menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagiavalduse esitamiseks 4 tundi, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Kohus leiab, et pärast hagiavalduse esitamist kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjendatud ajakulu on kokku 9,8 tundi, sh on 08.02.2022 vastuse koostamine ja edastamise seoses kohtuistungiga 0,3 tundi; 09.03.2022 kostja taotlusega tutvumine, seisukoha koostamine ja esitamine 0,5 tundi; 16.11.2023 täiendava selgituse koostamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tulenevalt 09.11.2023 kohtunõudest, tõendite analüüs, seisukoha kujundamine, kliendiga konsultatsioonile mitte rohkem kui 4 tundi; 01.04.2024 kostja vastusega tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine, 23.04.2024 seisukoha koostamine ja esitamine koos tõenditega, tõendite analüüs, konsultatsioon kliendiga mitte rohkem kui 4 tundi; 11.09.2024 kostja taotlusega tutvumine, taotluse osas seisukoha kujundamine, koostamine ja esitamine 1 tund. Hüvitamisele ei kuulu ka ajakulu dokumenditele, mille hageja esitas omal algatusel kohtule (11.05.2022, 21.06.2023 ja 06.11.2023 taotluste koostamine ja esitamine). Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 1380 eurot (13,8 tundi × 100 eurot). Kokku hageja põhjendatud menetluskulud on 1575 eurot (175 eurot + 20 eurot + 1380 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2025 kohtuotsusega.

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.