AS SEB Pank hagi A Je vastu võla nõudes 1296,31 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252) esindajad Asja läbivaatamine
Kostja A J (isikukood xxx) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB hagi A Je vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta AS SEB Pank taotlus arvelduskonto nr xxx väljavõtte kinniseks kuulutamiseks rahuldamata.
3.Mõista A Jelt (J) AS SEB Pank kasuks välja lepingust xxx tulenev võlgnevus summas 287,22 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 214,85 eurot, intressinõudest summas 22,83 eurot ning viivisenõudest arvestatuna kuni 12.01.2026 summas 49,54 eurot.
4.Mõista A Jelt (J) AS SEB Pank kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (214,85 eurot) tasumata osalt määraga 16% päevas alates 13.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista A Jelt (J) AS-i SEB Pank kasuks välja lepingust XXX tulenev võlgnevus summas 963,13 eurot, mis koosneb põhiosa nõudest summas 932,84 eurot, intressinõudest summas 28,53 eurot ning teenustasude nõudest summas 1,76 eurot.
7.Mõista A Jelt (J) AS SEB Pank kasuks välja hüvitis menetluskulude eest kogusummas 280 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Hagi lisa 13 kinniseks kuulutamise taotlus
1.Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse hagiavalduse lisana 13 esitatud arvelduskonto xxx väljavõtte kinniseks kuulutamiseks. Hageja hinnangul sisaldab konto väljavõte pangasaladust, mille hoidmise kohustus on hagejal krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 järgi.
2.TsMS § 38 lg 1 kohaselt kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks. Seda saab teha näiteks menetlusosalise eraelu kaitseks või ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu või saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p-d 3 ja 6).
3.Kohus TsMS § 59 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus toimikuga tutvuda ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju ning hagimenetluse poolte vastavat õigust piirata ei või (TsMS § 59 lg 11). Muul isikul on TsMS § 59 lg 2 kohaselt hagimenetluses õigus toimikuga tutvuda ja saada toimikus olevast menetlusdokumendist ärakirja üksnes poolte nõusolekul. Kui asjas on menetlus jõustunud lahendiga lõppenud, võib muu isik toimikuga tutvuda ja saada menetlusdokumendi ärakirja asja menetlenud maakohtu loal ka poolte nõusolekuta, kui ta põhistab oma õigustatud huvi dokumentidega tutvumise ja ärakirja saamise vastu (TsMS § 59 lg 3). KAS § 88 lg 7 sätestab selgesõnaliselt, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus ja vastutus, kui seadusest ei tulene teisiti. Arvestades eeltoodud sätteid on kohtul seadusest tulenev kohustus tähtajatult hoida pangasaladust ehk keeld avaldada kostja konto väljavõtet menetlusvälistele isikutele ning alus konto väljavõtte täiendavalt kinniseks kuulutamiseks puudub. Hagi rahuldamine
4.AS SEB Pank (hageja) esitas 13.01.2026 Harju Maakohtule hagi A J (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista resolutsioonis märgitud summad seoses kohustuse rikkumisega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.11.2001 püsimaksega krediitkaardilepingu nr XXX, mille alusel väljastas hageja kostjale püsimaksega krediitkaardi ja võimaldas talle krediidilimiiti 14 000 Eesti krooni ehk 894,76
euro ulatuses. Lepingus kokku lepitud igakuine kohustuslik tagasimakse oli 700 Eesti krooni ehk 44,74 eurot. Lepingus sätestatud intressimäär oli 16% aastas. Alates 15.08.2024 ei täitnud kostja lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja ütles 12.11.2024 lepingu erakorraliselt üles. Kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud
6.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 214,85 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 22,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 49,54 eurot ning edasiulatuv viisis lepingus kokku lepitud määraga 16% aastas.
7.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.09.2007 eraisiku arvelduslaenu lepingu nr XXX, mille alusel avas hageja kostja arvelduskontol arvelduslaenu limiidi 16 000 Eesti krooni ehk 1022,59 eurot, mis võimaldas kostjal kasutada oma arvelduskonto jäägist laenulimiidi võrra suuremat summat lepingus määratud tähtaja jooksul. Laenulepingus sätestatud intressimääraks oli 17% aastas ning limiiditasuks 1% aastas. Laenu tagastamise tähtaeg saabus 22.09.2024. Kostja ei ole tänaseni võlgnevust tasunud.
8.Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista eraisiku arvelduslaenu lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 932,84 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 28,53 eurot ning teenustasude nõue summas 1,76 eurot.
9.Kohus märgib, et kuivõrd on hagi aluseks olevad lepingud sõlmitud enne 25.03.2009 kehtima hakanud võlaõigusseadust, ei olnud hagejal kohustust kontrollida laenuandmisel hageja krediidivõimekust vastutustundliku laenamise põhimõtte sätete kohaselt. Kostja ei ole esitanud menetluses ka vastuväidet lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
10.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (30.05.2026 postkasti jätmisega) ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (hiljemalt 08.06.2026). Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
11.Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).
12.Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
13.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
14.Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
15.Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
16.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 280 eurot. Hageja tasutud riigilõiv kuulub hüvitamisele. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis 280 eurot.
17.Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.