Hageja: N A isikukood xxxx; lepinguline esindaja: J S Kostja: R Õ isikukood xxxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista R Õ`alt N A kasuks välja 11 615,18 eurot.
3.Mõista R Õ`alt N A kasuks tagaseljaotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2974,54 (2453,77+520,77) eurot ja alates 20.08.2026 viivis põhinõudelt 11 615,18 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 8640,64 eurot (11 615,18 -2974,54).
4.Määrata menetluskulud kostja- R Õ kanda.
5.Mõista R Õ`alt N A kasuks välja menetluskulude hüvitis 1580 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
2-26-1812 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused
1.Viru Maakohus menetleb hageja hagi kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõudes 11 615,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 2453,77 eurot ja edasiulatuva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.03.2023 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr 1, mille p. 1.1 kohaselt pidi kostja teostama elamu, asukohaga xxxx katusetööd hinnaga 10 800 eurot. Tööde hind sisaldas materjalide maksumust summas 5800 eurot ja tööde tasu 5000 eurot. Kostja kohustus tööd lõpetama 10.04.2023. Kostja töid ei lõpetanud, mistõttu hageja taganes töövõtulepingust 11.07.2023. Hageja andis kostjale tähtaja enamsaadud raha ja ostetud materjalide tagastamiseks hiljemalt 24.07.2023, mida kostja ei täitnud. Seoses lepingust taganemisega, nõuab hageja kostjalt tasutud raha 13 937,59 euro ja kostja poolt soetatud materjali ning teostatud tööde maksumuse vahet (13 937,595582,12=8355,47) ehk enammakstud summa 8355,47 euro tagastamist ning kostja poolt lepingu rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitist elamu lae remonttööde osas summas 3259,71 eurot. Kokku on hageja põhinõuded kostja vastu 11 615,18 eurot (8355,47+3259,71). Seega hageja põhinõuded on 11 615,18 eurot, millele lisandub seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 8355,47 eurolt alates 21.08.2023 kuni 12.03.2026 summas 2453,77 eurot ning viivis põhinõudelt 11 615,18 eurolt alates 13.03.2026 kuni kohase põhivõla tasumiseni. Hageja palub jätta kostja kanda menetluskulud. Lisaks on hageja esitanud taotluse teha tagaseljaotsus juhul, kui kostja hagile tähtajaks ei vasta.
2.Kohus võttis 15.04.2026 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta (kohtumääruse põhjenduse p. 7). Kostjale on määrus koos hagi ja selle lisadega kätte toimetatud 15.04.2026 kell
18.13.Vastamise tähtaeg saabus 05.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt hagile vastust esitanud.
3.TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
2-26-1812 esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on põhjendanud ja tõendanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping 19.03.2023 katusetööde teostamise tähtajaga 10.04.2023. Lepingu täitmise käigus on pooled lepinguliste tööde koosseisu ja mahtu ning tasumisele kuuluvat summat ehk lepingut muutnud. Kostja kokkulepitud töid ei teostanud ja hagejale üle ei andnud. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Hageja ütles lepingu kostjapoolse rikkumise tõttu üles 11.07.2023 ja kohustas kostjat tagastama hagejale enamsaadud tasu ja materjalide kulu hiljemalt 24.07.2023, mida kostja ei täitnud. Vastavalt VÕS 655 lg 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Lähtudes VÕS §§dest 82 lg 1, 76 lg 1, lg 3 ja 100, kohaselt on lepingupoolel kohustus täita leping kohaselt. Kuivõrd kostja rikkus lepingut, siis oli hagejal õigus nõuda kostja poolt enamsaadu tagastamist. Hageja viivisnõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 113 lg 1. Hageja vara kahjustamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1, 132 lg 1 ning kahju teke on põhjuslikus seoses kostja lepingu rikkumisega. Kohus leiab, et eramu lae kahjustamise kulud summas 3259, 71 eurot on mõistlikus suuruses, kuivõrd kahjustuste kõrvaldamiseks oli vaja teostada remonttöid kogu lae ulatuses.
5.Seega nõuab hageja kostjalt tasutud raha 13 937,59 euro ja kostja poolt soetatud materjali maksumuse ning teostatud tööde maksumuse vahe (13 937,59-5582,12=8355,47) ehk enammakstud summa 8355,47 euro tagastamist. Lisaks kostjapoolse lepingu rikkumisele ja ilmastikuolude tõttu tekitas kostja tegevusetus hageja varale kahju summas 3259,71 eurot. Seega on hageja põhinõuded kokku 11 615,18 eurot, millele lisandub seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuva viivise nõue.
6.Lähtudes eeltoodust, kuulub hageja põhinõue enammakstud summa tagastamiseks 8355, 47 eurot rahuldamisele ning seetõttu rahuldamisele ka sellelt arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 21.08.2023 kuni 12.03.2026 summas 2453,77 eurot. Kohus rahuldab ka hageja kahju hüvitamise nõude summas 3259, 71 eurot. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus ka põhinõuete kogusummalt 11615,18 eurot arvestatud viivisnõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodil 13.03.2026 kuni tagaseljaotsuse tegemiseni 19.08.2026 summas 520,77 eurot. Kuivõrd kostja on keeldunud pikaajaliselt hageja nõuete täitmisest, siis on põhjendatud hageja taotlus välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni TsMS § 367 alusel. Kohtupraktika kohaselt peaks hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-166-05, p 19), mida hageja ei ole teinud. Sellest tulenevalt piirab kohus edasise viivituse osas väljamõistetava viivise summat nii, et otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületa põhivõlga.
8.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2-26-1812
9.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kuludeks on muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
10.Hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 980 eurot. Kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja.
11.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja õigusabikulu 5 tunni eest kogumaksumusega 600 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihindeks on 120 eurot 1 h kohta ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud hagiavalduse koostamises. Kohus loeb õigusteenuse tunnitasu 120 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis ei saa hageja käibemaksu tagasi arvestada. Samuti loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 5 tundi. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 5 tunni eest ehk 600 eurot.
12.Seega tuleb kostjal kokku hüvitada hagejale menetluskuludena 1580 eurot (980+600).
13.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.