2-25-20696/8 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. D Kile toimetada tagaseljaotsus kätte resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda tagaseljaotsus D Kile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-20696, s.o Aktiva Finance Group OÜ hagi D Ki vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud 25.03.2026 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 08.04.2026 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 7295,23 eurot, intress 230,43 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 547,88 eurot; lisaks viivised alates 02.12.2025 kuni põhinõude 7295,23 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,90% aastas. Kohus rahuldab hagi. Kohus, kontrollinud lepingute krediidi kulukuse määra, tuvastas, et lepingu nr XXXX sõlmimise ajal 02.08.2021 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,95% ja lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal 12.12.2023 17,36%. Lepingus ja lepingu muutmise kokkuleppes märgitud krediidi kulukuse määrad 10,62% ja 10,21% on väiksemad, kui lepingu ja muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, s.o 50,85% ja 52,08%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Hageja on selgitanud, et Lepingu nr XXXX krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 12 000 eurot, intressimäära 8,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 15.08.2027, osamaksete arvu 72, laenulepingu sõlmimise tasu 240 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega. Lepingu nr XXXX krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud võlgnevuse jääki 8426,96 eurot, intressimäära 8,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 16.11.2027, osamaksete arvu 45, laenulepingu sõlmimise tasu 25 eurot, igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Seega on krediidi kulukuse määr kooskõlas seadusega. Kohus on seisukohal, et vastutustundlikku laenamise põhimõtet rikutud ei ole. Esialgne

võlausaldaja kogus lepingu sõlmimise eelselt kostja pangakonto väljavõtte ajavahemikust 01.12.2020 kuni 24.06.2021. Kohus leiab, et pangakonto väljavõte on võetud piisavalt pika ajavahemiku kohta, hindamaks kostja krediidivõimelisust. Konto väljavõttelt nähtub kostja igakuine töötasu, kokku veebruarist 2021 kuni juunini 2021 summas 7000 eurot, mis teeb 5 kuu keskmiseks sissetulekuks ca 1400 eurot. Muude finantskohustustena nähtuvad ajavahemikus veebruar 2021 kuni juuni 2021 väljamaksed Holm Bank AS-le 76,62 eurot kuus, ASLHV Financele 46,73 eurot kuus, TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile aprillis 2021 kuni juuni 2021 ca 20 eurot kuus ja väljamaksed laenulepingu nr 19-096022-VL tagasimakseks ca 280 eurot kuus. Kokku ca 423 eurot kuus. Seega jäi kohtu hinnangul kostjale piisav igakuine reserv, mh majapidamiskulude kandmiseks ning käesoleva lepingu alusel saadud laenu (igakuine osamakse 223,95 eurot) tagasi maksmiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja AS-i Inbank Finance vahel 02.08.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXXX ja selle muutmise kokkuleppe nr XXXX (sõlmitud 12.12.2023) alusel põhivõlgnevuse 7295,23 eurot, intressi 230,43 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 547,88 eurot ning viivised alates 02.12.2025 kuni põhinõude (7295,23 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 8,90% aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Õigusabikulud koosnevad dokumentide analüüsist ja hagi koostamisest 2 h x 169=338 eurot, käibemaksuta. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 700 eurot, milline menetluskulu on põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11. veebruar 2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi täies ulatuses vajalik ja põhjendatud. Seega peab kohus hageja esindajakulusid põhjendatuks summas 338 eurot (169 × 2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1038 eurot (700 + 338). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada muul viisil, kui avalikult (vt 09.03.2026 määrus). Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb ka tagaseljaotsuse resolutsioon kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine