Hannes Paat süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9, KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2, KarS § 118 lg 1 p 1, KarS § 331-2, KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses
Prokurör
Indrek Kalda
Süüdistatav
HANNES PAAT
Isikukood või sünniaeg: 38807020320 Elu- või asukoht ja aadress: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas e-post: XXX Karistatus: neljal korral kriminaalkorras karistatud: 1) 18.2.2021 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 kuud tingimisi KarS § 74 alusel 1-aastase katseajaga, 2) 26.8.2021 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2, § 424 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud 26 päeva, 3) 12.4.2023 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8,9, § 120 lg 1, § 157-3 lg 1, § 202 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1, § 331-1 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 1 kuu 23 päeva, mis on kantud 4.4.2025, 4) 22.9.2025 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga 1 aasta Tõkend: Pärnu Maakohtu 17.3.2026 määrusega vahistatud 2 kuuks alates 16. märtsist 2026, Pärnu Maakohtu kohtu alla andmise määrusega jättis kohus tõkendi vahistamine muutmata
vandeadvokaat Janek Valdma Juhindudes KrMS, § 309 lg 3, § 310 lg 1 § 311 – 313, § 180 lg 1 kohus otsustas:
1.Süüdi tunnistada Hannes Paat:
1.1.KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust;
1.2.KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust;
1.3.KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust;
1.4.KarS § 331-2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
2.KarS § 64 lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel, mõista Hannes Paadile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.
3.KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetud 8-aastast vangistust Pärnu Maakohtu 22.9.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-5022 mõistetud kandmata karistuse 4 (nelja) kuu vangistuse võrra, mõista Hannes Paadile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
4.Arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23-24.9.2025, s.o 2 (kaks) päeva ning kandmisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mille algust arvestada Hannes Paadi kahtlustatavana kinnipidamisest enne vahistamist, s.o 16. märtsist 2026.
5.Hannes Paadi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
6.Rahuldada Ü tsiviilhagi ning välja mõista Hannes Paadilt Haapsalu Ü kasuks välja vargusega tekitatud varaline kahju 8,36 eurot (Ü arveldusarve nr XXX).
7.Jätta kannatanu W.L taotlus Hannes Paadile lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.
8.Välja mõista Hannes Paadilt riigi tuludesse menetluskulud 4004,28 eurot (sh sundraha 2365 eurot) tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99926700021416. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-26-1144. Nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui H. Paat tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend tasumata osas täitmisele ja saadetakse täitmisele kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
9.Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vanglale.
10.Jõustunud kohtuotsus saata Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, Hannes Paadil alates talle kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS, KOHTUS UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT Süüdistused vargustes
1.H. Paadile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokku nelja varguse katse ja kolme lõpuleviidud varguse toimepanemises 23.9.2025 – 3.3.2025. KarS § 199 lg 2 p 9 sätestab kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus märgib esmalt, et H. Paat on varem Pärnu Maakohtu 12.4.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-2211 ja Pärnu Maakohtu 22.9.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-5022 karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatiliste varguste toimepanemise eest. Käesolevas asjas esitatud süüdistused puudutavad taas korduvaid võõra vara äravõtmisele suunatud tegusid. Süüdistuses kirjeldatud kuriteod on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul ning valdavalt sarnasel viisil: H. Paat võttis või püüdis võtta kauplustest alkoholi või muud kaupa, peitis esemed riiete, koti või kaaslase valduses olnud eseme sisse ning möödus või püüdis mööduda kassast kauba eest tasumata. Selline tegude korduvus ja sarnasus näitab, et tegemist ei ole juhuslike üksiktegudega, vaid jätkuva süstemaatilise käitumisega. Süstemaatilise varguse võivad moodustada ka sellised üksikteod, mille esemete väärtus jääb alla väheväärtusliku asja piiri. Määrav on see, et teod moodustavad kogumis sisulise süsteemi. H. Paadi varasem korduv karistatus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning käesolevas asjas süüdistuses kirjeldatud korduvad ja sarnase toimepanemisviisiga teod annavad aluse hinnata järgnevaid kuritegusid KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses süstemaatilise vargusena või süstemaatilise varguse katsena. Lõpliku hinnangu tegude süstemaatilisusele annab kohus pärast kõigi esitatud süüdistuste analüüsimist.
2.H. Paat on end kõikides poevargustes süüdi tunnistanud (ütlused tlk 13 pöördel-14 II kd). Selgitas, et varastas, sest pohmelli kartus oli nii suur, et suur tõenäosus on ära surra, lihtsalt pead peale saama, surmahirm oli nii suur. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 23.9.2025
3.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 12.4.2023 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt otsusega nr 1-23-2211 karistatud KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning 22.9.2025 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, seega varem korduvalt vargusi toime pannud isikuna, püüdis 23.9.2025 kella 17.53-18.02 paiku XXX asuvast XXX kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe pudeli alkohoolset jooki „Laua Viin“ 1 l maksumusega 14,75 eurot ja ühe paki Tuc Smocky Bacon küpsiseid maksumusega 1,65 eurot. Ta möödus kassast kauba ees tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kauplusest väljumisel kinni. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.
4.XXX asuva XXX turvakaamera salvestiselt (vaadeldud 25.9.2025 asitõendi vaatlusprotokollis; tlk 64-66 I kd; KIS dok nr 19s) on näha, kuidas sinise jope ja hallide dressipükstega meesterahvas liigub kaubavahe sildiga „Küpsised, vahvlid, Krõpsud, snäkid“ tagumisse otsa ja vaatab riiulitel olevaid tooteid; salvestise 17:54:30 minutil võtab meesterahvas riiulist ühe paki ja paneb selle endale paremasse jopetaskusse. Teisel salvestisel 23.9.2025 kell 17.58 (camera 6) on näha Coop kaupluse alkoholiriiuleid ning sinise jope ja hallide dressipükstega meesterahvast, kes võtab alumiselt riiulilt pudeli
alkoholi; kõnnib pudeliga kaadrist välja ja seejärel kaadrisse tagasi; salvestisel ei ole pudelit meesterahva käes enam näha, ta kohendab oma jopet ja kõnnib kaadrist välja. Kolmandal salvestisel 23.9.2025 kell 17.58 (camera 5) on samuti näha alkoholiriiuleid ning näha kuidas sama mees paneb pudel enda jope paremasse varrukasse (põue) ja tõmbab seejärel jopeluku kinni ja kohendab oma jope paremat varrukat. Neljandal salvestisel 23.9.2025 kell 18.02 (camera 10) on näha sama meesterahvas, kes tasub käes olnud tumedat värvi pudeli eest ja liigub turvaväravatest välja. Kaadrisse ilmuvad kaks turvatöötajat, kes liiguvad meesterahva mindud suunas ja seejärel tulevad kaadrisse tagasi koos sama meesterahvaga.
5.Kaupluse turvatöötaja U.Y ütluste (tlk 47-48 I kd) kohaselt märkas ta 23.9 kella 18 ajal kahte meesterahvast kes käitusid kahtlaselt, läbi kaamerate nägi, kuidas isik oli küpsiste letis ja pistis seal olles küpsisepaki paremasse jope taskusse, seejärel liikus isik alkoholi letti, kus veidi ootas ja pistis liitrise viina pudeli paremasse jope varrukasse. Isik läbis kassad ja maksis õlle eest, kuid jättis tasumata viina ja küpsiste eest. Kinni pidades tagastas viina ja küpsised, mis olid rikkumata.
6.Turvakaamera salvestise, tunnistaja U.Y ja H. Paadi ütlustega on tõendamist leidnud, et H. Paat võttis 23.9.2025 XXX kaupluses ühe paki Tuc Smocky Bacon küpsiseid ning ühe pudeli Laua Viina, peitis need oma jope sisse ning möödus kassast nende esemete eest tasumata, kuid peeti peale seda turvatöötaja poolt kinni.
7.Politseinikust tunnistaja U.Q ütluste (tlk 45-46 I kd) kohaselt 23.9.2025 patrullis olles said väljakutse XXX kauplusesse, mille sisuks oli, et isik varastas viina ja jooksis kauplusest sellega välja. Kohale jõudes oli turvamees isiku kinni pidanud, isikuks osutus H. Paat, kes oli varastanud viinapudeli „Laua viin“ 1 l ja Tuc küpsisepaki. Maksnud oli H. Paat õllepudeli eest.
8.Tlk 49 I kd 23.9.2025 isiku kinnipidamise akti kohaselt meesterahvas Hannes pani saalis varrukasse 1 l laua viina (14,76 eurot) ja tuc küpsised (1,65 eurot), kassas ei maksnud. XXX avalduse (tlk 50-51 I kd) kohaselt 23.9.2025 on XXXist varastatud 1 pakk Tuc küpsiseid hinnaga 1,65 eurot ja 1 l Laua viin hinnaga 14,75 eurot; kaup on kauplusele tagastatud. Eelnevaga on tõendatud esemete, millised H. Paat jope varukasse ja taskusse peitis, väärtus.
9.Kirjeldatud tõenditega on tõendatud, et H. Paat võttis kaupluse müügisaalis enda valdusse süüdistuses nimetatud esemed ning möödus kassast toodete eest tasumata. Asjaolu, et H. Paat peitis enne kassast möödumist esemed jope taskusse ja varrukasse ning ei tasunud nende eest kassas (kassas tasus ühe õlle eest), kinnitab, et tegemist ei olnud juhusliku või tähelepanematusest tingitud käitumisega, vaid esemete tahtliku võtmisega enda valdusesse. Seega on tuvastatud, et H. Paat asus vahetult toime panema vargust. Kuivõrd H. Paat peeti pärast kassadest möödumist turvatöötaja poolt koos varastatud esemetega kinni, jäi vargus süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpuni viimata ehk vargus jäi katse staadiumisse. Samuti pani H. Paat esemete äravõtmise toime nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. H. Paat soovis esemete äravõtmisega jätta nende senise omaniku esemetest kestvalt ilma ning kui turvatöötajad ei oleks süüdistatavat koos varastatud esemetega kinni pidanud, ei oleks ta neid esemeid omanikule tagastanud. Seega on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kuna H. Paat on varasemate kohtuotsustega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistatud (vt p 1), on tegu õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 10.10.2025
10.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema 10.10.2025 kella 14.30-14.40 ajal XXX linnas XXX asuvast XXXle kuuluvast XXX kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta ühe L ́Oreal toonkreemi True Match maksumusega 22,50 eurot ja ühe Maybelline korrektori maksumusega 15,50 eurot. Ta möödus kaupluse kassast toodete eest tasumata, kuid kuritegu jäi Hannes Paadi tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kauplusest väljudes kinni. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi.
11.XXX turvakaamera salvestiselt 10.10.2025 (vaadeldud 16.10.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 71-73 I kd, KIS dok nr 20S; salvestised mitme failina samuti KIS dok nr 20S) on näha, kuidas kell 14.29 kauplusesse sisenesid tumesinistes pükstes ja heledas jopes heledate juustega naine ja tumedates riietes siilisoenguga mees (salvestis ch14_20251010142916.mp4); kell 14.29 isikud liikusid kaupluses lõhnade riiuli juurde, misjärel liikus naine kosmeetikariiulite juurde, kus võttis kella 14.33.09 ajal riiulist jumestuskorrektori, määris seda endale näkku ja seejärel mehele. Seejärel hoidis naine seda oma vasakus käes ja tegi selle käega liigutuse riiuli poole toote riiulisse tagasi panemiseks, kuid kell 14.34.00 vasakut kätt oma jope vasakusse taskusse pannes, paistab naisel midagi käes olema. Peale seda võttis naine riiulist ühe väikese topsiku, mille sisu määris samuti omale näole ning asetas topsiku tagasi riiulisse. Seejärel võttis ta riiulist kaks jumestuskorrektorit, millest ühe andis mehe kätte, kes püüdis seda avada. Kell 14.35.08 tegi naine parema käega liigutuse riiuli poole nagu paneks käes olnud toote riiulisse tagasi, kuid ei teinud seda. Ta libistas parema käega mööda mehe jopet, kuid pani siiski toote riiulisse tagasi, kus võttis uue toote ning määris seda mehele näkku. Seejärel tõi naine jumestuskreemi pudeli ja määris seda mehele näkku, misjärel kell 14.34.30 pani naine käes olnud jumestuskreemi pudeli mehele jope põue vasakule poole. Mehel oli jätkuvalt vasakus rusikas käes jumestuskorrektor (salvestis nr ch06_20251010143205.mp4). Salvestistelt ch11_20251010142928.mp4 nähtub, et 10.10.2025 kell 14.34.30 pani mees kosmeetikariiulite juurest eemaldudes oma vasaku rusikas käe jope vasakusse taskusse. Seejärel on kaelakettide kaamera (ch12_20251010143435.mp4) salvestiselt näha, kuidas mees võttis käe jope vasakust taskust välja, uuris riiulil tooteid ning sirgu tõustes kukkus tema jopest põrandale jumestuskreemi pudel, mille ta üles võttis ja uuesti jope vasakusse taskusse pani. Nutikassa ala salvestiselt (ch11_20251010143842.mp4) nähtub, et mees ja naine liikusid seejärel nutikassade juurde, kusjuures naine tegeles klienditeenindajaga, kuid mees lahkus kauplusest kell 14.39.33 ühegi toote eest tasumata. Turvakontrolli käigus andis mees turvatöötajale oma selja tagant üle jumestuskorrektori ja jumestuskreemi pudeli (salvestis nr ch01_2025101044701.mp4).
12.Turvatöötajast tunnistaja B.D ütluste (tlk 67-68 I kd) kohaselt 10.10.2025 14.30 ajal XXX märkas ta lõhna osakonnas meesterahvast, kes on varasemalt varguse toime pannud, oli koos naisterahvaga. Naisterahvas võttis riiulist jumetuskreemi ja kell 14.34 pani selle mehele põue, mees võttis riiulilt teise jumestuskreemi ja pistis selle vasakusse taskusse; meesterahval kukkus jumestuskreem põuest maha, mees võtab selle üles ja pistab samuti tasku. Kell 14.40 väljus mees nutikassast, läbib turvavärava, jättes kauba eest tasumata. Peale turvaväravatest läbimist palus ta mehe ja naise turvaruumi turva kontrolliks. Meesterahva vöökotist tulid välja Konsumi kauplusele kuuluvad kaks jumestuskreemi maksumusega 22,50 eurot ja 15,50 eurot. Tlk 70 I kd on isiku kinnipidamise akt 10.10.2025 kell 14.40, millest nähtuvad turvakontrolli käigus leitud esemed: L ́Oreal toonkreem True Match, hind 22,50 eurot ja Maybelline korrektor hind 15,50 eurot; siit on näha ka H. Paadi poolt kassades tasumata jäetud kauba väärtus.
13.Kirjeldatud tõendid tõendavad, et H. Paat võttis kaupluse müügiruumis enda valdusse süüdistuses nimetatud esemed ning möödus kaupluse kassast toodete eest tasumata. Asjaolu, et esemed olid enne kauplusest lahkumist peidetud H. Paadi vöökoti sisse ning neid ei esitatud kassas tasumiseks, kinnitab, et tegemist ei olnud juhusliku või tähelepanematusest tingitud käitumisega, vaid H. Paat asus vahetult toime panema vargust. Kuna H. Paat peeti kauplusest väljumisel turvatöötaja poolt kinni ning süüdistuses nimetatud esemed võeti tema valdusest ära, jäi tegu lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seetõttu jäi vargus katse staadiumisse. Eeltooduga on tuvastatud varguse katse objektiivse koosseisu tunnuste realiseerimine H. Paadi poolt. Kuna H. Paat on varasemate kohtuotsusetega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vt p 1), on tegu õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 kvalifitseeritavas kuriteos 16.2.2026 kella 17.32-17.37 paiku ja kella 19.36-19.41 paiku
14.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema isikuna kes on varem karistatud 22.09.2025 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 aasta, võttis 16.2.2026 kella 17.32-17.37 paiku XXX asuvast XXXle kuuluvast kauplusest X ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks 2,0 liitrist pudelit Säästu Kange hele õlut à 4.19 eurot kogumaksumusega 8.38 eurot, mis seisnes selles, et läks koos Y.R-iga kaupluse alkoholiriiulite juurde, kus võttis riiulilt eelpool nimetatud kaks pudelit õlut ja pani pudelid Y.R-i käes olevasse kilekotti, misjärel Y.R kotti käes hoides möödus kassast kauba eest tasumata, põhjustades oma ühise tegevusega kannatanule XXXle varalise kahju 8.38 eurot. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime süstemaatilise varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.
15.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, võttis 16.2.2026 kella 19.36-19.41 paiku XXX asuvast XXXle kuuluvast kauplusest X võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks 2,0 liitrist pudelit Säästu Kange hele õlu 4,19 eurot kogumaksumusega 8,38 eurot, mis seisnes selles, et läks koos Y.R-iga kaupluse alkoholiriiulite juurde, kus võttis riiulilt eelpool nimetatud kaks pudelit õlut ja pani pudelid Y.R-i käes olevasse kilekotti, misjärel Y.R kotti käes hoides möödus kassast kauba eest tasumata, põhjustades oma ühise tegevusega kannatanule XXXle varalise kahju 8,38 eurot. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime süstemaatilise varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.
16.Tlk 127 I kd XXX avalduse kohaselt 16.2.2026 kell 17.37 võtsid kaks isikut (H. Paat ja Y.R) XXX vanalinna kaupluses XXX müügisaalist kaupa: Säästu kange hele õlu kogus 2, maksumus 4,19 eurot tk, kokku 8, 38 eurot. Tlk 130 I kd XXX avalduse kohaselt 16.2.2026 kell 19.41 võtsid kaks isikut (H. Paat ja Y.R) XXX vanalinna kaupluses XXX müügisaalist kaupa: Säästu kange hele õlu kogus 2, maksumus 4,19 eurot tk, kokku 8, 38 eurot. Tlk 128 I kd on pilt tootest Säästu Kange hele õlu, nähtub hinnasilt 4,19 eurot.
17.Kahtlustatava Y.R (ütlused tlk 132-134 I kd) tunnistas end kuritegude toimepanemises süüdi ning selgitas, et nad (koos H. Paadiga) tahtsid õlut juua, kuid raha polnud. Mõtlesid, et lähevad X poodi ja varastavad õlut. Ta arvab, et nad mõlemad tulid selle peale ja arvab, et nad rääkisid enne kuidas varastavad, kuid ei mäleta enam täpselt, mida rääkisid. Poes siis võtsid need õlled, Hannes pani need tema käes olevasse kilekotti. Esimesed pudelid, mis varastasid, jõid nad tema arust ära kahekesi poe taga taarapunktis.
18.X turvakaamerate salvestised (vaadeldud 5.3.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 167-174 I kd; KIS dok nr 5S) näitavad, et 16.2.2026 kell 17.34.40–17.36 viibisid poes kaks meesterahvast: tumedates riietes sinisekirju mütsi ja näo ees torusalliga mees ning punases
jopes mees, kelle käes oli valge X kirjaga kilekott. Salvestiselt märgisega „Alko“ on näha, kuidas kell 17.34.40 tulevad paremalt karastusjookide riiuli juures alkoholiriiulite juurde eelkirjeldatud meesterahvad. Tumedates riietes meesterahvas kaob korraks kaamerapildist välja, alla ja siis ilmub kaamerapilti, käes kaks suurt pudelit, vaatab kassa juures oleva müüja poole, liigub punases jopes mehest mööda karastusjookide riiuli juurde, punases jopes mees järgneb ja seal riiuli kõrval paneb tumedates riietes mees kaks pudelit punases jopes mehe käes olevasse kilekotti. Punases jopes mees paneb koti maha, otsib midagi taskust ja annab teisele mehele, kes läheb alkoholiriiulite juurde, võtab seal kaks klaasist pudelit ja edasi liiguvad mõlemad alkoholiriiulite vahel kassa suunas, kilekott on punases jopes mehe käes. Samuti nähtub meeste liikumine poes veel kaheksalt videofaililt (teine kaust). Salvestiselt märgisega “Kange alko” nähtub, kuidas alkoholiriiulite vahele liiguvad tumedates riietes sinisekirju mütsiga ja kaitsevärvi torusall näo ees meesterahvas ees ja punase jopega meesterahvas, kellel on käes X kirjaga kilekott, tema järel. Mehed liiguvad taha riiulite juurde nurka, kus on näha, et mehed on kõrvuti, on näha, et tumedates mees kummardub mitu korda ja siis on näha rippuvate kaubasiltide vahelt, et tumedates riietes mees paneb midagi punases jopes mehe käes olevasse kilekotti. Edasi on näha, et tumedates riietes mees midagi riiuli juures toimetab, võtab riiulilt ühe klaaspudeli ja mehed liiguvad riiulite vahelt kaamera suunas, kaamerapiltist välja alla. Põhikassa salvestiselt nähtub lisaks, et kell 19.39 olid samad mehed taas kassas ning punases jopes mehe käes olnud kilekotist paistsid kaks suurt tumedat pudelit. Tumedates riietes mees maksab metallrahaga plekkpurgi eest ja mõlemad liiguvad kaamerapildist välja. Seejärel lahkusid mõlemad mehed kassast. Tlk 127 I kd pöördel on pilt Hannes Paadist ja Y.R-ist turvakaamera salvestisel 02-16-2026 kell 19.36.
19.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et H. Paat pani vargused toime grupis koos Y.Riga, nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult: H. Paat võttis kaupluse alkoholiriiulilt süüdistuses nimetatud kaks õllepudelit, pani need Y.R-i käes olnud kilekotti, misjärel mööduti kassast kauba eest tasumata. Seega võtsid H. Paat ja Y.R neile võõrad alkoholipudelid ära nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna õlu viidi kauplusest (omaniku valdusest) välja ja tarvitati hiljem ära, on tegemist lõpuleviidud vargusega. Tõendamist on seega leidnud kõik KarS § 199 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused. Arvestades käesolevas otsuses eelnevalt tõendamist leidnud varguste toimepanemist H. Paadi poolt ning seda, et H. Paat on varasemate kohtuotsutega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vt p 1), on tegemist grupis toimepandud süstemaatiliste vargustega. Süüdistusaktis on tegude kvalifikatsioonina märgitud KarS § 199 lg 2 p 9. Kohus leiab, et kuna süüdistuse tekstist on selgelt aru saada ja kohtule esitatud tõenditega leidis tõendamist, et Y.R ja H. Paat tegutsesid vargust toime pannes ühiselt ja kooskõlastatud, kvalifitseerib kohus H. Paadi poolt toime pandud vargused KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi. Kohus leiab, et kohtu poolt tegude kvalifikatsioonile grupile osundava punkti lisamine ei tule menetlusosalistele üllatusena, sest süüdistuse tekstist nähtub selgelt üheselt varguse toimepanemine grupi poolt (nt põhjustades oma ühise tegevusega kannatanule varalise kahju). Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 9- § 25 lg 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 20.2.2026
20.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, tema ettepanekul, grupis koos Y.R-iga, püüdis 20.2.2026 kella 19.4220.00 ajal XXX asuvast X kauplusest varastada kolme üheliitrist pudelit alkohoolset jooki Ehe Viin Poolik à 13.99 eurot kogumaksumusega 41.97 eurot, mis seisnes selles, et tegi Y.Rile ettepaneku vargile minna, läks koos Y.R-iga kaupluses alkoholiosakonda, ootas, kuni riiulite juures ei olnud kõrvalisi isikud, misjärel võttis alkoholiriiulilt eelpool nimetatud
kolm alkoholipudelit ja pani need pudelid Y.R-i seljas olevasse seljakotti ja sulges seejärel seljakoti luku ning liikus Y.R-i ees nutikassade juurde, kus Y.R liikus temast mööda ja möödus nutikassast kauba eest tasumata, kuid peeti kaupluse töötaja poolt enne nutikassade juurest lahkumist kinni, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega pani Hannes Paat grupis toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 7, 9- § 25 lg 4 järgi.
21.Kahtlustatava Y.R-i ütluste (tlk 132-134 I kd) kohaselt tunnistas ta end kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et X varguse kohta ta väga palju enam ei mäleta. Arvab, et olid siis ka ikka purjus. Vist Hannes ütles, et lähme varastama, sest raha nii palju vist polnud, et alkoholi osta. Ta ei mäleta, kas nad täpsemalt ka kokku leppisid, aga Hannes seal poes need pudelid tema seljakotti pani. Seljakott oli Y.R-i seljas. Kassade juures võeti pudelid ära.
22.Tunnistaja I.L ütluste (tlk 121- 122 I kd) kohaselt 20.2.2026 kella 19.45 paiku nägi ta XXX X kaupluses kuidas kaks meest kange alkoholi riiuli juures seisid ning pikem mees vanema mehe seljas olnud koti avause juures tegi käega liigutusi, nagu ta paneks midagi sellesse kotti, samuti kuulis ta klaasi kolinat. Ta teavitas situatsioonist poe töötajat. Poe töötaja peatas kassade juures isikud ning lühema mehe seljakotist tulid välja kolm suurt klaaspudelit Poolik Ehe Viin 1 L.
23.X X turvakaamerate salvestisi 20.2.2026 kuupäeva kohta on seitse (vaadeldud 5.3.2026 asitõendi vaatlusprotokollis; tlk 177-183 I kd; KIS dok nr 7S). Salvestistelt nähtub, et 20.2.2026 ajavahemikus 19.42.50–19.52.57 sisenesid kaks meest kauplusesse üksteise järel, neist üks tumedates riietes, tumeda mütsi ja näo ette tõmmatud torusalliga ning teine punases jopes, seljas valge-musta triibuline seljakott. Salvestistelt on näha, et mehed liikusid kaupluses koos, viibisid muu hulgas puuviljaleti juures ning seejärel alkoholiosakonnas. Alkoholiosakonna salvestiselt (märgisega “065028-T292-Alko 2”, salvestise algus on 19.42.36) on näha, et mehed vaatasid riiulite vahel ringi ja jälgisid teiste isikute liikumist; pärast seda, kui teine klient alkoholiosakonnast eemaldus, võttis tumedates riietes mees alumiselt riiulilt järjest kolm alkoholipudelit ning pani need punases jopes mehe seljas olnud seljakotti, seejärel tõmbas seljakoti luku kinni. Seejärel liikusid mõlemad mehed alkoholiosakonnast välja ning suundusid nutikassade juurde, kus tumedates riietes mees tasus käes olnud puuviljade eest, samal ajal kui punases jopes seljakotiga mees peeti kinni ning tema seljakotist võeti välja kolm alkoholipudelit. X OÜ avaldus (tlk 119 I kd) tõendab varguse objektide maksumust – viin Poolik 1 l - 3 tk, 1 tk 13,99 eurot, kokku 41,97 eurot.
24.Politseinikust tunnistaja L.Y ütluste kohaselt (tlk 124-126 I kd) said nad 20.2.2026 kell 20.00 ajal väljakutse X toidupoodi, kust tabati varguselt kaks meest. Kohale jõudes selgus, et tegemist oli Hannes Paadi ja Y.R-iga. Y.R seljakotis oli 3 liitrilist viinapudelit. L.Y rääkis, et Y.R oli nõus talle rääkima, mis toimus, ta pani vormikaamera tööle. Politsei vormikaamera salvestisel (vaadeldud 6.3.2026 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 175-176 I kd; KIS dok nr 21S, salvestis ka sama dok nr) Y.R selgitab politseinikule, et pudelid pani Hannes tema kotti, sest Hannesel endal kotti polnud, mingi müüja nägi. Kolm viinapudelit oli. Politseinik küsib mehelt, et miks ta siis nõus oli sellega, et kas Hannes lubas talle midagi ja mees ütleb, et viina võtame koos, et ta oli nõus enam-vähem, et Hannes ütles talle, et lähme, et pane tuuri. Politseinik küsib, et kas see plaan tekkis siis poodi minnes või oli Hannesele enne see plaan ja mees ütleb, et tal oli enne see plaan, et Hannes magas tema juures, aga ta ei tohi seal ollagi ja et siis tal oli plaanis, ta ütles, et tule ka kaasa, aga ta ütles (Hannesele), et ta ei taha, aga (Hannes) ütles, et pane seljakott selga, ta laob mulle sisse ja kao välja, nii ütles talle.
25.Kohtule esitatud tõendid kogumis tõendavad, et 20.2.2026 tegutsesid Hannes Paat ja Y.R X kaupluses kooskõlastatult ühise eesmärgiga võtta kauplusest alkohoolseid jooke ilma nende eest tasumata. Seda kinnitavad Y.R-i ütlused, politsei vormikaamera salvestis, tunnistaja I.L ütlused ning kaupluse turvakaamerate salvestised. Nendest tõenditest nähtub, et mehed liikusid kaupluses koos, jälgisid alkoholiosakonnas teiste isikute liikumist, ootasid hetke, mil riiulite juures ei olnud kõrvalisi isikuid, ning seejärel võttis Hannes Paat riiulilt kolm alkoholipudelit ja pani need Y.R-i seljakotti, mille ta seejärel sulges. Tõendikogum kinnitab ühtlasi, et teo initsiaatoriks oli Hannes Paat ning tema roll ei piirdunud pelgalt kaasaminekuga. Y.R on selgitanud, et Hannes Paat tegi ettepaneku vargile minna, kutsus teda kaasa ning ütles, et tema paneb pudelid Y.R seljakotti ja Y.R peab kotiga välja liikuma. Seda teoplaani kinnitab ka vormikaamera salvestis ning turvakaamera salvestistelt näha olev isikute käitumine. Seega oli tegemist eelnevalt välja mõeldud ja kaupluses ühiselt realiseeritud teoplaaniga, milles mõlemal osalejal oli selge roll, Y.R-i ja H. Paadi puhul oli tegemist kaastäideviijatega.
26.Vargus jäi lõpule viimata toimepanijatest mitteolenevatel põhjustel. Pärast seda, kui alkoholipudelid olid riiulilt võetud, peidetud Y.R-i seljakotti ning isikud olid liikunud nutikassade juurde, sekkus poe töötaja ning pidas Y.R-i enne kauplusest lahkumist kinni. Seega olid toimepanijad juba asunud vahetult vargust ellu viima, kuid tegu jäi lõpule viimata üksnes kaupluse töötaja sekkumise tõttu.
27.Kohtus leidis tõendamist, et H. Paat pani teo toime grupis koos Y.R-iga, tegutsedes temaga ühiselt ja kooskõlastatult. H. Paat võttis kaupluse alkoholiriiulilt süüdistuses nimetatud kolm alkoholipudelit ja pani need Y.R-i seljas olnud seljakotti, misjärel suunduti nutikassade juurde eesmärgiga viia kaup kauplusest välja selle eest tasumata. Sellega asusid H. Paat ja Y.R vahetult toime panema neile võõraste alkoholipudelite äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna Y.R peeti enne kauplusest lahkumist kinni ja alkoholipudelid saadi tema seljakotist kätte, jäi vargus toimepanijatest sõltumatutel põhjustel lõpule viimata. Eeltooduga on tuvastatud varguse katse objektiivse koosseisu tunnuste realiseerimine H. Paadi poolt. Arvestades käesolevas otsuses eespool tõendamist leidnud varguste toimepanemist H. Paadi poolt ning seda, et H. Paat on varasemate kohtuotsustega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vt p 1), on tegu õigesti kvalifitseeritud grupis toimepandud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 7, 9 – KarS § 25 lg 4 järgi. Kohus märgib, et justiitsministri 23.8.2002 määruse nr 54 „Süütegude „Karistusseadustiku“ järgi kvalifitseerimise juhendi“ § 1 lg 1, lg 2 p 2 korral viidatakse kuriteokatse kaastäideviimise korral § 25 lõikele 2 ning lõikele 4. Seega tuleb H. Paadi poolt toime pandud tegu kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2, 4 järgi. Tegemist ei ole süüdistatava olukorra raskendamisega vaid normitehnilise muutusega. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 3.3.2026
28.Peale selle tema, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, püüdis 3.3.2026 (kohtuistungil täpsustas prokurör, et H.F-i puudutavas kuriteos on süüdistusaktis toimepanemise aasta ekslikult märgitud 2025, õige aasta on 2026) kella 15.45 paiku XXX juures asuvas bussipeatuses avalikult ära võtta H.F-ile kuuluvat 2,0 liitrist pudelit alkohoolset jooki õlu Rock maksumusega 5.15 eurot, võttes selle H.F-i kotist enda kätte ja liikus H.F-ist eemale, kuid H.F-il õnnestus alkoholipudel enda kätte tagasi saada, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel. Sellise tegevusega pani Hannes Paat avalikult toime süstemaatilise varguse katse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 5,9- § 25 lg 2 järgi.
29.Kannatanu H.F ütles kohtus (tlk 5 pöördel-6 II kd), et XXX bussipeatuses ootas bussi, et koju sõita, kuna õhtul näitas korvpalli, ostis endale peale toidu ka kaheliitrise Rocki õlle, võis maksta 5.15. Esmalt tuli võõras naine tema käest suitsu küsima, keeldus; seejärel tuli H. Paat koos teise mehega suitsu küsima, keeldus mitu korda; üks kaaslastest lõi teda rusikaga või käega nii, et ninast tuli verd, ja seejärel võttis H. Paat tema kilekotist õlle. Hiljem täpsustas kannatanu, et ta tõusis püsti, nägi õlut H. Paadi käes, tõmbas selle tagasi ning pani kilekotti.
30.Tunnistaja Y.R kinnitas (tlk 10-10 pöördel II kd), et ta viibis koos H. Paadiga bussipeatuses, et toimus „mingi rüselus“, ning pärast eeluurimise ütlustega tutvumist ütles, et „me võtsime talt ära selle“, hiljem lisades, et nad jõid selle vist ära. Kaitsja küsimustele vastates ütles ta samas, et kannatanu „võttis ise ka“.
31.H. Paat rääkis kohtus (tlk 13-13 pöördel II kd), et konflikt oli XXX juures pargis, küsis H.F-i käest suitsu, siis läks kisma lahti, H.F kargas püsti ja tahtis hakata teda ründama; hakkas sealt ära minema, H.F jooksis järgi ja R tuli tema kaitseks välja, andis H.F-ile mingi tohlaka vastu nägemist. Tõmbas H.F-il selle kilekoti käest ära selle põhimõttega, et muidu H.F oleks sellega äsanud teistele. Pani selle kilkoti maha ja H.F sai selle ilusti tagasi, polnud mingit probleemi, R oli talle tohlaka ära andnud, kõik oli rahulik. Polnud vajadust H.F-ilt õlut võtta, endal olid tooli peal viinad ja õlled olemas.
32.Kohus leiab, et kannatanu ja H. Paadi ütlused konflikti toimumise kohta on riimuvad, kuigi sündmuse toimumise kohad on erinevad. Samas tunnistaja Y.R räägib kannatanuga samamoodi, et sündmus toimus bussipeatuses. Kannatanu räägib, et Paadi sõber lõi teda, Paat kinnitab, et R lõi H.F-i, Y.R räägib rüselusest. Kõik kolm kinnitavad, et kannatanult võeti sündmuse käigus ära õllepudel. Kuigi kannatanu kirjeldas sündmuse kulgu detailides kaheastmeliselt – esmalt viitas sellele, et pärast füüsilist konflikti võeti õlu ära, hiljem täpsustas, et ta tõusis püsti, nägi õlut H. Paadi käes ja tõmbas selle tagasi –, ei sea see kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Kõigi kirjeldusest nähtub üheselt, et õllepudel oli H. Paadi valduses ja kannatanu ütlused kinnitavad, et pudel sai Paadi kätte ilma tema nõusolekuta. Kohus leiab, et Paadi väited selle kohta, et tõmbas kannatanult kilekoti koos pudeliga, et kaitsta end ja teisi kannatanu rünnaku eest, ei riimu sündmuse üldise pildiga. H.F oli see, keda Paadiga kaasa olnud R lõi nii, et tal hakkas ninast verd jooksma (räägib, et pani tšeki ninna verejooksu pidama saamiseks). Kannatanu oli üksi. Paadiga koos olid kindlasti kannatanut löönud R ja Y.R Ilmselgelt kasutas Paat ära, et kannatanut rünnati, kannatanu tegeles verejooksu peatamisega ja siis märkas kannatanu, et Paadi käes oli tema õllepudel. Kannatanu avaldas, et võttis õllepudeli tagasi. Paat avaldas, et pani kilekoti, milles oli õlu, maha ja kannatanu sai selle tagasi. Y.R räägib, et õlu joodi koos ära. Kohus arvestab, et joobeseisundis või konfliktses olukorras toimunud sündmuste meenutamisel võivad detailid hägustuda, kuid see ei lükka ümber tõendamist leidnud asjaolu, et Paat õllepudeli H.F-i käest ära võttis ja kannatanu kinnitab, et ta selle enda valdusesse tagasi võttis. Kannatanu ei räägi, et Paat oleks õllepudeli koos kilekotiga ära võtnud, selgitab konkreetselt, et tõmbas Paadi käest pudeli tagasi. Seega Paadi ütlused, et ta võttis H.F-i käest ära kilekoti, et kaitsta ennast ja teisi H.F-i rünnaku eest, ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendikogumist välja.
33.Seega peab kohus tõendatuks, et H. Paat võttis avalikus kohas kannatanu H.F-i kilekotist 2,0-liitrise pudeli õlut Rock. Selline tegu oli suunatud võõra vallasasja hõivamisele ja enda valdusse saamisele. Omastamissihile viitab nii asja võtmine kannatanu kotist kui ka pudeliga kannatanust eemaldumine. Asjaolu, et tegu toimus bussipeatuses teiste isikute juuresolekul, kinnitab ühtlasi süüdistuses kirjeldatud teo avalikku toimepanemist.
34.Samas nähtub kannatanu ütlustest, et ta reageeris koheselt kui märkas, et Paat oli õllepudeli enda kätte võtnud, tõmbas õllepudeli H. Paadi käest tagasi ning pani selle oma kilekotti. Seetõttu ei saanud H. Paat asja üle püsivat tegelikku võimu ega viinud äravõtmist lõpule selliselt, et kannatanu oleks õllepudelist lõplikult ilma jäänud. Kuriteo lõpuleviimine jäi ära kannatanu sekkumise tõttu, st süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel. Seetõttu on tegemist varguse katsega KarS § 25 lg 2 mõttes.
35.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et Hannes Paat püüdis 3.3.2026 XXX juures asuvas bussipeatuses avalikult ära võtta H.F-ile kuuluva 2,0-liitrise õllepudeli maksumusega 5,15 eurot, kuid tegu jäi lõpule viimata temast sõltumatutel põhjustel. Eeltooduga on tuvastatud varguse katse objektiivse koosseisu tunnuste realiseerimine H. Paadi poolt. Arvestades käesolevas otsuses varasemaid tõendamist leidnud vargusi ning seda, et H. Paat on varasemate kohtuotsutega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vt p 1), on tegu õigesti kvalifitseeritud avalikult toimepandud süstemaatilise varguse katsena KarS § 199 lg 2 p 5, 9 – KarS § 25 lg 2 järgi. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 10.12.2025
36.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema võttis 10.12.2025 kella 12.47 paiku XXX asuva varjupaiga ees maast võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära varjupaiga valvurile D.T-le kuuluva ja tema taskust välja kukkunud mobiiltelefoni Samsung Galaxy S24 väärtusega 700 eurot koos D.T-le kuuluvate Swedpanga deebetkaardi, Swedpanga Gold krediitkaarti, Swedpanga krediitkaardi, juhiloa, ID-kaardi ja erinevate kliendikaartidega, mille jättis enda valdusesse. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime süstemaatilise varguse, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 järgi.
37.Kannatanu, XXX varjupaiga valvuri, D.T ütluste (tlk 94-97 I kd) kohaselt H. Paat varjupaiga majja siseneda ei tohi (v.a siis kui varjupaiga juhatuse liige I.P käib vahetust vastu võtmas). 10.12.2025 kella 12.40 paiku nägi ta valvurite toas varjupaiga kaameratest, et H. Paat tuleb maja poole. Läks talle koridori vastu. Hannes tuli eest uksest sisse ja ütles, et ta läheb C.J’i juurde. D.T ütles, et C.J alles magab. H. Paat ei tahtnud ta juttu kuulda ning hakkas sõimama. D.T käskis tal lahkuda, lõpuks lükkas ta uksest välja. Hannes kukkus õues välisukse ees kivisillutusele pikali. Kannatanu arvab, et samal hetkel võis kukkuda ka tema jaki taskust telefon. Kannatanu lükkas maas olnud telefoni jalaga ja ütles Hannesele, et võtku oma telefon ja mingu minema. Kannatanu nägi maas telefonil, kuid ei arvanud, et see on tema oma. Nägi, et Hannes võttis maas oleva telefoni ja läks oma soojaku poole. Hiljem kui avastas, et telefoni pole, hakkas H. Paati otsima ning leidis ta X tanklast. Ta oli sealt teinud tema pangakaardiga kaks ostu, kumbki 10,80 eurot, kokku 21,60 eurot (telefonikaante vahel olid kannatanu pangakaardid ja dokumendid), internetipangast nägi, et maksed olid tehtud kell 13.02. Hannes väitis, et ei tea telefonist midagi ja ütles, et maksis C.J pangakaardiga. Kuid kohe tuli välja, et oli maksnud tema kaardiga (tal on kaardil viipemakse), Hannes andis talle ühe kaardi tagasi. Kui küsis Hanneselt, kus C.J pangakaart on, tulid Hannese taskust väljas kaks tema Swedpanga krediitkaarti. Telefoni kohta väitis, et see on soojakus, kuid soojakus seda ei olnud. Positsioneerimisega leidis kannatanu telefoni koos kolleegiga (kes tema numbrile helistas) X tankla ja naftabaasi vaheliselt alalt, telefonil olid puulehed peal. MTÜ X kuuluva varjupaiga turvakaamera salvestiselt 10.12.2025 (vaadeldud 11.12.2025 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 117-118 I kd; KIS dok nr 24S) on näha, kuidas kell 12.47.08 väljus uksest mees, kes rääkis ja lõi ukse hooga kinni (kaamera esiots). Seejärel tuleb välja üleni tumedates riietes mees, haarab väljas olnud mehest kätega kinni, misjärel lööb teda ühel korral parema käega näopiirkonda, mille tagajärjel mees kukub. Salvestiselt oli näha, kuidas kell 12.47.30 kukkus lööja taskust vastu maad tume telefonilaadne ese. Püsti seisnud mees lõi veel ühel korral maas pikali olnud
meest jalaga, misjärel lõi jalaga maas olnud telefonilaadset eset, mis libises kaugemale. Maas pikali olnud mees tõusis püsti, läks telefonilaadse eseme juurde, kus kell 12.47.47 võttis selle maast enda kätte ja liikus kaugemale.
38.Kohtuistungil tunnistas H. Paat (tlk 22 pöördel II kd), et võttis telefoni ära, kuid väitis, et arvas tõesti, et see on tema telefon. Lisas, et hiljem sai aru, et telefoni vahel olid D.T pangakaardid ja muud dokumendid, et ta läks telefoniga X tanklasse, pidi viina ostma, maksis kogemata selle kaardiga. Telefoni oli visanud kuskile müüride juurde, juttude järgi lehtede sisse, ei usu, et peitma hakkas. Ei tahtnud telefoni endale võtta, tänapäeval on mõttetu telefoni varastada, kuna igal telefonil on GPS jälitus või midagi peal, ei saa võõra inimese telefoni kasutada. X tanklas rääkis, et tema käes pole kannatanu pangakaarti ja telefon on soojakus, hirmust.
39.Tunnistaja N.X-i ütluste (tlk 98-100 I kd) kohaselt 10.12.2025 kella 13.00 paiku tuli XXX asuvasse X tanklasse Paat kes tahtis sealt 0,5 l laua viina osta. Kuna H. Paat on tankla püsiklient, tundus tunnistajale imelik, et ta maksab pangakaardiga, kuna tavaliselt maksab ta sularahas. Tankla klienditeenindajad küsisid, kelle pangakaart see on, H. Paat vastas, et C.J oma. Kui H. Paat oli ühe viina ära ostnud tahtis ta teist veel osta, kuid oli kuidagi närviline. Küsimusele, kas see tema pangakaart või mitte, vastas Paat, et see on C.J oma. Paat ostis ka teise viina kaardiga. Samal ajal tuli tankasse D.T ja nõudis Paadilt, et kus tema telefon ja dokumendid on, mille peale Paat ütles, et telefon, kaardid ja dokumendid on tema laua peal, mida ta ütles korduvalt. H. Paat võttis lõpuks pangakaardi välja ning see oli D.T oma, otsis taskutest, aga C.J pangakaarti tal polnud.
40.Keskne vaidlusküsimus on, kas Hannes Paat tegutses kannatanu telefoni ära võttes omastamise eesmärgil või eksis asja kuuluvuse suhtes. Kohus märgib esmalt, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et H. Paadi poolt maast ülesvõetud mobiiltelefon koos selle vahel olnud pangakaartide, dokumentide ja kliendikaartidega kuulus D.T-le; telefon kukkus Paadi ja D.T vahelise konflikti ajal D.T taskust maha. Seega oli objektiivselt tegemist H. Paadi jaoks võõra vallasasjaga. Kuigi D.T ütles süüdistatavale, et võtku oma telefon ja mingu minema, ei saa seda hinnata tegeliku nõusolekuna anda H. Paadile üle talle kuuluv telefon koos selle vahel olnud pangakaartide ja dokumentidega. D.T tegutses olukorras, kus ta pidas maas olnud telefoni ekslikult H. Paadile kuuluvaks esemeks. Riigikohus on märkinud, et tegeliku nõusolekuga valduse üleandmiseks ei ole tegemist ka neil juhtudel, mil valdaja viiakse valduse üleandmise asjaolude osas eksimusse (vt RK 10. mai 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-35-10, p 7; et RK 17. veebruar 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1107-10, p 8.1). Seetõttu ei olnud D.T ütlemine suunatud oma telefoni valduse lõpetamisele ega selle H. Paadile üleandmisele. H. Paat sai telefoni enda valdusse vahetult pärast konflikti, võttes selle maast üles ja eemaldudes sellega sündmuskohalt.
41.Kaitseversiooni kohaselt võttis süüdistatav telefoni maast üles, arvates, et tegemist on tema telefoniga. Kohus leiab, et D.T ütlused ja videosalvestis näitavad, et hetkel kui H. Paat võttis telefoni maast üles, võis ta ekslikult arvata, et see on tema telefon. Kohus leiab, et videosalvestis näitab, et H. Paat peale telefoni maast võtmist peatub ja kuigi ta on seljaga, on selgelt aru saada, et ta vaatab telefoni enne taskusse panemist ja lahkumist. Kohus leiab, et hiljemalt sellest momendist sai H. Paat aru, et see ei ole tema telefon. See näitab, et pärast telefoni tegeliku kuuluvuse selgumist (vähemalt aru saamist, et see ei ole tema telefon) jättis H. Paat telefoni tagastamata, pani telefoni koos selle vahel olnud kaartide ja dokumentiga taskusse ja lahkus, soovis ta asja ebaseaduslikult omastada.
42.H. Paat viskas telefoni ära, ise selgitades, et telefoni pole mõtet varastada, võõrast telefoni kasutada nagunii ei saa. Kannatanu leidis telefoni üsna pea peale H. Paadi poolt varguse
toimepanemist. Seega ütleb hinnata eraldi küsimuses, kas telefoni suhtes oli vargus lõpule viidud. Varguse lõpuleviimiseks ei piisa üksnes võõra asja lühiajalisest enda valdusse võtmisest, vaid senine valdaja peab olema asjast või selles kehastunud väärtusest kestvalt ehk lõplikult või pikemaajaliselt ilma jäetud. Kui omanik saab asja tagasi lühikese aja jooksul ning asja väärtus ei ole vähenenud või on vähenenud üksnes ebaolulisel määral, ei saa asja suhtes lõpuleviidud vargusest rääkida. H. Paat viskas telefoni pärast selle enda valdusse saamist ära ning telefon leiti positsioneerimise ja helistamise abil üles. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et telefoni väärtus oleks vähenenud. Seetõttu ei jäänud kannatanu telefonist kestvalt ilma. Kohus leiab, et telefoni varguse osas jäi H. Paadi tegu katsestaadiumisse.
43.Telefoni vahel olid kannatanu pangakaardid ja dokumendid. H. Paat kasutas D.T-le kuulunud Swedpanga deebetkaarti kahel korral ostude tegemiseks, jättis kannatanu teised Swedpanga krediitkaardid enda valdusse ning andis kaardi, millega viinade eest maksis, kuuluvuse kohta ebaõigeid selgitusi. Tunnistaja N.X-i ütluste kohaselt oli H. Paat tavapärasest erinevalt närviline ja selgitas küsimise peale, et kaart kuulub C.Jile. Samas ei olnud Paadil C.Ji pangakaarti kaasas ning H. Paadi taskutest tulid välja D.T Swedpanga krediitkaardid. Kui D.T tanklasse saabus ja küsis telefoni ning dokumentide kohta, väitis H. Paat korduvalt, et telefon, kaardid ja dokumendid on tema (elukohas) laua peal. Pangakaartide osas ei olnud tegemist üksnes lühiajalise valdusest ilmajätmisega või teo katkestamisega, vaid H. Paat kasutas kannatanule kuulunud pangakaarti enda huvides ja käsitas kannatanu pangakaarte enda faktilise kontrolli all oleva varana. Seetõttu oli vargus pangakaartide suhtes lõpule viidud.
44.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et H. Paat asus telefoni kui võõra vallasasja suhtes toime panema vargust, kuid telefoni osas jäi tegu katsestaadiumisse. D.T-le kuulunud pangakaartide suhtes pani H. Paat toime lõpuleviidud varguse, kuivõrd ta jättis need enda valdusse ja kasutas ühte pangakaarti kahel korral viina ostmiseks. Arvestades käesolevas otsuses varasemalt tõendamist leidnud vargusi ning seda, et H. Paat on varasemate kohtuotsustega karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (vt p 1), moodustavad H. Paadi vargused sisulise süsteemi. Tegu ei ole juhusliku üksikteoga, vaid süüdistatava korduva ja jätkuva võõra vara äravõtmisele suunatud käitumisega. Seetõttu on 10.12.2025 toime pandud vargus õigesti kvalifitseeritud süstemaatilise vargusena KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kokkuvõte varguste toimepanemise kohta
45.Kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et H. Paat pani toime süüdistuses kirjeldatud seitse võõra vallasasja äravõtmisele suunatud tegu asjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, osa neist jäid tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata ehk katse staadiumisse. Tegemist ei olnud juhuslike üksiktegudega, vaid korduva ja sisuliselt seotud käitumisega. Seda kinnitavad nii H. Paadi varasemad karistatused KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kui ka käesolevas asjas tuvastatud tegude sarnasus, korduvus ja toimepanemise viis. H. Paat võttis või püüdis korduvalt võtta võõrast vara, peites esemeid riietesse, kotti või kaaslase kotti ning möödus või püüdis mööduda kassast kauba eest tasumata. Ta varastas kauplustest peamiselt alkoholi, ka H.F-ilt soovis varastada õllepudelit ning D.T-lt varastatud pangakaardiga suundus otseteed tanklasse viina ostma. Eelkirjeldatu näitab, et vargused ei olnud juhuslikud, vaid on lähtunud väljakujunenud elustiilist ja käitumismustrist. Seetõttu on H. Paadi poolt toime pandud vargused ja varguste katsed KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses süstemaatilised vargused. Varguse subjektiivne koosseis
46.Kohtu hinnangul on H. Paat vargused toime pannud kavatsetult, sest tema tegevus näitab, et ta seadis oma tegevuse eesmärgiks võõra vara omastamise. Kannatanute vara äravõtmise eesmärgiks oli asjade valdus murda ja need ära võtta. Selleks, et tarbida alkoholi, käis ta poodides vargil. D.T-lt varastatud pangakaardiga läks otseteed alkoholi ostma. H.F-ilt proovis samuti varastada õlut. Süüdistatava soovi võõrast vara süstemaatiliselt omastada näitab see, et teod on pandud toime lühikese ajavahemiku jooksul, planeeritult, mis osutab selgelt, et süüdistataval oli väljakujunenud käitumismuster, mille eesmärgiks oli jätta kannatanud oma varast ilma.
47.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
48.Kohtus on tõendamist leidnud, et H. Paat poolt toime pandud teod kogumis vastavad KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 sätestatud süüteokooseisule (karistusõiguslikust subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt neeldub katsetegu lõpuleviidud teos (RK 9.11.2017 otsus kriminaalasjas nr 1-1510119, p 6.1), on õigusvastased ja H. Paat on nende toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel tunnistab kohus H. Paadi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi. Süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 7.10.2025
49.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema haaras 7.10.2025 õhtusel ajal XXX territooriumil asuva soojaku juures ühise alkoholi tarvitamise ja isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli käigus E.H-lt kätega selja tagant kinni, tõstis ta maapinnast kõrgemale ja viskas E.H pea ees vastu maad. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanu E.H-le füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustuse - I kaelalüli murru ja kuni neli nädalat kestva tervisekahjustuse - paremal pool IV roidemurru. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 118 lg 1 p 1 järgi.
50.KarS § 118 näeb kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena ette raske tervisekahjustuse tekitamise. KarS § 118 lg 1 p 1 mõttes on raske tervisekahjustus, millega kaasneb oht elule. KarS § 118 on käsitatav kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 1) esimese koosseisu alternatiivi, s.o tervise kahjustamise, enamohtliku koosseisuna (RKKKo 1-17-105, p 11). Seega käesoleval juhul on objektiivse koosseisu osas vajalik tuvastada, kas süüdistatava H. Paadi tegevus on põhjustanud kannatanule tervisekahjustuse, millega on kaasnenud oht kannatanu elule.
51.Häirekeskuse kõnesalvestiste 17.10.2025 vaatlusprotokolli (KIS dok nr 22S; tlk 86-89 I kd) kohaselt 7.10.2025 tehti abonentnumbrilt 53751236 (tlk 44 I kd PPA andmebaasi väljavõte näitab, et see on H. Paadi number) Häirekeskuse numbrile 112 kokku kaheksa kõnet ajavahemikus 18.06.51–22.46.09 (kõned samuti KIS dok nr 22S). Kõnedes rääkis eesti keelt kõnelev mees korduvalt, et talle on antud jalaga näkku või vastu pead, ning küsis korduvalt, kas ta võib sellele vastuseks vägivallaga reageerida. Ühes kõnes nimetas helistaja lööjana V, keda kutsutakse R’iks, ning selgitas, et vahejuhtum oli seotud asjaoluga, et lööja oli temalt kaks viina ära võtnud ja ta läks neid tagasi küsima. Sama kõne käigus kirjeldas helistaja juhtunu kohta erinevalt, märkides esmalt, et peksmine toimus lööja poolt, kuid seejärel väites, et see toimus alguses tema toas. Mitmes kõnes väljendus helistaja agressiivselt ja ropendades ning keskendus eeskätt sellele, kas tal on õigust „vastu lüüa“, mitte vältimatu abi saamisele. Viimases, kell 22.46.09 tehtud kõnes oli helistaja jutt segane ja raskesti arusaadav, kuid sellest eristus viide suurele verejooksule. Häirekeskuse kõned tegi H. Paat ning need kinnitavad, et 7.10.2025 õhtul oli H. Paat agressiivselt meelestatud, H. Paat oli rohkelt alkoholi tarvitanud.
52.Kannatanu E.H avaldas kohtus (ütlused tlk 4-5 pöördel II kd), et viibis 7.10.2025 õhtusel ajal koos H. Paatiga viimase „vagunis“ või soojakus, nad tarvitasid alkoholi, Hannes keeras järsku ära purjus peaga; võttis tal selja tagant kinni ning lõi ta peaga vastu kaubaalust vaguni juures; võttis lihtsalt raha ja pani jooksu. Vastuolude kõrvaldamiseks on avaldatud E.H kohtueelses menetluses antud ütlused: „suhteliselt kohe peale soojakust väljaminekut, haaras Hannes minust kahe käega selja tagant kinni, tõstis mind maast lahti ja lõi mind ühel korral peaga vastu maapinda. See on küll muruplats, kuid ikkagi kõva pinnas“. E.H kohtuistungil selgitas, et ei, kaubaalus oli, seda ta ütles ka, kaubaalus oli. Putkast hakkas välja minema, tal rahad ja need olid taskus, ta võttis veel raha ära ja. Kohus leiab, et kannatanu ütlustes esineb küll erinevus selles, kas ta peale Paadi poolt õhku tõstmist ja maha viskamist kukkus peaga vastu maad või vastu kaubaalust, kuid see lahknevus ei puuduta teo olemuslikku tuuma. Mõlemal juhul on kannatanu kirjeldanud sama põhisündmust: H. Paat võttis tal selja tagant kinni, tõstis üles ning viskas E.H peaga vastu kõva tömpi pinda või eset. Erinevus on selles, kas kontaktpinnaks oli maapind või soojaku ees olnud kaubaalus. Ekspertiisiakti nr 25EAOI00407-01 (tlk 90-93 I kd) kohaselt E.H-l esinevad tervisekahjustused on iseloomulikud tömbile traumale – I kaelalüli murd on tekitatud tömbi vägivalla toimel kukkumisega vastu kõva tömpi pinda/eset, roidemurd võib olla saadud löömisega/kukkumisega vastu tömpi piiratud pinda/eset; ei saa välistada, et vigastused on saadud määruses näidatud ajal ja asjaoludel – 7.10.2025 õhtul kella 22.30 paiku kannatanu haaramisel, üles tõstmisel ja peaga vastu maad viskamisel. Seega ei seo ka ekspertiis vigastuste tekkimist ainult ühe kindla pinnaga, vaid peab võimalikuks vigastuste tekkimist just sellise vägivallamehhanismi toimel, mida kannatanu on kirjeldanud. Tunnistaja U.E (ütlused tlk 8 pöördel-9 II kd) sündmust pealt ei näinud, ent kuulis kannatanult pärast juhtunut, kui E.H-l oli kaelalahas, et Hannes Paat oli ta soojakust välja lükanud või kinni võtnud ja löönud seal mingit vastu alust. Tunnistaja N.N ütluste (tlk 9 II kd) kohaselt rääkis kannatanu haiglas, et süüdistatav oli ta eelmisel päeval „pea peale visanud“. Tunnistajate ütlused ei ole iseseisvaks tõendiks, kuid need võimaldavad kontrollida kannatanu ütluste usaldusväärsust. Tunnistajate ütlused kinnitavad üheselt kannatanu poolt avaldatut – kannatanu sai vigastused süüdistatava poolt kasutatud vägivalla, mis seisnes tema jõulises paiskamises või viskamises, mille tagajärjel tabas kannatanu pea kõva pinda, tagajärjel.
54.Süüdistatav H. Paat eitas kohtus (ütlused tlk 11-12 pöördel II kd) vägivalla kasutamist E.H suhtes ning kirjeldas, et nad tarvitasid koos alkoholi, käisid poes, läksid tagasi tema juurde, sõid ja jõid edasi viina ning kannatanu lahkus hiljem omal jalal. Ta möönis üksnes seda, et kannatanu võis külmkapi vastu puusaga komistada, kuid sellest ei saanud kaelavigastus tekkida. Ei visanud E.H-d maha, ei jaksagi, sel ajal oli endal ka jalaortoos peal, määrati töövõimetuspension, üks jalg ei töötanud korralikult. Tema juures pole E.H vigastust saanud, tema toas pole nii palju ruumigi, et saaks kuhugi pikali maha kukkuda. Lisaks väitis, et E.H olevat talle rääkinud, et annab 70 euro pärast „kättemaksuks“ selliseid ütlusi, ning et kannatanu ässitas ka teisi tema vastu üles. Vormikaamera 8.10.2025 kell 12.36-12.41 salvestisel (vaadeldud 16.10.2025 asitõendi vaatlusprotokollis; tlk 84-85 I kd; KIS dok nr 21s) on näha ja kuulda, et politseinikud olid Hannese soojaku juures ja rääkisid temaga. E.H kohta rääkis Paat, et ta kukkus (arusaamatu sõna) puruks radiaatori otsa, sest jalad on alt läinud. Hannese jutt oli kohati arusaamatu, kuid ta väitis, et E.H oli ta külmkapi ümber kukkunud ja prügikastid samuti. Oli juhtunud see eile öösel. Hannes väitis, et Harri pani E.H-le ukse vahel kaks pauku vastu tatti. Hannese ja politseinike juurde tuli tumedates riietes prillidega mees, kes küsis, kus E.H telefon koos ID-kaardiga on. Hannese sõnul oli see tema laual peal, sest E.H
ise jättis selle sinna. E.H rahast ei teadnud Hannes enda sõnu midagi ja väitis, et E.H-l polnudki raha, kuid prillidega mees ütles, et ta ise andis E.H-le raha. Hannes jäi endale kindlaks, et E.H kukkus ise ja ratastoolis H lõi E.H-d. Hannese sõnul pole tal mäluauke. Seega H. Paadi poolt kohtus räägitu ja järgmisel päeval pärast sündmust politseile avaldatu on omavahel vastuolus. Kohus leiab, et sellised muutuvad ja vastuolulised seletused ei näita süüdistatava ütluste usaldusväärsust vaid püüdu pääseda vastutusest toimepandu eest.
56.Kohus leiab, et H. Paadi poolt öeldu, et ta poleks jaksanudki E.H-d maha visata, on paljasõnaline. Süüdistuse kohaselt oli tegu ühekordse kannatanul selja tagant ümber kinni võtmisega, tema üles tõstmisega ja maha paiskamisega. Sellist tegevust ei takistanud kuidagi ka see kui H. Paadil oli sel ajal jalaortoos, sest mingit tagaajamist ja aktiivset liikumist ei toimunud. Kohutistungil H. Paati ja E.H-d vaadates oli selgelt näha, et E.H on kehaehituselt ja pikkuselt märgatavalt väiksem kui Paat. Paat on nii pikem kui kogukam, seega Paadi füüsis ei takistanud tal kuidagi süüdistuses kirjeldatud viisil kannatanu suhtes käitumast.
57.Haapsalus XXX asuva MTÜ Sotsiaalhoole Ühingule kuuluva varjupaiga turvakaamerate salvestistelt (vaadeldud 5.11.2025 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 115-116 I kd; KIS dok nr 23S) on näha sündmused 7.10.2025 ajavahemikus 23.39.10–23.48.00 (kaameral kirjas 1007-2025). Välikaamera salvestiselt on näha, et kell 23.39.51 lähenes majale helkurdetailidega riietes mees, kes liikus ebakindlalt, toetudes seinale, puule ja prügikonteinerile (prügikonteinerite otsa kukkumist ei toimunud nagu Paat väitis), ning suundus seejärel auto juures viibinud mehe juurde. Helkurdetailidega mees vahepeal istub ja saab ise ilma kõrvalise abita püsti. Kella 23.46 paiku sisenes ebakindlalt liikunud mees majja ning teine mees järgnes talle. Sisekaamera salvestiselt nähtub, et koridori sisenenud ebakindlalt liikunud mees läks ühte tuppa. Kaitsja leidis, et E.H oli salvestiselt nähtavalt nii purjus, et ei ole välistatud, et ta ise kukkus ja viga sai. Samuti juhtis kaitsja tähelepanu asjaolule, et kannatanu liigutab vabalt oma pead, seega oli ta sel ajal terve.
58.Kohus nõustub kaitsjaga, et varjupaiga turvakaamera salvestiselt nähtub, et kannatanu liikus pärast sündmust ebakindlalt ja oli joobes. Salvestistelt on näha kannatanu liikumine päris pikalt, ta küll tuigub tugevalt, kuid ta liigub aeglaselt ja ei kuku kordagi. Seega ei tulene ühestki objektiivsest tõendist, et kannatanul tuvastatud eluohtlik kaelalüli murd oleks tekkinud juhusliku komistamise, kukkumise, külmkapi vastu puusaga mineku tagajärjel (selle välistab ka H. Paat ise) või et kannatanut oleks keegi teine löönud (E.H eitab, et keegi oleks teda sel päeval löönud, ratastoolis olev mees ei löönud). Kannatanu ütlused on olnud läbivalt ühesugused - vigastus tekkis pärast seda, kui süüdistatav teda selja tagant haaras, tõstis ja paiskas maha, mille tulemusena kukkus ta peaga vastu kõva pinda. Kannatanu on selgitanud, et alles järgmisel päeval ei saanud ta enam pead keerata ja ta ütles turvameestele, et asi on jama. Seega ei ole kannatanu ütlused vastuolus ka turvakaamera salvestiselt nähtuvaga, et kannatanu keerab pead.
59.Kohus märgib, et tõendikogum (süüdistatava ja kannatanu ütlused) kinnitavad, et süüdistatav ja kannatanu viibisid enne juhtunut mitme tunni vältel koos ning tarvitasid kanget alkoholi. Nagu on rõhutanud ka ringkonnakohus 17.9.2025 otsuses nr 1-24-1626, esineb aastatepikkuses kohtupraktikas korduvalt juhtumeid, kus ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli või äkkviha ajel põhjustab üks osapool teisele raske tagajärje. Kohus on sealjuures märkinud, et eriti ohtra alkoholitarvitamise korral ei ole teo täpset motiivi alati võimalik tagantjärele detailideni rekonstrueerida ning motiiv ei pruugi olla üheselt tuvastatav.
60.Käesolevas asjas tuvastatud asjaolud sobituvad sellesse üldisesse mustrisse. Tõendikogum kinnitab, et süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis alkoholi tarvitades tüli (telefonikõned
näitavad, et süüdistatav oli juba pikemalt õhtu jooksul agressiivses meeleolus), mõlemad olid alkoholijoobes, mis vähendas nende enesekontrolli ja võimet olukorda adekvaatselt hinnata. Tüli põhjust ei ole võimalik täpselt tuvastada, kuid see ei ole tõendamiseseme seisukohalt ka oluline. E.H ütlustega on tõendatud, et süüdistatav haaras tal süüdistuses märgitud ajal ja kohas kätega selja tagant kinni, tõstis ta maapinnast kõrgemale ja viskas ta pea ees vastu kõva pinda.
61.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.H tervisekahjustus I kaelalüli murd ja paremal pool IV roidemurd on põhjuslikus seoses H. Paadi tegevusega – kannatanust selja tagant kinni haaramise ja pea ees vastu maad viskamisega. Ekspert on arvamuse punktis 2 avaldanud, et I kaelalüli murd on eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et H. Paat põhjustas kannatanule ka valu – ta tundis valu nii siis, kui H. Paat teda vastu maad viskas, kui ka järgmisel päeval; ei saanud enam pead keerata. Järgmisel päeval viidi ta haiglasse ja pandi kaelalahas. 8.10.2025 isiku läbivaatuse protokollis koos piltidega (tlk 75-83 I kd) on näha E.H, kellel on kaelalahas ümber kaela. Asjaolu, et Paadi väitel E.H mingil ajal kaelalahase ära võttis, ei muuda kohtu poolt tuvastatut, et H. Paat tekitas E.H-le eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspert on lähtunud E.H terviseseisundi hindamisel 8.10.2025 Läänemaa Haiglas tuvastatust, peale mida talle kaelalahas pandi. Võimalik kaelalahase äravõtmine E.H poolt hiljem ei ole seega eksperdiarvamust tervisekahjustuse iseloomu kohta mõjutanud.
62.Kannatanu tervisekahjustus on süüdistatavale omistatav ka normatiivselt, sest H. Paadi teos sisaldunud oht realiseerus koosseisupärases tagajärjes. Kannatanu selja tagant haaramine, tema maast üles tõstmine ja pea ees vastu kõva pinda paiskamine tekitab üldise elukogemuse järgi tüüpiliselt raskeid pea- ja kaelapiirkonna vigastusi. Seetõttu ei saa kannatanul tekkinud I kaelalüli murdu ja ka roidemurdu käsitada ebatavalise või teo laadist lahus seisva tagajärjena. Vastupidi, tegemist on just sellise ohuga, mille süüdistatav oma käitumisega lõi ja mis konkreetsel juhul realiseerus nii eluohtlikus kui ka kuni neli nädalat kestvas tervisekahjustuses. Seega on tagajärg H. Paadile objektiivselt omistatav. Eeltoodust tulenevalt on H. Paat realiseerinud kõik KarS § 118 lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivne koosseis
63.Kohus leiab, et H. Paat pani teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav H. Paat haaras tüli käigus kannatanul selja tagant kätega kinni, tõstis ta maapinnast kõrgemale ja viskas pea ees vastu maad, mis näitab, et kannatanu suhtes füüsilise jõu kasutamine oli tahtlik. Selliselt kannatanut haarates, üles tõstes ja pea ees vastu kõva pinda visates hõlmas tema tahtlus tervisekahjustuse tekitamist. Enamohtliku tagajärje – ohu elule põhjustamise osas tuleb arvestada teo toimepanemise viisi ja kannatanu kehaosa, millele mõju avaldus. H. Paat viskas kannatanu pea ees vastu kõva pinda. Pea ja kaela piirkond on inimese elutähtis ja vigastustele ohtlik kehapiirkond ning teise isiku maast üles tõstmine ja pea ees vastu kõva pinda paiskamine on selline tegu, mille tagajärjel saabuv oht elule on keskmise mõistliku täiskasvanud inimese jaoks äratuntav. Kohus leiab, et süüdistatav tegutses ka tagajärje suhtes otsese tahtlusega.
64.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
65.Kohtus on tõendamist leidnud, et H. Paat poolt toime pandud tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 1 sätestatud süüteokooseisule, on õigusvastane ja H. Paat on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel tunnistab kohus H. Paadi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.
Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 28.2.2026
66.Hannes Paati süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 18.2.2021 karistatud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 kuud katseajaga 1 aasta, tungis 28.2.2026 kella 10.17 ajal XXX asuva täiskasvanute varjupaiga koridoris kallale varjupaiga elanikule V.V-le, keda lõi kahel korral parema rusikas käega lõuapiirkonda ja ühel korral vasaku rusikas käega kõhupiirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule V.V-le tahtlikult füüsilist valu. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime teisele inimesele valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
67.H. Paat kohtuistungil tunnistas, et ta lõi V.V (tlk 14 II kd).
68.Kannatanu V.V ütluste (tlk 135-137 I kd) kohaselt läks ta enda toast välja prügi ära viima, kui talle tuli varjupaiga koridoris vastu H. Paat, kes ei öelnud talle midagi, lõi teda kohe rusikaga vastu nägu, täpsemalt lõua piirkonda. Kannatanu selgitas, et sai löögist valu ning lõug oli veel mitu päeva valus. Kannatanu selgitas, et ootamatu rünnak ehmatas teda ning seetõttu ei mäleta, kas teda veel lõi. Kannatanu märkis, et võimalik, et lõi teda ka kõhtu, kuigi see löök ei olnud nii tugev.
69.XXX asuva täiskasvanute varjupaiga koridoris asuva turvakaamera 28.2.2026 salvestiselt, mida on kirjeldatud 13.3.2026 asitõendi vaatlusprotokollis (tlk 164–166 I kd; KIS dok nr 4S), on näha, et kell 10.17 liigub koridoris kaamerast kaugemale lühemat kasvu tumedates riietes meesterahvas ning talle liigub vastu tumedates riietes pikemat kasvu meesterahvas, kellel on peas tume müts ja käes kindad. Pikem mees läheb lühema mehe juurde ja lööb teda parema käega altpoolt liigutusega vastu lõuga, mille tagajärjel lühem mees liigub tasakaalu kaotades tahapoole. Seejärel astub pikem mees uuesti lähemale ning lööb parema käe rusikaga lühemat meest uuesti lõua piirkonda ja vasaku käe rusikaga kõhupiirkonda. Lühem mees püüab lööja kätt eemale lükata ja räägib talle midagi.
70.Kohus leiab, et kannatanu ütlused ja turvakaamera salvestis on omavahel kooskõlas ja näitavad, et H. Paat koridoris lõi ootamatult V.V. Turvakaamera salvestiselt on näha, et süüdistatav lõi kannatanut kokku kolmel korral: kahel korral parema käega lõuapiirkonda ja ühel korral vasaku käega kõhupiirkonda. Asjaolu, et kannatanu ei suutnud kõiki lööke detailselt meenutada, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks, sest ta on selgitanud, et rünne tuli tema jaoks täiesti ootamatult.
71.Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et H. Paat tungis 28.2.2026 kell 10.17 XXX asuva täiskasvanute varjupaiga koridoris kallale V.V-le ning lõi teda kahel korral parema käe rusikaga lõuapiirkonda ja ühel korral vasaku käe rusikaga kõhupiirkonda.
72.Kannatanu on kinnitanud, et sai löökidest valu ning et lõug oli pärast seda veel mitu päeva valus. Kohus leiab, et puudub alus selles kahelda. Juba löögi laad ja piirkond, kuhu löögid tabasid (rusikaga näkku löömine), toetavad järeldust, et kannatanu sai löökidest valu. Löögi tugevust kinnitab ka turvakaamera salvestis, millelt nähtub, et vähemalt esimese löögi tagajärjel liigub kannatanu tasakaalu kaotades tahapoole. Seega on tõendatud, et süüdistatava tegevuse tagajärjeks oli kannatanule füüsilise valu põhjustamine.
73.Esineb põhjuslik seos H. Paadi teo ja V.V-le põhjustatud valu vahel. H. Paadi tegevus, kannatanu rusikaga löömine on ka tavalise kõrvaltvaataja jaoks tegevus, mis on suunatud vahetult valu tekitamisele ning H. Paadi tegevus ka kannatanule valu põhjustas. Seega on H. Paadi tegu talle objektiivselt omistatav.
74.Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et H. Paat lõi V.V 28.2.2026 varjupaiga koridoris kahel korral parema käe rusikaga lõuapiirkonda ja ühel korral vasaku
käe rusikaga kõhupiirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu. Tegu vastab KarS § 121 lg 1 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kuna H. Paat on varasemalt Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 18.2.2021 otsusega karistatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, on tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Subjektiivne koosseis
75.H. Paat on teo toime pannud otsese tahtlusega. Ta läks V.V juurde ja lõi teda kahel korral rusikaga lõuapiirkonda ning ühel korral rusikaga kõhupiirkonda, põhjustades kannatanule valu. Kohus märgib, et üldise elukogemuse pinnalt isik vähemalt möönab, et teist inimest korduvalt rusikaga lõua- ja kõhupiirkonda lüües põhjustab selline tegevus valu.
76.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
77.Kohtus on tõendamist leidnud, et H. Paat poolt toime pandud tegu vastab KarS § 121 lg 2 p 3 sätestatud süüteokooseisule, on õigusvastane ja H. Paat on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel tunnistab kohus H. Paadi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistus KarS 331-2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos
78.Hannes Paati süüdistatakse selles, et ta rikkus teadlikult Pärnu Maakohtu 12. aprill 2023 kohtuotsusega nr 1-23-2211 kohaldatud lähenemiskeeldu, millega keelati Hannes Paadil kuni 28.4.2026: läheneda W.L elukohale lähemale kui 50 meetrit; läheneda W.L tööajal tema töökohale lähemale kui 50 meetrit; läheneda W.L-ile avalikes kohtades lähemale kui 10 meetrit ja temaga seal suhelda; suhelda W.L-iga erinevate sidevahendite (sh telefoni, interneti, posti), suhtlusportaalide ja sotsiaalmeedia kaudu sellega et: 3.9.2025 eeluurimisega täpsemalt tuvastamata kellaajal, enne kella 12.00, samal ajal, kui W.L oli tööl XXX poes, sisenes poodi ning läks W.L juurde umbes ühe meetri kaugusele ning alustas vestlust W.L-iga öeldes, et siin pole ju midagi. Samuti saatis Hannes Paat W.L-ile sõnumeid alljärgnevalt: 16.10.2025 kokku 5 häiriva, solvava ja ähvardava sisuga sõnumit tuttava C.J telefoninumbrilt XXX; 19.11.2025 kokku 4 häiriva, solvava ja ähvardava sisuga sõnumit telefoninumbrilt XXX. Sellise tegevusega pani Hannes Paat toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, mis on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 3312 järgi.
79.Vaidlus puudub selles, et süüdistuses nimetatud ajavahemikul oli H. Paadile kohtulahendiga kohaldatud kannatanu W.L kaitseks lähenemiskeeldu. Nähtuvalt Pärnu Maakohtu 12. aprill 2023 kohtuotsusest nr 1-23-2211 (tlk 55-62 I kd) tunnistati H. Paat süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 järgi W.L korduvas tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamises ning KarS § 157-3 lg 1 järgi W.L ahistavas jälitamises. Sama otsuse resolutsiooni p-s 7 kohaldati VÕS § 1055 lg 1 alusel H. Paadile lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal läheneda W.L elukohale lähemale kui 50 meetrit; läheneda W.L tööajal tema töökohale lähemale kui 50 meetrit; läheneda W.L-ile avalikes kohtades lähemale kui 10 meetrit ja temaga seal suhelda; suhelda W.L-iga erinevate sidevahendite (sh telefoni, interneti, posti), suhtlusportaalide ja sotsiaalmeedia kaudu. Kohtuotsus jõustus 28.4.2023 ja H. Paadi 3aastane lähenemiskeeld lõppes 28.4.2026.
80.Kaitsja leidis, ei ole tuvastatav süüdistatava tahtlus lähenemiskeeldu rikkuda, sest enne poodi sisenemist süüdistatav ja C.J vaatasid, kas W.L viibib seal, ning kannatanu tuli välja tagumisest ruumist alles hiljem.
81.Süüdistatava ütluste kohaselt (tlk 12 pöördel–13 II kd) ta ei teadnud, et W.L selles poes töötab, teadis, et mõnikord käis seal asendamas. Poodi mindi pärast väljaku peal viibimist C.J’ile uut riideeset ostma ning et ta alles sees märkas või nägi W.L-i, ütles „siin pole mitte
midagi“ ja lahkus. Tunnistaja C.J kirjeldas (ütlused tlk 10 II kd), et ta läks koos Hannes Paadiga poodi pluusi ostma, ei teadnud lähenemiskeelust midagi sel ajal, nägi W.L-i vaid vilksamisi ning mingit omavahelist suhtlust ei olnud.
82.Kannatanu W.L ütles kohtus (tlk 6-7 pöördel II kd), et 3.9.2025 viibis ta tööl XXX poes, kuulis oma nime, tuli laost välja, nägi leti ees C.J-i ja poe teises otsas Hannes Paati, kes teda märgates hakkas tema poole liikuma, jäi umbes ühe meetri kaugusele seisma ning ütles: „siin ei ole ju mitte midagi“.
83.Kohus leiab, et isegi kui lähtuda süüdistatava selgitusest, et ta ei teadnud poodi sisenedes, et W.L seal sel päeval töötab, ei olnud lähenemiskeelu rikkumise seisukohalt määrav mitte poodi sisenemise hetk, vaid käitumine pärast seda, kui süüdistatav kannatanut tema töökohas märkas. Kannatanu ütluste kohaselt suundus H. Paat pärast tema nägemist (oli sel ajal poe teises otsas) tema poole, lähenes umbes ühe meetri kaugusele ning pöördus tema poole sõnadega „siin ei ole ju mitte midagi“. Selliste sõnade ütlemist tunnistab ka H. Paat. Seega ei olnud tegemist juhusliku kohtumisega, vaid H. Paat liikus kannatanut märgates teadlikult tema suunas ja alustas suhtlust. H. Paat ei ole väitnud, et poest lahkumiseks oleks tal olnud vaja W.L poole liikuda. Kohus peab kannatanu W.L ütlusi usaldusväärseks, need on konkreetsed, loogilised ja kirjeldavad selgelt sündmuse kulgu ja tema emotsioone: kannatanu kuulis oma nime, tuli laost välja, nägi poes nii C.J-i kui ka Hannes Paati (oli šokeeritud, ei uskunud, et Paat julgeb tema töö juurde tulla, hakkas füüsiliselt värisema), seejärel liikus Hannes Paat tema poole, jäi seisma umbes ühe meetri kaugusele ja kõnetas teda.
84.16.10.2025 W.L-ile telefoninumbrilt XXX saadetud sõnumite sisu nähtub tlk 37-38 I kd väljavõtetest: 1) „Saadan mendid et jood oksendad lapsele pähe lastekaitsel lasen Alko testi teha kas oled kuu jooksul joonud“; 2) „Test näitab kuu“ 3) „Eks näeme“; 4) Tunnistajad on olemas“; 5) „Ma ei ole hannes“. 19.11.2025 telefoninumbrilt XXX saadetud sõnumid on näha tlk 39-40 I kd väljavõtetest: 1) „Ma lähen kohtu täituri juurde ja uurin tahan igat arvet näha iga sekk olgu olla lapse raha on lapse“; 2) „Näita sekid ette sina võid kasutada vaid lapse peal seda raha lasen kohtutäituril teha ülevaate“; 3) „kustuta enda Facebookist palju asju ära minu laps pole internetis pildistamiseks mis välja näitust teed. ja see veel et lapse täis oksendasid ma tulen XXX tagasi elama ja ma tahaks näha kui timuha minu lapsega koos on plus lasen testi teha palju oled joonud plus teen avalduse kohtutäiturile mis on minu õigus iga alimentide eest soovin saada sekke nii sama sa minu lapse raha kasutada ei sa saada kõik arved“ 4) kustuta enda Facebookist (saatnud R. W.L ja lapse pildi).
85.Kannatanu ütluste kohaselt sai sõnumite saatjaks olla H. Paat, kuna samalt numbrilt helistas H. Paat lastekaitsetöötajale ja rääkis sama juttu. Tlk 43 I kd väljavõte PPA andmebaasist telefoninumbri XXX kohta tõendab, et selle kasutaja on C.J. Tlk 44 I kd väljavõte PPA andmebaasist telefoninumbri XXX kohta tõendab, et selle kasutaja on Hannes Paat.
86.C.J on öelnud, et Hannes Paati tunneb juba paarkümmend aastat, on sattunud ühistesse seltskondadesse, koos käisid ka W.L töökohas X kaupluses. Tunnistaja C.J eitas, et oleks 16.10.2025 oma telefonilt või 19.11.2025 süüdistatava telefonilt need sõnumid W.L-ile saatnud. Ta ütles samas, et ei ole täiesti kindel, kas tema telefon võis mõnel ajal olla Hannes Paadi käes, ning märkis, et numbriga XXX lõppev oli tema telefonis salvestatud Hannes Paadi nime all.
87.Hannes Paat ei väitnud (ütlused tlk 12 pöördel - 13 II kd) kindlalt, et ta neid sõnumeid ei saatnud, vaid ütles, et ta ei mäleta, kas ta need saatis, kuid enda arvates ei saatnud. Selline ütlus ei lükka ümber teiste tõendite alusel kujunenud arvamust, et sõnumite saatjaks oli H. Paat. Vastupidi, olukorras, kus 19.11.2025 sõnumid on saadetud tema nimel registreeritud
telefoninumbrilt, ning 16.10.2025 ja 19.11.2025 sõnumid on sisult omavahel seotud, ei tekita süüdistatava ebamäärane selgitus mõistlikku kahtlust selles, et sõnumite saatjaks oli tema. Mõlemal kuupäeval saadetud sõnumid puudutavad W.L ja Hannes Paadi omavahelist konflikti, ühise lapsega seotud küsimusi, kannatanu väidetavat alkoholitarvitamist, lastekaitse kaasamist, kohtutäiturit, alimentide kasutamist ning kannatanu eluolu ja käitumise kontrollimist. Tegemist ei ole üldise ega juhusliku sisuga teadetega, vaid sõnumitega, mille sisu lähtub vahetult süüdistatava ja kannatanu isiklikest suhetest ning varasemast konfliktist. Eriti kõnekas on see, et 19.11.2025 süüdistatava telefoninumbrilt saadetud sõnumid jätkavad sisuliselt sama joont, mis ilmneb juba 16.10.2025 saadetud sõnumites. See loob kahe sõnumiploki vahele selge seose ja toetab järeldust, et nende taga oli sama isik, Hannes Paat.
88.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et 16.10.2025 telefoninumbrilt XXX ja 19.11.2025 telefoninumbrilt XXX W.L-ile saadetud sõnumite saatja oli Hannes Paat. Sõnumite sisu hinnates saab väita, et nende eesmärk oli W.L-i häirida, solvata ja ähvardada, millise eesmärgi ta kannatanu ütluste kohaselt ka täitis. Ähvarduste sisuks oli pöörduda H. Paadi poolt välja mõeldud asjaolude tõttu ametiasutuste, lastekaitse või kohtutäituri poole, saata kannatanu juurde politsei. Kuigi kannatanu avaldas, et need sõnumid teda häirisid, ei sisalda need sõnumid ohtu kannatanu elule, tervisele või varale. Kohus märgib, et H. Paadil ei olnud kohtuotsusega seatud lähenemiskeelu tõttu lubatud üldse W.L-iga erinevate sidevahendite kaudu suhelda.
89.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et Hannes Paat lähenes 3.9.2025 W.L-ile tema töökohas vastavalt esitatud süüdistustele ning saatis W.L-ile sõnumeid nii 16.10.2025 kui ka 19.11.2025, seega rikkus korduvalt talle kohtulahendiga kohaldatud keeldu läheneda tööajal tema töökohale lähemale kui 50 meetrit ja suhelda kannatanuga sidevahendite kaudu. Tegu vastab KarS § 331-2 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Subjektiivne koosseis
90.Kohus leiab, et H. Paat rikkus kõikidel kordadel lähenemiskeeldu tahtlikult. H. Paat teadis Pärnu Maakohtu 12. aprill 2023 kohtuotsuse nr 1-23-2211 põhjal, et W.L-iga suhtlemine on keelatud, samuti oli keelatud talle läheneda. Kuna H. Paat saatis sellegipoolest ajavahemikul 16.10.2025 ja 19.11.2025 W.L-ile kokku 9 sõnumit ja lähenes talle poes ühe meetri kaugusele, teadis H. Paat kahtlusteta igal korral, et ta eirab kohtulahendiga kehtestatud keeldu. Kuna H. Paat saatis sellegipoolest W.L-ile kõnealused sõnumid ja lähenes talle poes, pani H. Paat kõik teod toime otsese tahtlusega.
91.Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
92.Kohtus on tõendamist leidnud, et H. Paat poolt toime pandud tegu vastab KarS § 331-2 sätestatud süüteokooseisule, on õigusvastane ja H. Paat on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel tunnistab kohus H. Paadi KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Karistus
93.Hannes Paat on toime pannud vargused (KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod), raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule (KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu), kohtuotsusega kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise (KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritav kuritegu) ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise (KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu). KarS § 63 lg 2 alusel tuleb Hannes Paadile mõista eraldi karistus iga teo eest ning seejärel liitkaristus KarS § 64 järgi. Karistuste mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest.
Karistus KarS § 199 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest
94.KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. H. Paadi süü suuruse juures arvestab kohus, et H. Paat on toime pannud septembri lõpust 2025 – märtsi alguseni 2025 seitse süstemaatilist vargust. Kolm vargust jäi katse staadiumisse, kolm vargust on toime pandud grupis ja ühe varguse pani ta toime avalikult. Eelnev näitab, et H. Paadi teosüü on keskmisest suurem.
95.Viie varguse (vargused poodidest) puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H. Paat on varasemalt korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, kandnud karistusena ka reaalset vangistust, viimati vabanes vangistuse kandmiselt 4.4.2025. Viimase kohtuotsuse järgi, millega ta süstemaatilise varguse toimepanemise eest karistada sai, algas katseaeg 22.9.2025. H. Paat pani süstemaatilise varguse katse toime 23.9.2025, s.o päev peale eelmise kohtuotsuse tegemist. Seega ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega, karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb H. Paati karistada varguste eest vangistusega.
96.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Paadile KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest karistuseks 3 aastat vangistust. Karistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest
97.KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette 4- kuni 12-aastase vangistuse. Konkreetse teo raskusele annab hinnangu kohus, võrreldes seda tegu teiste hüpoteetiliselt sama sätte järgi kvalifitseeritavate kuritegudega. Seega saab KarS § 118 järgi kvalifitseeritava teo süü olla nii suur, keskmine kui ka väike. Süü suuruse juures arvestab kohus, et H. Paat haaras kannatanust kinni ja viskas ta maha, tegu ei olnud pikemaajalise ründega. H. Paat põhjustas E.H-le valu ja eluohtliku tervisekahjustuse (I kaelalüli murru). Kohus leiab, et E.H-l esinenud kuni neli nädalat kestev tervisekahjustus (paremal pool IV roidemurd) ei suurenda H. Paadi süüd, sest ka see oli põhjustatud H. Paadi poolse ühekordse ründe käigus. Eelnev näitab, et H. Paadi teosüü on väikesest veidi suurem.
98.Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. H. Paat on varasemalt kriminaalkorras karistatud nii kehalise väärkohtlemise kui ähvardamise (mõlemad on tervisevastased süüteod) eest, on kandnud ka reaalset vangistust, mis näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õigusrikkumiste toimepanemisest loobuma, tema teod on läinud raskemaks, seekord on ta toime pannud ühe raskema tervist kahjustava süüteo. H. Paat ründas kannatanut omavahelise tüli käigus. Ühiskonnas peab saama üldtunnustatud käitumisnormiks, et konfliktide lahendamine vägivallaga, ei ole aktsepteeritav.
99.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Paadile KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 aastat vangistust. Karistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest
100.KarS § 121 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Süü suuruse juures arvestab kohus, et H. Paat lõi kannatanut ilma mingi põhjuseta rusikaga kolmel korral. Kannatanu sai löökidest valu, mitte tervisekahjustusi, mis vähendab süüd. Eelnev näitab, et H. Paadi teosüü on väikesest veidi suurem.
101.Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H. Paat on varasemalt kriminaalkorras karistatud nii kehalise väärkohtlemise kui ähvardamise (mõlemad on tervisevastased süüteod) eest, on kandnud ka reaalset vangistust, mis näitab, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud teda õigusrikkumiste toimepanemisest
loobuma, taas on ta kasutanud teise isiku suhtes füüsilist vägivalda. Seega ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega ja kohus karistab H. Paati vangistusega. Ühiskonnas peab saama üldtunnustatud käitumisnormiks, et teiste isikute suhtes füüsilise vägivalla kasutamine ei ole aktsepteeritav. Sellist seisukohta on ka seadusandja toetanud sellega, et kehaline väärkohtlemine olukorras, kus see tekitab vaid valu, on tunnistatud kuriteoks ja kuriteole järgnev karistus annab selge signaali, et teise isiku suhtes vägivalla kasutamine on lubamatu.
102.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Paadile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistus KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest
103.KarS § 331-2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Süü suuruse juures arvestab kohus, et H. Paat lähenes W.L-ile ühel korral, samas saatis talle korduvalt häiriva, solvava ja ähvardava sisuga sõnumeid. Eelnev näitab, et H. Paadi teosüü on keskmine.
104.Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. H. Paat on varasemalt kriminaalkorras karistatud kohtu poolt määratud lähenemiskeelu rikkumise eest, on kandnud liitkaristusena ka reaalset vangistust, mis näitab, et eelnev karistus ei ole mõjutanud tead õigusrikkumise toimepanemisest loobuma, taas on ta rikkunud talle kohtuotsusega määratud lähenemiskeeldu. Seega ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada rahalise karistusega ja kohus karistab H. Paati vangistusega
105.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus H. Paadile KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust. Liitkaristus
106.KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus H. Paadile liitkaristuseks 8 aastat vangistust.
107.Kuna H. Paat on kõik kuriteod toime pannud katseajal, liidab kohus KarS § 65 lg 2 alusel H. Paadile mõistetud 8-aastasele vangistusele Pärnu Maakohtu 22.9.2025 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks on vangistus 8 aastat 4 kuud. H. Paat on kahtlustatavana kinni peetud 23-24.9.2025 (tlk 52-54 I kd), s.o 2 päeva, millise aja kohus KarS § 68 lg 1 alusel arvab karistusaja hulka ning ärakandmata vangistus on 8 aastat 3 kuud 28 päeva. Tõkend
108.Pärnu Maakohtu 17.3.2026 määrusega (tlk 146-154 I kd) on H. Paat vahistatud kaheks kuuks alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 16.3.2026 (kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tlk 138-141 I kd). Pärnu Maakohtu 20.4.2026 kohtu alla andmise määrusega jättis kohus H. Paadi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (tlk 32-34 I kd).
109.Kohus jätab H. Paadi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et eelnevalt kriminaalmenetluse käigus tuvastatud vahistamisalus ei ole ära langenud. Vahistamine on jätkuvalt vältimatult vajalik, sest H. Paat on katseajal toime pannud erinevat liiki kuritegusid, mis annab alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkuvalt toime panna eriliigilisi kuritegusid. KarS § 68 lg 1 alusel vangistuse kandmise algust arvata H. Paadi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16. märtsist 2026.
Tsiviilhagi
110.XXX on esitatud tsiviilhagi (tlk 17-18 I kd) VÕS § 1043 alusel Hannes Paadi ja Y.R-i vastu nõudega hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju 16,76 eurot. XXX on avaldanud, et 16.2.2026 kella 17.37 ajal XXX kauplusest H. Paadi ja Y.R-i poolt toimepandud kahe 2,0 liitrise pudeli Säästu Kange hele õlu (ühe maksumus 4,19 eurot), on tekitatud kannatanule varaline kahju 8,38 eurot. XXX avaldusest on näha, et Säästu Kange hele õlu maksab 4,19 eurot (I kd tlk 127-129).XXX on avaldanud, et 16.2.2026 kella 19.41 ajal XXX kauplusest H. Paadi ja Y.R-i poolt toimepandud kahe 2,0 liitrise pudeli Säästu Kange hele õlu (ühe maksumus 4,19 eurot), on tekitatud kannatanule varaline kahju 8,38 eurot. XXX avaldusest on näha, et Säästu Kange hele õlu maksab 4,19 eurot (I kd tlk 130-131).
111.Kohus eespool tuvastas, et H. Paat on grupis Y.R-iga 16.2.2026 kell 17.37 ja 19.41 õlle vargused X kauplusest toime pannud (vt p-d 16-19). Tsiviilhagis esitatud nõudele ega nõude suurusele ei ole H. Paat vastuväiteid esitanud, ta tunnistas end selle kuriteo toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et kannatanu nõue on tõendatud, H. Paat koos Y.R-iga on vargusega kannatanule varalise kahju tekitatud.
112.Kannatanu on avaldanud, et on nõus osavastutusega, et kahjusummast hüvitaks Hannes Paat 8,36 eurot.
113.Kohus rahuldab XXX tsiviilhagis esitatud nõude Hannes Paadi vastu ja mõistab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 2, 3, § 136 lg 1, § 138 lg 3 alusel Hannes Paadilt XXX kasuks välja vargusega tekitatud varalise kahju 8,36 eurot. Lähenemiskeelu kohaldamise taotlus
114.Kannatanu W.L taotles kohtuistungil, et kohus kohaldaks Hannes Paadile tema suhtes lähenemiskeeldu.
115.KrMS § 310-1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Kohus mõistab Hannes Paadi süüdi KarS § 331-2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi, sellest, et ta rikkus korduvalt talle W.L suhtes kohaldatud lähenemiskeeldu. KarS § 331-2 sätestatud kuritegu on kohtulahendi täitmise vastane süütegu, seega ei ole see KarS § 310-1 lg 1 nimetatud kuritegu, mille puhul kohus võib kriminaalmenetluses kohaldada kannatanu taotluse alusel lähenemiskeeldu.
116.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 310-1 lg 2, § 310 lg 1 jätab kohus kannatanu W.L taotluse Hannes Paadile lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata. Asitõendid
Asitõendid puuduvad.
Menetluskulud
118.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on alljärgnevad: 118.1
Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel tuleb Hannes Paadilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistmisega seoses sundraha 2,5 palga alammäära suuruses summas s.o 2365 eurot (2,5 * 946).
118.2
Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 3 on menetluskuluks isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 155 eurot (I kd tlk 90-93).
118.3
Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu - õigusabi kulu advokaat J. V osalemise eest menetluses on 312,48 eurot (tlk 112-114 I kd), 44,64 eurot (tlk 142-145 I kd), 44,64 eurot (tlk 155-158 I kd), 1082,52 eurot (II kd tlk 30-33), kokku 1484,28 eurot.
Kokku on Hannes Paadilt riigi kasuks väljamõistetav menetluskulu 4004,28 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Piia Jaaksoo
VT
W.S
Kohtunik
Rahvakohtunik
Rahvakohtunik
’Jõustus Riigikohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.