lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-2914/15

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-2914/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2700
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-2914

Tsiviilasi

Valentina Vonti avaldus XXXXX korteriühistu 26. detsembri

ja

11.jaanuari

üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valentina Vonti määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Avaldaja: Valentina Vont (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Puudutatud isik: XXXXX korteriühistu (rk XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde tõendina e-kirjavahetus XXXXX korteriühistu juhatuse ja Tatyana Tropina vahel 21. novembrist kuni 9. detsembrini 2023.
2.Jätta Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Valentina Vonti kanda. Mõista Valentina Vontilt XXXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulu 366 eurot.
5.Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Valentina Vont (avaldaja) taotles XXXXX korteriühistu (puudutatud isik) 26. detsembri 2023 ja 11. jaanuari 2024 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ning menetluskulude jätmist Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina kanda.
21.novembril 2023 pöördus grupp korteriühistu liikmeid puudutatud isiku juhatuse poole avaldusega erakorralise üldkoosoleku läbiviimiseks, et arutada juhatuse ümbervalimist. Juhatus vaatas 9. detsembril 2023 avalduse läbi ja otsustas korraldada erakorralise üldkoosoleku, mille päevakorras on muu hulgas juhatuse valimine. Pärast korteriühistu liikmetele koosoleku aja teatamist riputasid juhatuse poole pöördunud korteriühistu liikmed üles kuulutuse, et kavatsevad ise viia läbi erakorralise üldkoosoleku samal päeval tund aega varem. Puudutatud isiku juhatuse kokku kutsutud koosolek ei olnud otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu. Tund varasem koosolek toimus ja väidetavalt oli sel kvoorum olemas.
27.detsembril sai puudutatud isiku juhatus teada, et Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina saatsid registrile avalduse uute juhatuse liikmete sissekandmiseks ja e-posti aadressi muutmiseks. Avaldaja hinnangul ei olnud 26. detsembril 2023 läbi viidud koosolek seaduslik ja selle otsus on tühine. Kümnendikul ühistu liikmetest oleks olnud õigus koosolek läbi viia siis, kui puudutatud isiku juhatus oleks keeldunud koosolekut kokku kutsumast. Juhatus aga sellest ei keeldunud, vaid määras koosoleku aja.
26.detsembril peetud koosolekul arutati ja hääletati vaid juhatuse valimist. Kontaktandmete muutmist ei arutatud ega hääletatud. Koosolekul ei saanud olla nõutavat kvoorumit. 42-st osalenust 24 olid volitanud teise isiku ennast esindama, kuid enamus volikirju oli välja antud enne koosoleku kokku kutsumist. Volituse andjad ei saanud seega olla kursis koosoleku päevakorra ja materjalidega. Koosolekul osales avaldaja hinnangul ainult 30 liiget, mis ei olnud kvoorumi jaoks piisav.
28.detsembril 2024 kutsus puudutatud isik kokku korduskoosoleku, mis pidi toimuma 11. jaanuaril 2024. Väljakuulutatud ajal tulid kohale Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina ning avaldasid, et nemad on seaduslikult valitud juhatuse liikmed ja hakkavad koosolekut juhtima. Avaldaja ja Vladimir Sokolov kui juhatuse liikmed vaidlesid sellele vastu. Toimus kaks paralleelset koosolekut maja eri trepikodades.
16.jaanuaril 2024 sai puudutatud isik teada, et Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina saatsid registrile kandeavalduse, mille alusel kanti uute juhatuse liikmetena sisse Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina ning muudeti puudutatud isiku e-posti aadress.
11.jaanuaril 2024 toimunud koosoleku läbiviimiseks ei olnud Valentina Kurganoval ja Tatyana Tropinal õigust, sest nad ei olnud juhatuse liikmed. Tegemist oli korduva, mitte esmase koosolekuga. Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina ei kutsunud koosolekut kokku. Ka sellel koosolekul osalemiseks antud volikirjadest osa olid alla kirjutatud enne koosolekust

teatamist, mistõttu ei osalenud koosolekul nõutav arv liikmeid. Valentina Kurganovat ja Tatyana Tropinat ei valitud seetõttu juhatuse liikmeteks ka 11. jaanuari koosolekul. Koosoleku otsused on tühised. Avaldajat ja Vladimir Sokolovi ei ole juhatusest tagasi kutsutud.

2.Puudutatud isik taotles menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-23-16687 menetluse lõppemiseni ning palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina olid puudutatud isiku juhatuse liikmed kuni ajani, mil 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsusega valiti juhatuse liikmeteks avaldaja ja Vladimir Sokolov. Viru Maakohtule on esitatud avaldus 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-23-16687). Kuna avaldaja ja Vladimir Sokolov kanti juhatuse liikmetena puudutatud isiku registrikaardile, esitasid korteriühistu liikmed 21. novembril 2023 taotluse erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja juhatuse valimiseks. Üldkoosolek tuli puudutatud isiku põhikirja p 6.4 kohaselt kokku kutsuda 15 päeva jooksul, s.o. hiljemalt 7. detsembril 2023. Juhatus seda aga ei teinud, mistõttu kutsusid korteriühistu liikmed üldkoosoleku ise kokku. Koosolek toimus 26. detsembril 2023, sellest võtsid osa 42 korteriühistu liiget. Koosolekul otsustati avaldaja ja Vladimir Sokolov juhatusest tagasi kutsuda ning juhatusse valida Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina. Enne juhatuse liikmete registrisse kandmist kutsusid avaldaja ja Vladimir Sokolov 11. jaanuariks 2024 kokku korduva üldkoosoleku. Avaldaja ja mõned teised korteriühistu liikmed 11. jaanuaril aga koosolekul osaleda ei soovinud, vaid lahkusid. Kuna 11. jaanuari 2024 koosolekul osales 46 korteriühistu liiget, oli koosolek otsustusvõimeline sõltumata sellest, kas tegemist oli esmase või korduva koosolekuga. Üldkoosolek otsustas, et juhatus peab olema kaheliikmeline ja valis juhatuse liikmeteks Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina. Nii 26. detsembri 2023 kui ka 11. jaanuari 2024 üldkoosolekutel vastuvõetud otsused on seaduslikud ega ole tühised. Ei 26. detsembri 2023 ega 11. jaanuari 2024 koosolekute kokkukutsumise pädevust ei saa hinnata enne, kui on selge, kas 29. oktoobri 2023 üldkoosoleku otsus kehtib. Kui eeldada, et
29.oktoobri 2023 üldkoosoleku otsus on tühine, siis on registrikanne avaldaja ja Vladimir Sokolovi kui juhatuse liikmete kohta vale ja 26. detsembri 2023 üldkoosoleku kutsus kokku kehtiv juhatus (Tatyana Tropina). Kui 26. detsembri 2023 üldkoosoleku kutsusid kokku elamu korteriomanikud, siis oli neil õigus seda teha põhikirja p-de 6.3 ja 6.4 alusel. Avaldusest ei ole selge, mis alusel on vaidlustatud otsused tühised. Avaldaja ei ole põhjendanud, mis on tema huvi 26. detsembri 2023 otsuse vaidlustamiseks olukorras, kus 11. jaanuari otsus sisuliselt kordab varasemat. Avaldaja käitumine on pahauskne.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 7. mai 2024 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruse kohaselt ei ole avalduses välja toodud ühtegi väidet, mis viitaks vaidlusaluste üldkoosolekute otsuste tühisusele. Puudutatud isiku juhatus oleks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 4 ja oma põhikirja p 6.3 järgi pidanud üldkoosoleku kokku kutsuma 15 päeva jooksul alates avalduse saamisest ehk hiljemalt 7. detsembril 2023, kuid seda ei tehtud. Juhatus tegi otsuse alles 9. detsembril 2023. Seega läks koosoleku kokkukutsumise õigus korteriomanikele üle. Koosoleku kokkukutsumise nõude esitas 12 korteriomanikku 80-st, millega oli täidetud MTÜS § 20 lg 3 nõue, et koosoleku peab kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet.

Asjakohatu on avaldaja väide, et osa volitusi on antud enne üldkoosolekust teadasaamist ja on võetud teistest üldkoosoleku protokollidest. Korteriomanikud ei pea igaks koosolekuks andma välja uut volikirja. Märge volituses koosoleku päevakorra ja materjalidega tutvumise kohta ei mõjuta volituse kehtivust ega koosoleku kvoorumit. Kohtule esitatud 26. detsembri 2023 kell 18.00 toimunud üldkoosolekul osalejate nimekirjast nähtub, et 80-st liikmest osales koosolekul 42 liiget, millest tulenevalt oli üldkoosolek otsustusvõimeline ning juhatuse liikmete valimine õiguspärane.

11.jaanuari 2024 kuupäevaga on koostatud kaks protokolli: avaldaja koostatud korduva koosoleku protokoll ja Valentina Kurganova koostatud esmase koosoleku protokoll. Avaldusele on lisatud teade, et 11. jaanuaril 2024 toimub korduv koosolek ning see on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Teisi üldkoosoleku teateid kohtule esitatud ei ole. Valentina Kurganova koostatud protokollist nähtub, et tegemist oli üldkoosolekuga ja seal arutati sama päevakorda, mis on märgitud korduva üldkoosoleku teates. Väär on avaldaja seisukoht, et kuna koosolek ei olnud korduv, siis võis seda läbi viia ainult avaldaja ja Vladimir Sokolovi teadmisel ja nõusolekul. Kuna 26. detsembri 2023 üldkoosolekul valiti juhatus (Valentina Kurganova ja Tatyana Tropina) õiguspäraselt, siis ei olnud avaldaja juhatuse liikmeks ja tal ei olnud pädevust koosolekuid korraldada. Otsuse tühisuseks peab koosoleku kokkukutsumise nõuete rikkumine olema oluline. Asjaolu, et teates oli märge korduva koosoleku kohta, kuid läbi viidi esmane koosolek, ei ole selliseks veaks, mis toob kaasa otsuse tühisuse, kuna nõuded korduval koosolekul vastu võetud otsuste kehtivuseks on oluliselt madalamad kui esmasel koosolekul vastu võetud otsustele. Antud juhul on koosoleku teade liikmetele teatavaks tehtud, päevakord on selge ja arusaadav ning teatest on aru saada, kus ja millal koosolek toimub. Valentina Kurganova koostatud protokolli ja osalejate nimekirja kohaselt osales koosolekul 44 liiget 80-st. Järelikult oli koosolek korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 järgi otsustusvõimeline ning selle otsused ei ole tühised. Juriidilise isiku kontaktandmete edastamist registrisse ei pea otsustama üldkoosolekul, andmete teatamise pädevus on juriidilise isiku juhatusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. mai 2024 määruse tühistamist ning uue määrusega 26. detsembri 2023 ja 11. jaanuari 2024 üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist ning ringkonnakohtu menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus ekslik, sest see on tehtud kiiresti ja ootamatult, jättes menetlusosalised ilma võimalusest esitada täiendavaid tõendeid ja anda selgitusi. Maakohtu järeldus, et 26. detsembri 2023 koosolek kutsuti kokku hilinenult, ei ole õige. Koosoleku toimumise aega arutati koosolekut nõudnud korteriomanikega. Koosoleku pidamist 26. detsembril nõudis just Tatyana Tropina. Juhatus soovis koosolekut pidada varem. Koosolek toimus põhikirjas ettenähtud tähtaja jooksul. Seaduses ei ole tähtaega, millal peab juhatus pärast 1/10 liikmetelt nõude saamist koosoleku kokku kutsuma. Puudutatud isiku põhikirja ei ole muudetud 22 aastat. 15-päevane tähtaeg põhikirjas ei ole küll seadusega vastuolus, kuid see on vana ning piirab poolte õigusi ja võimalusi. Asjaosalised olid nõus, et koosolek toimub hiljem. Oma koosoleku läbiviimisega tekitasid korteriühistu liikmed segadust. Juhatuse korraldatud koosoleku päevakorras oli rohkem punkte, arutlusele pidi tulema laiem ja tähtsam korteriühistu tööd puudutav küsimuste ring.
11.jaanuari 2024 koosolekut ei olnud Valentina Kurganoval ja Tatyana Tropinal õigust kokku kutsuda ega juhtida, sest nad ei olnud juhatuse liikmed. Kui nad ka olid juhatuse liikmed, ei olnud nad koosolekut kokku kutsunud, millega rikkusid koosoleku kokkukutsumise korda. 11. jaanuari 2024 koosoleku kutsusid kokku avaldaja ja Vladimir Sokolov. Korteriühistu liikmetele oli teatatud, et tegemist on korduva üldkoosolekuga. Avaldaja esitas ringkonnakohtule täiendava tõendina e-kirjavahetuse puudutatud isiku juhatuse ja Tatyana Tropina vahel 21. novembrist kuni 9. detsembrini 2023, mida ta ei jõudnud maakohtule esitada.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb määruskaebuse rahuldamata ja selle läbivaatamisega seotud menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt leiab avaldaja ekslikult, et mõlemad koosolekud korraldas majaelanikest koosnev initsiatiivgrupp. 11. jaanuari 2024 koosoleku kutsus kokku avaldaja ajal, mil ta oli veel kantud juhatuse liikmena korteriühistu registrikaardile. Maakohus on õigesti leidnud, et MTÜS § 20 lg 4 alusel oli korteriomanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda, sest juhatus ei kutsunud koosolekut kokku 15 päeva jooksul, nagu põhikiri ette näeb. Viide põhikirja kinnitamise ajale ei ole asjakohane. Avaldaja ei ole põhjendanud, miks ei tekkinud korteriomanikel õigust 26. detsembri 2023 koosolekut kokku kutsuda.
11.jaanuari 2024 koosolekut viisid läbi sel ajal registrikaardile kantud juhatuse liikmed. Avaldaja koosolekul osaleda ei soovinud ega ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel on koosoleku otsused tühised. Määruskaebuse p-s 3 palub avaldaja koosolekute otsused vaidlustada ja tunnistada kehtetuks. Kehtetuks tunnistamise nõue on uus, seda ei ole avaldaja maakohtus esitanud. KrtS § 29 lg 3 järgi saab organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitada 60 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldajal puudub õigus kehtetuks tunnistamise nõuet esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 7. mai 2024 määrus tuleb TsMS § 659 ja TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluse menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3). Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendi asja materjalide juurde.
7.Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust peamiselt põhjusel, et tema meelest on maakohus valesti leidnud, et 26. detsembri 2023 koosoleku kokkukutsumise õigus läks MTÜS § 20 lg 3 ja 4 ning korteriühistu põhikirja p 6.3 alusel üle korteriühistu liikmetele.
8.Avaldaja ajab oma menetlusdokumentides läbivalt segamini tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise. Kuna väidetena on avaldaja välja toonud ainult tühisuse alused ega ole nimetanud kehtetuks tunnistamise aluseid, tõlgendab ringkonnakohus määruskaebust nii, et avaldaja taotleb üldkoosolekute otsuste tühisuse tuvastamist.
9.Maakohus on õigesti tuvastanud, et vaidlustatud üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja 654 lg 6 koosmõjus).
10.Vastuseks avaldaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.1.26. detsembril 2023 toimunud koosoleku puhul ei ole määrav mitte selle toimumise aeg, vaid see, millal pidi puudutatud isiku juhatus koosoleku kokku kutsuma, st koosoleku ajast liikmetele teatama. Õige on avaldaja viide, et seaduses sellist tähtaega ei ole. Samas,

nagu avaldaja ise õigesti märgib, võib selleks tähtaja näha ette põhikirjas. Puudutatud isiku põhikirja p 6.3 näeb ette, et erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest. Kui juhatus ettenähtud aja jooksul koosolekut kokku ei kutsu, on selle tagajärjeks kokkukutsumise õiguse üleminek korteriühistu liikmetele MTÜS § 20 lg 4 alusel. Antud juhul on puudutatud isiku põhikirja mõistlik tõlgendada selliselt nagu maakohus seda mõistis ehk et juhatusel tuleb koosoleku taotlusele reageerida 15 päeva jooksul. Vastasel korral ei oleks võimalik koosolekust vähemalt 15 päeva ette teatada, nagu nõuab põhikirja p

6.4.Aja kooskõlastamine majaelanikega oli mõistlik, kuid koosolekust teatamine pidi jääma põhikirjas määratud ajaraami. 26. detsembri kuupäeva pakkus Tatyana Tropina 7. detsembri e-kirjas (dtl 393). Teoreetiliselt oli sel päeval veel võimalik teade tähtaegselt üles panna. Puudutatud isik ise küsis kuupäeva kohta alles 5. detsembril, samuti hilja õhtul, ning nõustus pakutud kuupäevaga alles 9. detsembril (dtl 392–393).
10.2.Põhikirja kinnitamise aeg ei määra põhikirja punktide kehtivust. Oluline on, et põhikirja säte ei oleks seadusega vastuolus. KrtS § 17 lg 2 järgi kohaldatakse seadusega vastuolus oleva põhikirja sätte asemel seaduse sätet. Tähtaeg koosoleku kokku kutsumiseks ei ole seadusega vastuolus, nagu ka avaldaja ise märgib, vaid täiendab seaduses ettenähtud korda ja selle võib põhikirjaga ette näha. MTÜS § 20 lg 2 kohaselt peab juhatus koosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras ning MTÜS § 21 lg 1 järgi võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirjas ettenähtu on koosoleku kokkukutsumisel seega juhatuse jaoks siduv, väljaarvatud juhul kui see on seadusega vastuolus.
10.3.Asjaolu, et koosolekute päevakorrad olid erinevad ja korteriühistu liikmete kokku kutsutud koosoleku päevakorras oli vaid üks punkt, ei ole üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Liikmete kokku kutsutud koosolekul arutatu vastas koosoleku päevakorrale.
10.4.Maakohus on õigesti leidnud, et korteriühistu liikmete kokku kutsutud koosolekul oli olemas otsustamiseks nõutav kvoorum. Avaldaja viidatud volikirjad ei ole antud konkreetsel koosolekul osalemiseks. Volikirjad, mille kehtivus oli piiratud tähtajaga, olid 26. detsembri 2023 koosoleku toimumise ajal kehtivad.
10.5.Puudutatud isiku juhatusel oli samuti õigus koosolek kokku kutsuda, kuid koosoleku protokolli kohaselt (dtl 25) ei olnud koosolekul kvoorumit, mistõttu tuli kutsuda kokku korduv üldkoosolek.
10.6.Kuna 26. detsembril 2023 valiti korteriühistule uus juhatus, oli uutel juhatuse liikmetel õigus 11. jaanuaril 2024 koosolekut läbi viia sõltumata sellest, kes riputas üles koosoleku kokkukutsumise teate. Korteriühistu juhatus võib vahetuda koosolekust teatamise ja koosoleku toimumise vahel. Koosoleku läbiviimine 11. jaanuaril ei pidanud nähtuma 26. detsembri üldkoosoleku protokollist, koosolekust tuleb teatada seaduses ja põhikirjas ettenähtud korras.
10.7.11. jaanuaril 2024 on kohtule esitatud protokollide järgi toimunud kaks koosolekut, neist ühel osales 12 korteriühistu liiget (dtl 67) ja teisel 46 korteriühistu liiget (dtl 74). Esimest koosolekut juhtis Osvald Tomberg, teist Valentina Kurganova ehk tol hetkel kehtiv juhatus, mistõttu on maakohus õigesti lugenud 46 liikme osalusel ja Valentina Kurganova juhtimisel toimunud koosoleku pädevaks otsuseid vastu võtma. Nimetatud koosolek oli otsusevõimeline sõltumata sellest, kas pidada koosolekut esmaseks või korduvaks. Arvestades, et koosolekul arutatud küsimused kattusid korduva koosoleku teates märgitud päevakorraga, oli tegemist korduva koosolekuga.
11.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

Puudutatud isik on esitanud menetluskulude nimekirjas kuluna määruskaebuse menetluses õigusabikulu 366 eurot (koos käibemaksuga). Esindaja ajakulu on kolm tundi ning tunnitasu on 122 eurot (käibemaksuga). Esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnastes asjades tasumisele kuuluvat tunnitasu. Tunnitasu on seega põhjendatud. Arvestades asja õiguslikku keerukust ja mahtu, on esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isiku õigusabikulu 366 eurot tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista. Kohus märgib puudutatud isiku taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 lähtudes otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium