Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Harju Maakohtu menetluses on QQ (avaldaja) avaldus WW (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised esitasid 21.07.2026 kohtule kompromisslepingu (dtl 124-126). Menetlusosalised kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Menetlusosalised paluvad kohtul menetluse tsiviilasjas 2-26-4191 lõpetada kompromissi kinnitamisega kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lõike 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete järgi, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lõike 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 477 lõike 6 järgi võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada.

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Menetlusosalistel on õigus TsMS 477 lõike 6 mõttes menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kompromiss kuulub kinnitamisele TsMS § 428 lg 1 punkti 4 ja § 430 alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument.

TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetlusosalised leppisid kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises selliselt, et määruskaebus kompromissi kinnitavale määrusele tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. TsMS § 661 lõike 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolev asi on selline hagita menetlus, mida iseloomustab sisuline õigusvaidlus menetlusosaliste vahel (vt ka RKTKm 29.10.2025, 2-219853/77, p 21), menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada ning menetlusosaliste ring on kindel ja selge. Seega on ka siinses asjas TsMS § 661 lõikest 4 lähtuvalt määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamine võimalik ning määruskaebus tuleb poolte kokkuleppest lähtuvalt esitada kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse kättetoimetamisest.

Juhindudes TsMS § 150 lg 2 punktist 1 tuleb avaldajale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, kuna menetlusosalised sõlmisid kompromissi. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Tagastamisele kuulub sellest pool ehk 25 eurot, mis vastavalt taotlusele tuleb kanda käesoleva kohtumääruse resolutsioonis näidatud arvelduskontole.

TsMS § 462 lõike 1 esimese lause kohaselt avalikustatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. TsMS § 463 lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 466 lõige 2 sätestab, et määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise korras.

Menetlusosalised paluvad asendada kompromissi kinnitamise määruses osapoolte ja nende esindajate nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada osapoolte isikukoode, sünniaega, registrikoode ega aadresse. TsMS § 462 lõike 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.