I.F kaebus Eesti Töötukassa 16.07.2025 otsuse nr TVT/25/033981 "Töövõimetoetuse maksmise peatamine" tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – I.F Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 16.07.2025 otsus nr TVT/25/033981 "Töövõimetoetuse maksmise peatamine".
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.09.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.I.F esitas 11.03.2021 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise ning töövõimetoetuse taotlused. ETK 23.04.2021 otsusega nr TVH/21/018938 (dtl 68-70) tuvastati, et I.F-i töövõime on osaline, kestusega viis aastat (11.03.2021–10.03.2026). Seetõttu määrati ETK 24.04.2021 otsusega nr TVT/21/023383 (dtl 71-72) I.F-ile töövõimetoetus perioodiks 11.03.2021– 10.03.2026. ETK 16.07.2025 otsusega nr TVT/25/033981 (dtl 39-40) peatati I.F-ile töövõimetoetuse maksmine ajavahemikuks 03.07.2025–12.07.2025, kuna ta keeldus mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest 02.07.2025.
2.I.F esitas 17.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada ETK 16.07.2025 otsus nr TVT/25/033981. Kohus võttis kaebuse oma 26.08.2025 määrusega menetlusse. 17.06.2026 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja toob välja, et märkas, et 12.08.2025 laekus kaebaja pangakontole töövõimetoetust vähem, kui oleks pidanud, mille järel kaebaja asus uurima selle põhjuseid. Seejärel sai kaebaja teada, et ETK 16.07.2025 otsusega nr TVT/25/033981 on töövõimetoetuse maksmine kaebajale peatatud ajavahemikuks 03.07.2025–12.07.2025. Seejuures ei edastanud ETK otsust kaebajale e-posti teel, vaid väidetavalt tavapostiga aadressile, kus kaebaja ei ela. Lisaks on ETK keeldunud kaebaja dokumente e-posti teel vastu võtmast.
3.2.Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsusega, kuna oli ja on ka kaebuse esitamise hetkel haige (03.07.2025 - 12.07.2025) ja ka sellest on ETK teadlik. Tööl olles oleks kaebajal olnud sellel ajavahemikul haigusleht (töötuna olles aga perearst ei kirjuta välja haiguslehte (mis aga ei tähenda, et kaebaja ei oleks haige). Kaebaja oli sellel ajal ka kangete valuvaigistite all (opiaadid) ning ka igasugune tegevus on haiguse (ravi ajal) tõttu häiritud. Kaebaja selgitab, et 2023 enne jaanipäeva kukkus ta rattaga +25km/h (75kg keharaskusega) , üle lenksu, õlale maandumine (mis rebis puruks rangluu sidemed). Teostati küünarnuki luu ja rangluu operatsioon 2023 enne jaanipäeva ja 2023 august selgus, et operatsioon ebaõnnestus ja iga 6 kuu tagant lükati operatsiooni 6 kuud edasi, kuni 2025 suveni. Lõpuks 16.06.2025 oli uus operatsioon, paremast jalast võeti lihase sideme (sisuliselt tekitati nagu lihaserebend) põlve kaudu (seega kõndimine oli valulik ja tänasenigi peab kaebaja ettevaatlikult astuma, et kramp ja valu jalga ei lööks ja põlve haav kasvas pindmiseltki aeglaselt kokku, mida lükati edasi mitmel korral (planeeritust vähemalt 2 nädalat hiljem). Samuti ka küünarnuki haav ja õlal rangluu haav. Haava niidid võeti välja alles 02.07.2025 ja loodeti paranemisele. Niitide eemaldamise järgselt kaebaja ei olnud veel terve ja ei ole veel tänasenigi terve/töövõimeline. Isegi vähene kodune tegevus, näiteks WC-s käimine, on valuline ja ka bussisõit Tallinna (~45km) ja tagasi (äkilise liikuvuse ja vibratsiooni tõttu). Kaebaja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks terviseandmed (dtl 42-52).
3.3.Kaebaja on seisukohal, et ta ei keeldunud mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest 02.07.2025 nagu on märgitud vaidlustatud otsuses ja vastustaja seisukohas. Kaebaja oli haige ning ravikuuril ja ravimite peal, mis ka raskendasid tegevuskava täitmist. Kaebus ei ole alusetu, nagu väidab ETK. Kaebus on esitatud, kuna otsus on õigusvastane, sest kaebajal oli operatsioonijärgne raviaeg ja selle mõju. 2(10)
3.4.Kaebaja toob välja, et tegevuskavas on väga mitmeti mõistetavalt pandud kirja asju, mida võib väga vääralt mõista. Kaebaja on korduvalt palunud täpsustada seda, mis on ETK kirja pannud tegevuskavasse, kuid nad keelduvad.
3.5.Kaebaja vaidleb vastu vastustaja väitele: "Järgneval nõustamiskohtumisel 15.07.2025 on selgunud, et kaebaja ei ole töölehte „Eesmärkide sammulugeja“ täitnud. Samuti ei ole vaide esitaja selleks ajaks tutvunud töötukassa teenustega. ". Kaebaja märgib, et „Eesmärkide sammulugeja“ oli tal täidetud ja kaasas ETK nõustamisel 15.07.2025. Tegemist on probleemse klienditeenindajaga, kes juba teist korda (ka juba esmakordsel kohtumisel, kohe alguses) näis olevat kaebaja suhtes tõrjuv. Nimelt kui kaebaja püüdis üles otsida palutud oma täidetud „Eesmärkide sammulugeja“, siis ta kiirustas teemade edasi võtmisega ja ei andnud kaebajale piisavalt aega seda üles otsida ning märkis, et see ei ole täidetud. Selleks, et väita, et see oli täitmata, oleks pidanud klienditeenindaja nägema täitmata lahtreid, mida aga ta ei näinud. Lisaks püüdis ta (klienditeenindaja, kes oli kaebajal kahel korral) ka teisi sissekandeid vääralt tõlgendada ja sisestada oma kirjatöödesse, kuigi kaebaja nõustamise ajal kohe vaidles vastu ja selgitas, kuidas asjad tegelikult on. Nende asjade täpsustamisest/muutmisest aga klienditeenindaja kategooriliselt keeldus, püüdes sellega demonstreerida oma ametivõimuga üleolekut kaebaja üle ja püüdes kruvida pinget ja vastasseisu. Irvitades veel ka selle peale, kui nägi oma ametivõimu kuritarvitamisest üleolekut ja negatiivset mõju kaebajale. Lisaks keeldus ta (tema enda sõnade kohaselt) kaebaja kaitseks olevate asjaoludega tutvumisest (eriti mis olid seotud kaebaja operatsioonijärgse ravi ja seisundiga), püüdes seeläbi olematuks teha kõikvõimalikke vastuväiteid (nagu kaebajal mitte mingeid takistusi/raskusi ei oleks) või väita/väänata/hämada ümber tegelikke fakte ja eriti detaile. Vale on ka ETK väide: „Samuti ei ole vaide esitaja selleks ajaks tutvunud ETK teenustega“. Kaebaja oli tutvunud ja ka suuliselt taotlenud võlanõustamise teenusele saamist, aga ETK keeldus kategooriliselt kaebajale seda teenust pakkumast. See tuli arutusele ka 15.07.2025. Lisaks on olnud vaidlusi ka teiste ETK pakutavate teenuste osas nõustamise ajal, mis on kaebajal ka helisalvestatud. Kokkuvõtvalt palub kaebaja kaebuse rahuldada.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
4.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.ETK koostas 03.06.2025 nõustamiskohtumisel kaebajale tegevuskava (dtl 74-75). Tegevuskavas on märgitud kokkulepitud tegevusena „Töötukassa teenustega tutvumine töölemineku eesmärgi seadmiseks: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud “ ning selle tähtajaks on märgitud 01.07.2025. Samuti on tegevuskavas kokkulepitud tegevusena märgitud „Töölehe „Eesmärkide sammulugeja“ täitmine ja nõustajale esitamine, et saaks sõnastada eesmärgid töötukassas tööotsinguteks ja koostada plaani selle elluviimiseks“ ning märgitud tegevuse tähtajaks 02.07.2025. Tegevuskava on kaebajale edastatud 03.06.2025 ja 05.06.2025 kell 13:26 e-posti aadressile XXX. E-kirjaga on kaebajale edastatud tegevuskava ning selgitatud, et kui kaebajal ei ole võimalik täita kokkulepitud tegevusi, tuleb tal sellest ETK-d informeerida. Samuti on e-kirjas selgitatud, et tegevuskavaga saab tutvuda ka etöötukassa keskkonnas. 03.06.2025 ja 05.06.2025 tegevuskavades on märgitud kaebaja järgmiseks nõustamiskohtumise ajaks ja viisiks 02.07.2025 kell 09:00 ETK esinduses. Seoses kaebaja töötuna arveoleku ennistamise menetlusega, mille käigus on kehtetuks tunnistatud töötuna arveloleku lõpetamise otsus, ning raskustega kaebajaga ühenduse saamiseks on kaebaja järgmine nõustamiskohtumine toimunud 15.07.2025.
3(10)
Järgneval nõustamiskohtumisel 15.07.2025 on selgunud, et kaebaja ei ole töölehte „Eesmärkide sammulugeja“ täitnud. Samuti ei ole kaebuse esitaja selleks ajaks tutvunud ETK teenustega. Eeltoodut on selgitatud 15.07.2025 nõustamiskohtumise tegevuskavas (dtl 7677). Tegevuskava on kaebajale edastatud 16.07.2025 kell 09:40 e-posti aadressile XXX. Vastustaja selgitab täiendavalt, et „Eesmärkide sammulugeja“ töölehe täitmine on tegevus, mis on tööotsingute toetamiseks oluline ja vajalik. Antud tegevus aitab pikaajaliselt töötul isikul oma eesmärke sõnastada ning tutvuda ETK pakutavate teenustega. Kaebaja on töötuna arvel olnud alates 30.08.2021, seega on ta pikaajaliselt olnud töötu. Kokkulepitud tegevusi, s.o töölehe täitmist ning ETK kodulehel teenustega tutvumist, on kaebajale selgitatud ning talle on edastatud ka vastav link. Kaebajal oli kokkulepitud tegevuste sooritamiseks aega 03.06.2025–02.07.2025. Siiski on jätnud kaebaja kokkulepitud tegevused ilma põhjendusteta tegemata. See takistab kaebajal tööotsingute plaanipärast jätkumist ning ETK poolt abi pakkumist. TVTS § 18 lg 1 p 2 kohaselt peatatakse töötuna arvel olevale osalise töövõimega inimesele töövõimetoetuse maksmine enne määratud perioodi lõppemist kümneks kalendripäevaks, kui ta esmakordselt keeldub mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest – tegevuskava täitmisest keeldumise päevale järgnevast päevast arvates. Kui tegevuskavas kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine ei ole põhjendatud, loetakse see mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest keeldumiseks. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid tegevuskava täitmist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui tegevuskava täitmine võis olla raskendatud ja ebamugav, kuid siiski oli võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Antud juhul kaebajal mõjuv põhjus kokkulepitud tegevuste täitmata jätmiseks puudus. Kaebaja ei ole põhjendusi selle osas edastanud ETK-le ega kohtule. Vastustaja selgitab, et osalise töövõimega isikutel, kes ei tööta, on töövõimetoetuse saamiseks kohustus ETK abil tööd otsida ning osaleda ETK pakutavates tööle saamist toetavates teenustes. Isikul on õigus ETK-st saada rahalist toetust ja tööle saamiseks vajalikku igakülgset abi, kuid toetuse ja teenuste saamise eelduseks on, et inimene teeb jõukohaseid pingutusi töö leidmiseks ja kasutab talle pakutavaid teenuseid, et oma tööle saamise väljavaateid suurendada.
4.2.Kaebaja on oma kaebuses heitnud ette, et töövõimetoetuse peatamise otsus on talle edastatud tavaposti teel, mitte e-posti teel. Vastustaja selgitab, et kuigi kaebaja töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlustel on märgitud tema postiaadressiks XXX ning taotlusel on märgitud otsuse saatmise viisiks ETK esindus koos eelteavitusega e-kirjaga, siis pärast töövõimetoetuse taotluse esitamist 11.03.2021 on kaebaja rahvastikuregistri järgne aadress muutunud. Rahvastikuregistri andmetel on alates 03.01.2023 kuni käesoleva ajani kaebaja kehtiv aadress XXX. ETK saab isikuandmed rahvastikuregistrist, mistõttu on töövõimetoetuse peatamise otsusel kaebaja rahvastikuregistri järgne postiaadress. Vaidlustatud töövõimetoetuse otsuse tegemise kohta tõepoolest ei ole ekslikult kaebajale eelteavitust välja saadetud ega kaebajale tavapostiga otsust saadetud. Eeltoodule tuginedes on kaebajale esmakordselt edastatud vaidlustatud otsus 15.08.2025 e-kirjaga. ETK selgitab täiendavalt, et otsuse vaidlustamise tähtaeg nii vaide- kui ka kohtumenetluses algab vaidlustatava otsuse kättesaamisest, mitte otsuse tegemisest. Samuti rõhutab vastustaja, et vaidlustatud otsuse kättesaamise aeg ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei täitnud tegevuskavas kokkulepitud tegevusi kokkulepitud tähtajaks.
4.3.Kaebaja on kaebuses selgitanud, et on käesolevalt ja oli ajavahemikul 03.07.2025– 12.07.2025 haige. Kaebaja kirjelduste kohaselt oli ta antud ajavahemikul kangete valuvaigistite mõju all ning igasuguste tegevuste sooritamine oli tal seetõttu häiritud. Kaebaja on kaebusele lisanud terviseandmeid. Samuti on kaebaja kaebuses kirjeldanud oma operatiivset ravi ning sellega seonduvaid tegutsemispiiranguid alates 2023. aastast.
4(10)
Kaebaja poolt viidatud ajavahemik 03.07.2025–12.07.2025 algab pärast kokkulepitud tegevuste tähtaega ning lõppeb enne kaebaja 15.07.2025 nõustamiskohtumise toimumist. Seetõttu ei puutu kaebaja antud ajavahemikul haige olemine käesolevasse vaidlusesse. Antud ajavahemiku alguseks oleks kaebajal pidanud olema kokkulepitud tegevus juba sooritatud. Ka käesolevalt haige olemine ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Vaidlusalune kokkulepitud tegevuste täitmata jätmine toimus 02.07.2025, seega kaebaja käesolev terviseseisund pole asjaga seotud. Kaebusele on kaebaja lisanud ortopeedi dr XX 20.06.2025 epikriisi, mis käsitleb 14.06.2025 toimunud kukkumist. Sissekandes on kirjeldatud, et kaebaja peab hoidma kätt tugisidemega kaelas neli nädalat. Kuigi kaebuse esitajal oli kokkulepitud tegevuste tähtajaks 02.07.2025, mis jääb antud nelja nädala sisse, siis kontrolliti kaebuse esitaja poolt kokkulepitud tegevuste täitmist alles 15.07.2025 järgmisel nõustamiskohtumisel. 15.07.2025 on väljaspool ortopeedi sissekandes kirjeldatud tugisideme kandmise aega. ETK selgitab täiendavalt, et ka kaebaja ravi alates 2023. aastast ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks ning seda ei ole kaebaja vaidlustanud.
4.4.Kaebaja on kaebuses kirjeldanud varasemat vaidemenetlust seoses töötuna arveloleku lõpetamise otsusega. ETK 04.07.2025 otsusega nr TA25-0100854 (dtl 78-79) on lõpetatud kaebaja töötuna arveolek 03.07.2025 seoses nõustamiskohtumisel mõjuva põhjusega osalemata jätmisega. Seejärel on ETK 09.07.2025 otsusega nr TA25-0103515 (dtl 80) 04.07.2025 otsus kehtetuks tunnistatud ning kaebaja töötuna arvelolek ennistatud. 09.07.2025 seisuga selgus, et kaebaja ei osalenud nõustamiskohtumisel seoses arsti vastuvõtul viibimisega. Vastustaja selgitab, et 04.07.2025 otsuse kehtetuks tunnistamisega seoses vaideotsust tehtud pole ning tegemist on olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 mõttes menetluse uuendamisega. Samuti selgitab vastustaja, et antud menetluse uuendamine ning kaebaja töötuna arveloleku ennistamine ei puutu käesolevasse vaidlusesse.
4.5.Kaebaja on oma kaebuses kirjeldanud, et ETK on keeldunud tema tõendeid vastu võtmast e-kirja teel. Vastustaja selgitab, et kaebaja on ETK-le edastanud 15.08.2025 e-kirja, milles ta on soovinud vaidlustada käesolevalt kohtumenetluses vaidlustatud otsust. Antud e-kirja on kaebaja ka oma kaebusele lisanud. ETK selgitab, et vaidemenetlust antud asjas pole alustatud, kuid ka juhul, kui see oleks alustatud, siis oleks kohtumenetluse korral vaie tagastatud (HMS § 79 lg 1 p 5). Seejuures selgitab vastustaja täiendavalt, et ETK pole keeldunud kaebaja edastatud dokumentide vastuvõtmisest. Nagu nähtub kaebaja poolt kaebusele lisatud e-kirjadest, siis 07.07.2025 on aadressilt [email protected] teavitatud kaebajat, et tema e-kirja maht on liiga suur. Antud e-kiri on aga kaebajale edastatud enne vaidlustatud otsuse tegemist, mistõttu see ei ole seotud käesoleva vaidlusega.
4.6.Kokkuvõtvalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud Eesti Töötukassa (ETK) 16.07.2025 otsust nr TVT/25/033981 "Töövõimetoetuse maksmise peatamine", asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
6.Tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 teeb kohus juhul, kui seadus ei sätesta teisiti, asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
5(10)
Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
7.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kaebajal on tuvastatud ETK 23.04.2021 otsusega nr TVH/21/018938 osaline töövõime kestusega viis aastat (11.03.2021– 10.03.2026). Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust TVTS-is sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. TVTS §-st 11 tulenevalt on kaebajal õigus töövõimetoetusele, kuna ta töövõime on osaline. Kaebaja võeti ETK 30.08.2021 otsusega nr TA21-0115411 (dtl 73) töötuna arvele 30.08.2021. TVTS § 12 lg 1 p 7 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta on tööturumeetmete seaduse (TöMS) kohaselt töötuna arvele võetud ja täidab TöMSis sätestatud töötule pandud kohustusi. TVTS § 18 lg 1 p 2 kohaselt peatatakse töötuna arvel olevale osalise töövõimega inimesele töövõimetoetuse maksmine enne määratud perioodi lõppemist kümneks kalendripäevaks, kui ta esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub TöMS §-s 7 sätestatud tegevuskava täitmisest või TöMS § 9 lg-tes 5 ja 6 sätestatud sobivast tööst. Toetuse maksmine peatatakse toetuse saamise õigust mõjutavate asjaolude tekkimise päevale järgnevast päevast. TöMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt on töötu eelkõige kohustatud osalema tegevuskava koostamisel ja seda täitma. Tegevuskava eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle asuda või töötamist jätkata.
8.Vaidlus puudub ka selles, et ETK koostas 03.06.2025 nõustamiskohtumisel kaebajale tegevuskava (dtl 74-75) ning selles on märgitud kokkulepitud tegevusena „Töötukassa teenustega tutvumine töölemineku eesmärgi seadmiseks: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud“ ning selle tähtajaks on märgitud 01.07.2025. Samuti on tegevuskavas kokkulepitud tegevusena märgitud „Töölehe „Eesmärkide sammulugeja“ täitmine ja nõustajale esitamine, et saaks sõnastada eesmärgid töötukassas tööotsinguteks ja koostada plaani selle elluviimiseks“ ning märgitud tegevuse tähtajaks 02.07.2025. ETK 16.07.2025 otsusega nr TVT/25/033981 (dtl 39-40) peatati I.F-ile töövõimetoetuse maksmine ajavahemikuks 03.07.2025–12.07.2025, kuna ta keeldus 02.07.2025 mõjuva põhjuseta tegevuskava täitmisest.
9.Pooled on erimeelt esiteks selles, kas kaebaja täitis tegevuskavas kokkulepitud tegevused, kasvõi osaliselt ning juhul kui ei täitnud, kas täitmata jätmine oli vabandatav ehk kas kaebajal oli selleks mõjuv põhjus (vt TVTS § 18 lg 1 p 2). Kaebaja väidab esmalt, et ta oli tutvunud ETK teenustega töölemineku eesmärgi seadmiseks: https://www.tootukassa.ee/et/teenused/toootsingud. Selle kinnitamiseks märgib kaebaja, et ta soovis ETK-lt mh võlanõustamise teenust, kuid millest keelduti. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks võlanõustamise teenust ETK-lt küsinud, kuid asja materjalidest nähtub, et sellest teenusest oli juttu. 15.07.2025 nõustamiskohtumise tulemusena koostatud tegevuskava kohaselt on seal märgitud, et seekord kaebaja sotsiaaltöötajalt vastavat teenust ei küsinud, kuna varem seda ei antud. Tegevuskava 6(10)
kohaselt tuleb uuesti tutvuda ETK teenustega. Kohus mõistab seda nii, et juttu oli mh sellest, et kaebaja ei taotlenud võlanõustamist kohalikult omavalitsuselt. Samas pakub ka ETK ühe teenusena võlanõustamist ja vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja on sellest teadlik, järelikult on ta vähemalt osaliselt pakutavate teenustega tutvunud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK-l puudub alus väita, et kaebaja ei ole üldse teenustega tutvunud. Tegemist on faktiliselt kontrollimata väitega. Samas ei ole ka kaebaja tõendanud, et ta oleks kõigi pakutavate teenustega tutvunud. Kaebaja ei ole teisi teenuseid ise välja toonud. Kaebaja viitas helisalvestisele kohtumiselt ETK-ga, kuid kohtule seda ei ole esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et selles osas on vähemalt kaebaja poolne tegevuskava täitmata jätmine vaieldav ning tagantjärgi ei ole võimalik tõsikindlalt kindlaks teha, kas kaebaja selles osas oma kohustust täitis või mitte. Seega tuleb kohtul otsuse langetamiseks täiendavalt analüüsida, kas võimalik rikkumine võis olla vabandatav. Enne selle küsimuse juurde minekut kontrollib kohus ära ka teise tegevuskavas ette nähtud kohustuse täitmise tõendatuse.
10.Teiseks kohustuseks oli märgitud „Töölehe „Eesmärkide sammulugeja“ täitmine ja nõustajale esitamine, et saaks sõnastada eesmärgid töötukassas tööotsinguteks ja koostada plaani selle elluviimiseks“. ETK väidab, et kaebaja täidetud töölehte vastustajale ei esitanud, seejuures pikenes vastava ülesande täitmise aeg kuni 15.07.2025. Kaebaja väidab esiteks, et ta soovis lehe esitada, kuid ei leidnud seda kohe üles ja seejärel läks ETK klienditeenindaja kiiresti teemadega edasi. Seega on kaebaja enda väidetest tulenevalt selge, et kaebaja täidetud töölehte klienditeenindajale ei esitanud. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks 15.07.2025 kohtumisel vastava töölehe esitanud, vastav tõendamiskoormis oli kaebajal. Negatiivset asjaolu, so töölehe esitamata jätmist, ei ole võimalik vastustajal tõendada.
11.Kaebaja leiab, et töölehe esitamata jätmine oli vabandatav (kaebajal oli mõjuv põhjus) seoses kaebaja tervisliku seisundiga. Nimelt käis kaebaja 16.06.2025 operatsioonil ning seejärel algas taastumise periood, mis ei tähenda aga, et kaebaja oleks olnud terve. Kaebaja on esitanud selle kinnitamiseks kohtule oma terviseandmed (dtl 42-52).
11.1.Kohus, analüüsinud kaebaja terviseandmeid, nõustub kaebajaga ning leiab, et kaebajal esines mõjuv põhjus kohustuse mitte täitmiseks seisuga 02.07.2025. Kohus toob siinkohal kõigepealt välja, et vaidlustatud otsuses puudub mistahes analüüs selles osas, kas rikkumine võis olla vabandatav. Vaidlustatud otsuse põhjendus koosneb ühest lausest: „I.F keeldus mõjuva põhjuseta individuaalse tööotsimiskava täitmisest 02.07.2025.“ Otsus on selles osas täiesti põhjendamata.
11.2.Vastuseks kaebusele märkis ETK, et kaebaja poolt viidatud ajavahemik 03.07.2025– 12.07.2025 algab pärast kokkulepitud tegevuste tähtaega ning lõppeb enne kaebaja 15.07.2025 nõustamiskohtumise toimumist. Seetõttu ei puutu kaebaja antud ajavahemikul haige olemine käesolevasse vaidlusesse. Antud ajavahemiku alguseks oleks kaebajal pidanud olema kokkulepitud tegevus juba sooritatud.
11.3.Kohus vastustaja seisukohtadega ei nõustu. Kaebajal oli 05.06.2025 nõustamiskohtumise kohaselt vaja teostada kokkulepitud tegevused nagu kohus ka juba ülal välja tõi vastavalt hiljemalt 01.07.2025 ja 02.07.2025. Vaidlustatud otsuses on samuti ainukese põhjendusena välja toodud, et isik keeldus tööotsimiskava täitmisest 02.07.2025 ning töövõimetoetuse maksmine peatati ajavahemikuks 03.07.2025–12.07.2025. Seega ei puutu asjasse vastustaja väited selles, et tegelikult oli kaebajal aega talle pandud kohustusi täita kuni 15.07.2025. Vaidlustatud otsuses sellised põhjendused puuduvad. Seejuures on kaebaja esitanud mõjuva 7(10)
põhjusena nii selle, et talle teostati 16.06.2025 operatsioon ja ta pidi sellest taastuma kui ka viitas hilisemale ajaperioodile, millele vastustaja ise viitas kaebuse vastuses, et kaebaja oli lisaks ka haige ka 03.07.2025 - 12.07.2025. Kohus on seisukohal, et kuivõrd vaidlusaluses otsuses on heidetud kaebajale ette üksnes seda, et tööotsimiskava oli täitmata mõjuva põhjuseta 02.07.2025 seisuga, siis hilisemad sündmused ega asjaolud ei ole asjasse puutuvad. Vastustaja ise ei ole oma seisukohtades seejuures järjepidev ning kord leiab, et asjaolusid tuli hinnata 02.07.2025 seisuga ja seejärel jälle, et 15.07.2025 seisuga. Näiteks viitab vastustaja vastuses kaebusele, et 15.07.2025 on väljaspool ortopeedi sissekandes kirjeldatud tugisideme kandmise aega.
11.4.Vastuses kaebusele toob vastustaja iseenesest asjakohaselt välja, et mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid tegevuskava täitmist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui tegevuskava täitmine võis olla raskendatud ja ebamugav, kuid oli siiski võimalik ning sõltus pigem isikust endast. Kohus nõustub käesoleval juhul kaebajaga ja leiab, et kaebaja terviseandmed kinnitavad mõjuva põhjuse olemasolu. Selleks oli kaebajal õlaliigese sideme plastiline korrektsioon ilma proteesimaterjali kasutamiseta; lahtine ning muu implantaadi eemaldamine küünarliigese piirkonnast või küünarvarrelt (vt dtl 42-44) ning sellest taastumise aeg, mida kinnitavad samuti terviseandmed (dtl 45-47). Terviseandmetest nähtub, et operatsioon toimus 16.06.2025 ja viimane sidumine arsti juures toimus 02.07.2025, kus on märge, et ei vaja enam haavahooldust. Eeltoodu ei tähenda aga selgelt seda, et isik on operatsioonist täielikult taastunud. See tähendab üksnes seda, et haav ei vaja enam haavahooldust õe juures. Ravisoovituste kohaselt tuleb kaebajal hoida algselt kätt kaelas ortoosidga, alustada taastusravi ja talle on antud juhendid edasise taastusravi suhtes. Neist nähtub, et kaebajal tuli algselt 4 nädalat hoida tugisidemega käsi kaelas, sooritada õla liikuvust säilitavad harjutused, kätt õlast ülesse üle 50 kraadi ette ja küljele 4 nädalat ei tõsta, välja üle 30 kraadi ei keera. Seega olid kaebajal märkimisväärsed piirangud parema käega toimetamisel vähemalt kuni 14.07.2025. Samuti nähtub, et taastumise üldiseks ajaks prognoositakse 3 kuud. Vastustaja on jätnud vastavad piirangud kui objektiivse takistuse täitmaks tegevuskavas märgitud ülesandeid hiljemalt 02.07.2025 nõuetekohaselt hindamata. Vastustajal tuli kasutada kaalutlusõigust ning analüüsida kaebaja terviseseisundit ja selle mõju kohustuste täitmise suhtes. Vastustaja seda teinud ei ole. Vastuseks ETK seisukohtadele märgib kohus veel, et isegi juhul, kui kaebaja võis 15.07.2025 toimunud kohtumiseks tugisideme eemaldada, ei järeldu sellest automaatselt, et mõjuv põhjus oli ära langenud. Vastustaja kohustus on hinnata kaebaja tegelikku terviseseisundit ning seda, kas kaebajale jäi pärast takistuse äralangemist kohustuse täitmiseks piisav aeg. Samas - nagu kohus juba märkis, siis arvestades vaidlustatud otsuse põhjendust (et kaebaja ei täitnud kohustust 02.07.2025), puudub käesoleva haldusasja raames üldse vajadus hinnata seda, kas 15.07.2025 seisuga oli rikkumine vabandatav või mitte. Oluline on üksnes see, et 02.07.2025 seisuga oli rikkumine vabandatav ehk kaebajal esines kohtu hinnangul mõjuv põhjus, miks kohustus nimetatud kuupäevaks täidetud ei saanud ning kaebaja ei ole põhjendamatult keeldunud kohustuse täitmisest.
12.Lisaks ei nähtu kohtule ka, et kaebaja oleks enne otsuse tegemist ära kuulatud ning kaebajale oleks antud võimalus omapoolseid selgitusi selles osas esitada. Ka 15.07.2025 nõustamiskohtumise kokkuvõttest ei nähtu, et kaebajale oleks selgitatud asjaolu, et ETK kavatseb kaebajale töövõimetoetuse maksmise ajutiselt peatada ega küsitud selles osas kaebaja seisukohta. Kohus leiab, et tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega. Koormava haldusakti puhul peab haldusorgan enne sanktsiooni kohaldamist asjaolud piisavalt välja selgitama. Mõjuva põhjuse puudumine ei saa olla oletuslik eeldus, vaid seda tuleb 8(10)
hinnata konkreetse isiku ja konkreetsete asjaolude põhjal. Seda ei saa teha aga ilma isikut ära kuulamata. Nimelt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. On selge, et töövõimetoetuse maksmise ajutine peatamine võib kahjustada isiku õigusi. Seega tuli enne vastava akti andmist kaebaja ära kuulata. Vastustaja seda kohustust ei täitnud ning juba üksnes see toob kaasa otsuse õigusvastasuse ja tühistamise, kuivõrd kaebaja ära kuulamata jätmine võis mõjutada otsuse tegemist. Kui vastustaja oleks kaebaja nõuetekohaselt enne vaidlusaluse otsuse tegemist ära kuulanud, siis oleks vastustaja saanud koheselt kaebajalt ka vastavad terviseandmed ning vastustaja oleks saanud teha nende põhjalt kaalutletud otsuse sh analüüsida rikkumise vabandatavust. Kohus leiab, et ka ärakuulamiskohustuse rikkumine tõi antud juhul kaasa õigusvastase otsuse tegemise. Kohus märgib siinkohal täiendavalt, et vastavalt TVTS § 18 lg 4 on töövõimetustoetuse maksmise peatamise otsuse tegemise tähtajaks seadusega märgitud 5 päeva selle aluseks olevast asjaolust teadasaamise päevast. See tähendab, et juhul kui vastav asjaolu ilmnes kohtumise ajal, oli vastustajal võimalik nii kohtumisel kui ka sellele järgneva 5 päeva jooksul küsida kaebajalt seisukohta kavandatava otsuse osas. See on kohtu hinnangul tänapäevaste kommunikatsioonivahendite olemasolul (e-kiri) piisav aeg, et täita HMS § 40 lg 2 sätestatud nõue.
13.Mis puudutab kaebaja väiteid vaidlustatud otsuse kättetoimetamise ja vastustajaga ekirjade teel suhtlemise kohta, siis selles osas nõustub kohus vastustaja seisukohtadega neid kordamata. Lisaks ei oma need väited vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel asjas tähtsust.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja rikkumine oli vabandatav (kaebajal esines seoses tema tervisliku seisundiga mõjuv põhjus kohustuse täitmata jätmiseks otsuses märgitud ajaks), siis arvestades ülal viidatud TVTS § 18 lg 1 p 2 sätestatud regulatsiooniga on vaidlustatud otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Lisaks on otsus põhjendamata ning menetluse käigus on rikutud ärakuulamise põhimõtet, mis toovad samuti kaasa otsuse õigusvastasuse ja tühistamise. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab ETK 16.07.2025 otsuse nr TVT/25/033981.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist (kaebus oli riigilõivu vaba), mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
16.Asendada kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.