nende Hageja Moneyzen OÜ, registrikood 12541882, lepinguline esindaja Jana Loemaa; Kostja T. L. , isikukood XXX, lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov.
Menetluse liik
kirjalik menetlus, lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Moneyzen OÜ hagi T. L. väljamõistmiseks.
vastu võlgnevuse
2.Välja mõista T. L. Moneyzen OÜ kasuks 26.03.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L231002240 alusel põhivõlg 382,10 eurot, perioodil 01.09.2023 kuni 15.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 56,73 eurot ning viivis tasumata põhivõla jäägilt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 16.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 325,37 eurot.
3.Jätta rahuldamata Moneyzen OÜ hagi T. L. vastu intressi 38,23 eurot, haldustasu 5,96 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot osas.
Jätta menetluskulud 81% kostja ja 19% hageja kanda.
5.Välja mõista T. L. Moneyzen OÜ kasuks menetluskulude katteks 96,15 eurot.
6.Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Moneyzen OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub T. L. (kostja) hageja kasuks välja mõista poolte 26.03.2023 sõlmitud laenulepingust nr L231002240 tulenev kohustus 508,61 eurot, mis koosneb põhivõlast 400 eurot, intressist 38,23 eurot, haldustasudest 5,96 eurot, võlamenetlustasudest 40,00 eurot ja kuni 04.12.2023 arvestatud viivistest 24,42 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise 0,06 % päevas tasumata põhivõlalt alates 05.12.2023 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et viivis ei ületaks põhivõla summat.
2.Laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu 400 eurot. Hageja kandis kostja pangakontole 30.03.2023 382,10 eurot, pidades laenusummast kinni lepingutasu 17 eurot ja väljamakse tasu 0,90 eurot. Vastavalt lepingule pidi kostja tagastama laenu 36 kuu jooksul maksegraafiku alusel, tasudes põhisummalt intressi 24,03% aastas ja igakuise lepinguhaldustasu 1,16 eurot.
3.Tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr oli 38,51%, mille arvutamisel on arvesse võetud laenusummat 400 eurot, tagasimakse perioodi 36 kuud, intressimäära 24,03%, igakuist haldustasu 1,20 eurot ja lepingutasu 17 eurot. Hageja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, kehtivate maksehäirete puudumist Creditinfo andmebaasist, tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. 26.03.2023 Maksu- ja Tolliametist saadud andmete põhjal kostja keskmine kuue kuu sissetulek Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivilt töötasu näol oli 968,26 eurot. Laenutaotluses kinnitas kostja, et tal puuduvad laenukohustused. Hageja arvestas majapidamiskuludena Eesti statistikaameti andmetest lähtudes 421 eurot. Hageja on teinud mõistlikke pingutusi, arvestades laenusummat (400 eurot kuumaksega 16,90 eurot), kontrollides laenutaotleja finantsseisundit – töösuhte pikkus ja jätkusuutlikkus, regulaarne stabiilne sissetulek, puhas krediidiajalugu ja muu negatiivse info puudumine, ja seega positiivne krediidiotsus oli õigustatud. Hagejal puudus alus kahtluste tekkimiseks ebaõigete
andmete kohta. Andmete küsimine oli proportsionaalne ja teavet isiku finantsseisundi kohta oli piisavalt.
4.07.08.2023 edastas hageja kostjale tema poolt antud elukoha aadressile kirjaliku hoiatuse laenulepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks, kuna kostja oli tähtaegselt jätnud tasumata neli järjestikust tagasimakset ning andis kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võla tasumiseks koos avaldusega leping selle tasumata jätmise korral üles öelda. 24.08.2023 ütles hageja laenulepingu ennetähtaegselt üles, teavitades kostjat kirjalikult tema elukoha aadressile, e-posti kui ka SMS-i saatmise teel teate edastamisel kohustusest tasuda laenulepingujärgne nõue hiljemalt 31.08.2023.
5.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist, seda 15 eurot lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest ning 25 eurot pärast lepingu lõpetamist saadetud meeldetuletuskirjade eest.
6.Kostja väited, et lepingu sõlmis kolmas isik tema andmeid kasutades, ei ole usutavad. Hageja kontrollis lepingu sõlmimisel kostja isikusamasust, küsides Smart-ID PIN1, koopiat isikut tõendavast dokumendist, kontrollides dokumendi kehtivust rahvastikuregistrist ja võttis aadresside erinevust märgates ühendust kostjaga telefoni teel. Laenuleping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Kostja edastas 13.04.2023 e-kirjaga hagejale kriminaalmenetluse alustamise teatise. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja ei ole laenu taotlenud ja saanud, kuna laenulepingust tulenev esimese osamakse kuupäev ei olnud veel saabunud ajal, kui kostja avalduse politseile edastas. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on isikul kõrge hoolsuskohustus. Seega kui isik annab talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle või tagab nendele juurdepääsu, peab ta möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.
8.Kostja ei ole Moneyzen OÜ-ga lepinguid sõlminud, ei ole neid allkirjastanud, nende sõlmimisest teadlik ega saanud ka hagejalt raha. Lepingus märgitud e-postiaadress ei kuulu kostjale, samuti ei ela kostja lepingus märgitud aadressil. Kostja avalduse alusel on algatatud kriminaalmenetlus nr 23278050279.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 596,21 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
11.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
12.Arvestades kostja vastuväiteid, kontrollib kohus esmalt, kas hagi on esitatud õige isiku vastu ehk kas kostja on pool lepingus, millest hageja nõuded tulenevad.
13.Puudub vaidlus, et 26.03.2023 sõlmitud leping kannab kostja digitaalset allkirja (dtl 73).
14.ID-kaardi ja selle PIN-koodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus (RKTKo 16.12.2019, 2-16124450, p 23). Juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PINkoode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt (RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p 22). Tsiviilasjas nr 2-16-124450 on kolleegium poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et hageja peab tõendama oma väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 10).
15.Juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab (vt RKTKo 21.12.2016, 3-2-1135-16, p 16). Juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vrd RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11).
16.Kostja toob esile, et ta ei olnud teadlik lepingute sõlmimisest ning tegemist on pettusega. Seega tuleb kostjal tõendada, et Smart-ID PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kostja on tõendina esitanud Politseija Piirivalveameti teatise kriminaalmenetluse alustamisest (dtl 126). Kohus leiab, et teatis küll tõendab, et kostja on politseile esitanud avalduse seoses tema nimele võetud laenudega, kuid teatis ei tõenda, et hageja nõude aluseks oleva lepingu on sõlminud kolmas isik kostja andmeid õigusvastaselt ja tema teadmata kasutades. Kostja ei ole ka esile toonud, et vastav asjaolu oleks kriminaalmenetluses hiljem tuvastatud.
17.Kostja toob esile, et lepingus märgitud e-postiaadress ja elukoha aadress ei kuulu temale. Ebaõiged kontaktandmed võivad tekitada kahtluse kostja isikus, kuid ei ole piisav alus tuvastamaks, et lepingud on sõlminud kolmas isik. Asjaolu, et lepingusse on märgitud valed kontaktandmeid, ei tähenda, et andmeid esitav pool õigeid andmeid ei tea ja/või tegemist on vale isikuga. Hageja on selgitanud, et ta suhtles asjaolude täpsustamiseks kostjaga. Kuigi telefonikõnede tegemist ei ole hageja tõendanud, tõendab hageja e-kirjavahetus, et hageja on kostjaga suhtlemiseks mingisuguseid pingutusi teinud (dtl 109).
18.Vaatamata kohtu 04.10.2024 selgitustele, ei ole kostja rohkem tõendeid oma vastuväite toetamiseks esitanud.
19.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi on esitatud õige isiku vastu. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on kontrollida, kas hagejal on nõue kostja vastu,
mitte võimaliku kuriteo asjaolusid tuvastada. Juhul kui tuvastatakse, et kolmas isik vastutab kohustuste eest solidaarselt kostjaga või tekib kostjal tema vastu kahju hüvitamise nõue, ei välista käesoleva hagi rahuldamine, samuti nõude võimalik täitmine kostja poolt, kostjal oma nõuete maksmapanekut selle isiku vastu.
20.Hageja nõude aluseks olev leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõistes. Tarbijakrediidilepingutega seonduvates vaidlustes tuleb kohtul omal algatusel kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust seadusele (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2).
21.Lepingu krediidi kulukuse määr on 38,51%, mis ei ületa lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud statistika järgi tarbimislaenude krediidi kulukuse määra (15,31%) rohkem kui kolm korda. Seega ei ole tarbijakrediidileping tühine VÕS § 406 2 lg 1 alusel.
22.VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
23.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).
24.Kohus leiab, et hageja ei ole lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringu kaudu, et kostja saab töötasu keskmiselt 968,26 eurot (dtl 170). Kuigi hageja on kindlaks teinud kostja sissetuleku liigi ja ligikaudse suuruse, ei ole ta kostja kohustuste hindamisel kogunud piisavalt andmeid, et teha selgeid järeldusi kostja võime kohta saadud krediit kokkulepitud korras tagastada. Asjaolu, et antud lepingu alusel antud krediidi kogusumma ega igakuised osamaksed ei ole kostja sissetulekut arvestades suur, ei välista et kostja ei ole teiste võimalike kohustuste tõttu võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma. Kuigi pooled on kohustatud käituma üksteise vastu heas usus, sh avaldama lepingu sõlmimisel õiget infot, ei saa kehtivaid õigusnorme ja kohtupraktikat arvestades vastutustundlik krediidiandja tarbijakrediidilepingut sõlmides alati ainult taotluses esitatud andmetele tugineda. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ei ole ühtegi kohustust esile toonud, oleks hageja pidanud tegema täiendavaid päringuid või küsima kostjalt tõendeid kohustuste puudumise kohta (nt pangakonto(de) väljavõtte(d), teiste pankade ja krediidiasutuste kinnitused).
Maksehäireregistrist maksehäirete puudumine ega Ametlike Teadaannete kontrollimine ei ole piisav kostja maksevõime kontrollimiseks, kuna need allikad annavad üldjuhul piisavat infot alles siis, kui vastutustundetu krediidi võimaldamisega kaasnev oht on realiseerunud. Hageja on majapidamiskulude hindamisel juhindunud Statistikaameti hinnangust, mis võib küll olla täiendav abinõu hindamaks kostja esitatud või muul viisil kogutud andmete õigsust, kuid ei saa anda selgelt ülevaadet konkreetse isiku kuludest. Hageja on ka ise möönnud, et kuna ta ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, ei saa teda pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet järginuks (dtl 178).
25.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
26.Kostja väitel ei ole ta hagejalt raha saanud. Hageja tõendab kostjale ülekande tegemist maksekorraldusega, millest nähtuvalt on hageja 30.03.2023 maksnud 382,10 eurot kostja nimel olevale pangakontole, selgitusega „Laenusumma väljamaks L231002240 alusel“ (dtl 108). Seega tuvastab kohus, et hageja täitnud oma lepingulise kohustuse ja laenusumma saab lugeda kostja poolt kätte saaduks. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, et tal ei olnud võimalik enda kontole kantud rahalisi vahendeid kasutada. Kohus on 04.10.2024 määruses selgitanud, et kostjal tuleb oma vastuväiteid põhjendada ja tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 ka tõendada. Kohtu selgitamiskohustus ja omal algatusel tegutsemise kohustus tarbijakrediidilepingutega seonduvates vaidlustes ei saa hõlmata hageja ebavõrdsesse positsiooni seadmist kostjale kõikide võimalike vastuväidete ja nende võimalike tõendamisviiside ettekirjutamisega, eriti olukorras, kus kostjal on õigusteadmistega lepinguline esindaja, kellel puuduvad takistused esitada asjakohased vastuväited, taotlused ja tõendid tähtaegselt.
27.Hageja ütles lepingu 24.08.2024 üles, kuna kostja jättis tasumata neli järjestikust osamakset (s.o 26.04.2023, 26.05.2023, 26.06.2023 ja 26.07.2023). Kuna lepingu alusel ei ole tagasimakseid tehtud ja hageja on andnud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, siis ei ole ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. Kuigi hageja on lepingu üles öelnud 24.08.2023, on ta sama kirjaga andnud tähtaja võla tasumiseks 31.08.2023. Kohus leiab, et enne seda kuupäeva ei saa kohustus sissenõutavaks muutuda, mistõttu on hagejal õigus kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist nõuda kõige varem alates 01.09.2023.
28.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 382,10 eurot ja seadusjärgse viivise alates 01.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (81%), tuleb menetluskulud jätta 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda.
30.Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 175 eurot riigilõivu eest. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga, millest 81% ehk 141,75 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
31.Kostja on 21.12.2023 seisukohas teatanud, et menetluskuluks on õigusabikulu 3 tunni eest hinnaga 120 eurot tund, kokku 360 eurot. Rohkem ei ole kostja menetluskuludest teatanud. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja toiminguid ja esitatud dokumendi sisu arvestades on põhjendatud õigusabikulu on kahe tunni eest ehk 240 eurot, millest 19% ehk 45,60 eurot tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
32.Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 96,15 (141,7545,60) eurot.
33.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt välja menetluskulult viivise VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.