lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-145406/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 15.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-23-145406/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 4034 lg 2, 3, 7VÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 1132 lg 1, 2VÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 163 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-145406

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi B.V vastu põhivõla 1050 euro 20 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks

Tsiviilasja hind

1346 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: B.V (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 966 eurot 13 senti (s.o põhinõue 957 eurot 76 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 37 senti).
3.Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (957 eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 92 euro 50 sendi ulatuses, viivisenõue 51 euro 19 sendi ulatuses ja edasiulatuva viivise nõue seadusjärgset määra ületavas osas. Jätta täielikult rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue (61 eurot 45 senti) ja sissenõudmiskulude nõue (50 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 4842
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Jätta menetluskuludest 79% B.V ja 21% Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud eurot 60 senti.
7.Mõista B.V-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (426 eurolt 60 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 9. novembril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse B.V-lt (kostjalt) 1214 euro 94 sendi saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15. jaanuaril 2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1050 eurot 20 senti, intressi 61 eurot 45 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 59 eurot 56 senti ja sissenõudmiskulud 50 eurot, samuti viivise põhivõlalt alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni määras 11,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Inbank AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 8. detsembril 2022 järelmaksulepingu nr L89010736932, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1339 eurot. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel. Kostja tasus põhiosa katteks 288 eurot 80 senti. Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 5. juulil 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, mille andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 25. juulil 2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 8. detsembril 2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89010736932 (dtl 34 – 35;

Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 36 – 37, üldtingimused dtl 38 – 44). Lepingu alusel sai kostja kauba maksumusega 1339 eurot. Kostja kohustus tasuma kauba eest maksegraafiku alusel.

6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis võimaldas järelemaksu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingute puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,90% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (8. detsembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,9%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).

9.Hageja on hagiavalduse p-s 1.5 selgitanud, et esialgne võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja on esitanud kostja laenutaotluse (dtl 48) ja maksehäireregistri väljavõtte (dtl 49). Krediiditaotluse esitamise ajal ei olnud kostjal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pensioniregistrist. Hageja selgitas, et järelmaksulepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard. Esialgne võlausaldaja teeb kiireid otsuseid ning tulenevalt summa ja osamakse suurusest ei rakendatud ta konto analüüsi.
10.Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2). Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142768, p 11).
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja on krediiditaotluses (dtl 48) märkinud oma sissetulekuks 2600 eurot ja olemasolevate kohustuste suuruseks 200 eurot. Taotlusest ei selgu, millisel töökohal kostja töötab. Samuti ei ole selge, kas 200 euro suurused kohustused on majapidamiskulud või muud finantskohustused vms. Hageja on selgitanud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud pensioniregistrist ja saanud tulemuseks 1143 eurot 92 senti kuus. Hagisse on küll kopeeritud pensioniregistri väljavõte, kuid sellest ei selgu, kelle kohta ja mis perioodi kohta see väljavõte tehtud on. Kohtu hinnangul ei ole tegemist tõendiga. Esialgne võlausaldaja ei ole ka kindlaks teinud kostja kohustusi. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
12.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).

13.Hageja on 6. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja arvestuse olukorras, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on märkinud, et sellises olukorras tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 957 eurot 76 senti (1339 – 381,24). Samuti on hageja märkinud, et sellises olukorras ei olnud leping kehtivalt 25. juulil 2023 üles öeldud, sest kostja ei olnud osamaksetega võlgnevuses. Leping on lõppenud tähtaja saabumisega (viimase ehk 12. osamakse tasumise tähtaeg oli 20. detsember 2023). Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista põhinõudena välja 957 eurot 76 senti.
14.Hageja nõuab 6. septembri 2024 menetlusdokumendis edasiulatuvat viivist põhivõlalt (957 eurolt 76 sendilt) lepingu lõppemisele järgnevast päevast (s.o 21. detsembrist 2023) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eelneva tõttu on hageja viivise nõue alates 21. detsembrist 2023 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni 15. jaanuarini 2024 (hagi esitamiseni) kokku 8 eurot 37 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit). Lisaks tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (957 eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Sissenõudmiskulude kohta märgib kohus järgmist. Hageja nõuab kostjalt 50 euro suuruse sissenõudmiskulu väljamõistmist. Hageja tugineb seejuures VÕS § 1132 lg 2 p-le 3, mis võimaldab pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutseval võlausaldajal nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Esmalt märgib kohus, et praegusel juhul ei ole hageja nõue üle 1000 euro. Eelnevalt on kohus leidnud, et leping on lõppenud tähtaja möödumisega 20. detsembril 2023. Kirjad on saadetud
22.augustil 2023, 29. augustil 2023 ja 24. oktoobril 2023 (dtl 50 – 53). Seega on kirjad saadetud lepingu kehtivuse ajal, mitte pärast selle lõppemist.
16.VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud sellele, et ta on enne saatnud kostjale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Seega ei ole VÕS § 113 2 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud ja hagejal ei ole õigust nõuda sissenõudmiskulusid. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
17.Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 966 eurot 13 senti (s.o põhinõue 957 eurot 76 senti + sissenõutavaks muutunud viivis 8 eurot 37 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (957 eurolt 76 sendilt) alates 16. jaanuarist 2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 92 euro 50 sendi ulatuses (1050,26 – 957,76) ja viivisenõude 51 euro 19 sendi ulatuses (59,56 – 8,37) ja hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra ületavas osas. Kohus jätab täielikult rahuldamata hageja intressinõude (61 eurot 45 senti) ja sissenõudmiskulude nõude (50 eurot).
18.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 1221 eurot 21 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 966 eurot 13 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 79% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 79% kostja ja 21% hageja kanda.
19.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 638 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 4842 järgi on maksekäsu kiirmenetluse põhjendatud kuluks 20 eurot.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 tundi) on kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulu on seega 240 eurot (120 x 2).
21.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 540 eurot (280 + 20 + 240). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 426 eurot 60 senti (540 x 0,79). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (426 eurolt 60 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval