Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jüri-Karl Leppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.08.2026, Tallinn
Tsiviilasja number
2-26-102041
Tsiviilasi
AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A G vastu 7421,21 euro ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
8461,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (välisriigi registrikood 110051834) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (registrikood 12831829), lepinguline esindaja A L Kostja: A G (isikukood xxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista A Glt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja 7421,21 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 286,86 eurot.
Mõista A Glt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis põhinõudelt 7421,21 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Mõista A Glt AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kasuks välja menetluskulude hüvitis 870 eurot.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Edasikaebamise kord
2-26-102041 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
Harju Maakohus menetleb AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi A G vastu 7421,21 euro ja viivise väljamõistmise nõudes.
Hagi kohaselt toimus 19.03.2023 Tallinnas, xxx maja juures liiklusõnnetus. xxx (registreerimismärgiga xxx), mida juhtis kostja, tagurdas otsa pargitud sõidukitele xxx (registreerimismärgiga xxx) ja xxx (registreerimismärgiga xxx). Kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, kuid tunnistas oma kahjuteates liiklusõnnetuse põhjustamist. Sõidukil xxx (xxx) puudus 19.03.2023 liikluskindlustus, viimane kindlustusandja oli hageja ning hagejal oli kahju hüvitamise kohustus. Kostjal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai xxx (xxx) kahjustada, kahjustuste parandamise kulu oli 5853,07 eurot (käibemaksuta). Hageja hüvitas xxx parandamise kulu 5853,07 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ka xxx (xxx) kahjustada, kahjustuste parandamise kulu oli 1568,14 eurot ning hageja hüvitas nimetatud kulu. Kokku hüvitas hageja kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju 7421,21 eurot. Hageja esitas 12.01.2026 kostjale kahjuteate. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista
2-26-102041 kahjuhüvitis summas 7421,21 eurot ning viivise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kohus võttis 16.06.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte 26.06.2026. Vastamise tähtpäev oli 16.07.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.
TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 700 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on põhjendatud kohtukulud, mis tuleb kostjalt välja mõista.
Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest summas 300 eurot. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Väljamõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus ei pea üksikasjalikult igat kuluartiklit välja tooma ja eraldi hindama. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus loeb õigusteenuse osutamise ajakulu osaliselt vajalikuks ja põhjendatuks. Nõude asjaolude ja materjaliga tutvumisele, tõendite kogumisele, 10.06.2026 hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg 2 tundi on osaliselt põhjendatud. Tegemist on tüüphagiavaldusega ning esindaja oli enda väitel juba kohtueelselt esitanud nõudekirja. Kohus leiab seega, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu oli 1 tund. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 150 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Kohus määrab hagejale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruseks 150 eurot (1 tund x 150 eurot/tund).
Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 870 eurot.
Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi
2-26-102041 kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.