X. X kaebus Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsuse nr TVH/ 25/038841, 17.11.2025 otsuse nr TVT/25/054329 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3151 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X. X Vastustaja Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kristiina Külmallik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta kaebaja 31.08.2026 menetlusdokumendi lisa asja materjalide juurde.
2.Rahuldada kaebus. Tühistada Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsus nr TVH/25/038841, 17.11.2025 otsus nr TVT/25/054329 ja 13.01.2026 vaideotsus nr VO/25/3151 ning kohustada vastustajat uuesti lahendama kaebaja töövõime hindamise taotlus.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldatavas kohtulahendis asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks
peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X esitas 27.10.2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks, samuti taotluse töövõimetoetuse saamiseks.
2.Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsusega nr TVH/25/038841 leiti, et X. X töövõime ei ole vähenenud. Nimetatud otsuses leiti, et taotlejal on abaluude vahel- ja nimmepiirkonnas esineva valu tõttu häiritud pikkade vahemaade läbimine ning kehaasendi muutmine ja säilitamine. Nägemislanguse, vaatevälja kitsenemise ja valgustundlikkuse tõttu on häiritud ohutu ringiliikumine, kirjalike sõnumite edastamine ja vastuvõtmine ning sidevahendite ja tehnikate kasutamine. Kokkuvõtlikult esineb taotlejal peamiselt silmahaiguste tõttu kerge tegutsemispiirang liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, ent need ei mõjuta taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Eesti Töötukassa 17.11.2025 otsusega nr TVT/25/054329 jäeti X. Xle töövõimetoetus määramata (töövõimetoetuse seaduse § 11).
4.X. X esitas 04.12.2025 Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsusele nr TVH/25/038841 ja 17.11.2025 otsusele nr TVT/25/054329 vaide.
5.Eesti Töötukassa 13.01.2026 vaideotsusega nr VO/25/3151 jäeti X. X vaie rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt võib vaide esitaja ühe silma puudumine põhjustada väljaspool kodu liikumisel kergeid piiranguid, kuid tõenäoliselt on aastate jooksul kujunenud kompenseerivad pealiigutused liikumise tajumiseks ning visuaalset sisendit toetav keha kineetika ja vestibulaarsüsteem, et aduda keha asukohta ruumis ja selle liikumist keskkonnas. Kroonilised tervisehäired, mis on raviga kompenseeritavad ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist. Tervise infosüsteemis (TIS) olemasolevatel andmetel ei esine vaide esitajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaide esitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu vaide esitaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud.
6.Tallinna Halduskohtule saabus 09.02.2026 X. X kaebus nõuetes tühistada Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsus nr TVH/25/038841, 17.11.2025 otsus nr TVT/25/054329 ja 13.01.2026 vaideotsus nr VO/25/3151 ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus töövõime hindamiseks uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased ja tuleb tühistada.
7.1.Kaebajal esinevad järgmised püsivad tervisehäired: 1) parema silma täielik funktsiooni puudumine; 2) väljendunud valguskartus ja kiire visuaalne väsimine vasakus silmas; 3) tasakaaluhäired ja pearinglus; 4) krooniline alaselja ja abaluude piirkonna valu; 5) oluliselt vähenenud füüsilise koormuse taluvus (õhupuudus, nõrkus) ning 6) kiire väsimine ja töövõime kõikumine. Kõik nimetatud häired esinevad samaaegselt, on kestnud pikema aja jooksul ning piiravad oluliselt kaebaja igapäevast toimetulekut ja töötamise võimet. 2(9)
3-26-346
7.2.Tegutsemispiirangute raskusastmeid on ebaõigesti hinnatud. Kaebajal esinevad püsivad ja korduvad häired: 1) võimetus läbida üle 100 meetri ilma oluliste sümptomiteta (õhupuudus, nõrkus, pearinglus); 2) tasakaalu- ja koordinatsioonihäired; 3) olulised nägemishäired, sh ühe silma nägemise puudumine; 4) valusündroom seljas ja põlves. Nimetatud piirangud mõjutavad oluliselt igapäevast toimetulekut ega saa olla käsitletavad kergetena.
7.3.Vastustaja on hinnanud kaebaja tervisehäireid eraldi, arvestamata nende kumulatiivset mõju töövõimele, mis on vastuolus töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-ga 2.
7.4.Esinevad vastuolud kaebaja ütluste ja eksperthinnangu vahel. Kaebaja on toonud välja olulised raskused suhtlemisel võõraste inimestega, suurenenud ärevuse ning vältiva käitumise. Sellest hoolimata on vastustaja järeldanud, et olulisi piiranguid selles valdkonnas ei esine, kõrvaldamata vastuolu ega esitades piisavat põhjendust.
7.5.Vaidlustatud otsus tugineb üksikutele tervisenäitajatele, kuid ei käsitle kaebaja tegelikku funktsionaalset suutlikkust, sh töötamist valgusrikkas keskkonnas, pikaajalist ekraanitööd, liikumist ja orienteerumist, pikaajalist istumist või seismist ning tööpäeva kestvat koormust.
7.6.Kaebajal esineb oluline nägemishäire (ühe silma funktsiooni puudumine), mis on juba viinud liiklusõnnetuseni. See mõjutab otseselt ohutut liikumist ja töövõimekust. Vastustaja ei ole neid asjaolusid piisavalt hinnanud.
7.7.Vastustaja on järeldanud, et kaebaja on võimeline tegema kerget istuvat tööd. Samas ei suuda kaebaja pikalt istuda (üle 20 minuti), esinevad valud ja pearinglus ning nägemishäired. Seega ei ole järeldus töövõime olemasolu kohta faktiliselt põhjendatud.
7.8.Hindamismetoodikat on ebaõigesti kohaldatud. Tegutsemispiirangute raskusastet on alahinnatud, mille tulemusena on arvestamata jäetud väärtused, mis oleksid tulnud metoodika kohaselt summeerida. See on viinud eksliku järelduseni.
7.9.Vaidlustatud otsuses kasutatakse korduvalt oletuslikke väljendeid, nagu „tõenäoliselt“, „võib olla kompenseeritud“, „ilmselt paranes“. Haldusakt ei või põhineda oletustel. Kui haldusorganil esineb kahtlus, peab ta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 ja § 38 kohaselt koguma täiendavaid tõendeid või korraldama lisahindamise.
7.10.Vastustaja on pannud kaebajale kohustuse tõendada oma piiranguid ulatuslike eriuuringutega, kuigi seadus sellist kohustust ette ei näe.
7.11.Vaidlusaluses otsuses väidetakse, et kaebaja on töövõimeline üldisel tööturul, kuid ei selgitata, millist konkreetset tööd kaebaja oma terviseseisundit arvestades reaalselt teha suudaks. Selline põhjenduse puudumine muudab otsuse ebapiisavalt motiveerituks ja raskesti kontrollitavaks (HMS § 56).
7.12.Arvestades kaebaja keerulist terviseseisundit ja esinevaid vastuolusid, oleks vastustaja pidanud määrama täiendava ekspertiisi või korraldama kaebaja vahetu hindamise.
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
8.1.Vaidlusaluste otsuste õiguslikeks alusteks on TVTS § 5 lg 1, lg 2, § 7 lg 1 ja lg 5; tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39) § 5 lg 1, § 6, § 8 lg 6.
3(9)
3-26-346
8.2.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast 1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 08.07.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Töövõimet hinnatakse püsivate piirangute alusel, arvestades adekvaatset ravi ja abivahendeid.
8.3.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema 27.10.2025 taotluses märgitud hinnangud oma tervisele ja TIS-i kantud viimase viie aasta andmed. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud järgmistes valdkondades: liikumine, käeline tegevus, teabe edasiandmine ja vastuvõtmine, õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning suhtlemine. Lisaks on kaebaja märkinud piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja muude tervisehäirete osas.
8.4.Tervishoiuteenuse osutaja Meliva AS (TTO) ekspertarst dr X koostas 09.11.2025 eksperdiarvamuse. TTO ekspertarst hindas 09.11.2025 eksperdiarvamuses kaebaja võtmetegevuste arvväärtused järgnevalt: 1) liikumine: liikumine eri tasapindadel (arvväärtusega 1), ohutu ringiliikumine (arvväärtusega 1), seismine ja istumine (arvväärtusega 1), liikumisega seotud muud piirangud (arvväärtusega 0); 2) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine: teabe edasiandmine (arvväärtusega 1), teabe vastuvõtmine (arvväärtusega 1), teabevahetusega seotud muud piirangud (arvväärtusega 0); 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. Hinnangute andmisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmistele TIS sissekannetele: infektsioonhaigustearsti dr X 22.12.2025, 03.03.2025 ja 05.10.2023 epikriisidele; oftalmoloogi dr X 08.05.2025 ja 02.05.2024 epikriisidele, töötervishoiuarsti dr X 09.10.2019 epikriisile; taastusravi ja füsiaatria arsti dr X 25.11.2025 epikriisile ning psühhiaatri dr X 10.07.2024 epikriisi andmetele.
8.5.Kaebaja põhiliseks piirangut põhjustavaks seisundiks on parema silma degeneratiivsest haigusest põhjustatud ühe silma pimedus. 09.11.2025 ekspertarvamuses on märgitud, et kuigi kaebajale ei sobi tööd, mis eeldavad kirja pandud sõnumite vastuvõtmist suhtlemisel, sõnumite kirjutamist, sidevahendite ja -tehnikate kasutamist, kõndimist, erinevates kohtades liikumist, õues liikumist, siis istuvas asendis tehtavat kerget tööd peaks kaebaja teha suutma. Töövõime hindamisel arvestatakse igasugust inimesele sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema varasem töö.
8.6.Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka kohtumenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vastustaja ei hinnanud kaebaja terviseseisundeid eraldiseisvalt, inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kuigi kaebaja hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed.
8.7.Vaidlusalune otsus ei põhine oletustel. Ekspertarstid hindavad kaebaja töövõimet olemasolevate TIS-i kantud andmete põhjal. Praegu kehtiv töövõime hindamise metoodika põhineb 2001. a Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (RHK-10) annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta.
Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika | Töötukassa
4(9)
3-26-346
Krooniliste haiguste või teatud piirangute esinemine ei tähenda automaatselt vähenenud või ka puuduvat töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte meditsiinilist diagnoosi. Vastustaja poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb alustele, kus arvestatakse lisaks isiku funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
8.8.Ka lisandunud terviseandmed ei kinnita, et kaebajale esineks objektiivselt selliseid terviseseisundeid, mille tõttu tal oleks vähenenud töövõime.
8.9.Töövõime hindamisel ei suunata isikut täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonidele, ei diagnoosita uusi haigusseisundeid ega määrata ravi. See on ravimeditsiini ülesanne. Töövõime hindamise visiidil täpsustatakse vaid ebaselgeid tegutsemispiiranguid, mis on põhjustatud varem diagnoositud haigusseisunditest. Käesolevas asjas sellist vajadust ei ilmnenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, kuivõrd vaidlusalustest otsustest ei selgu, miks on antud parema silma pimedusest tulenevale liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.2 ja teabe vastuvõtmise võtmetegevuse 3.2 piirangule erinev hinnang, võrreldes varasemaga (2021), kuigi kaebaja tervislik seisund paranenud ei ole. Ainuüksi vastustaja ekspertarsti väide, et töövõime hindamise metoodika juhendit on 31.03.2020 muudetud ning uuenenud juhendi aluse pikaajalise ühe silma pimeduse ja teise silma täieliku nägemise korral oleks pidanud selle piirangu hindama kergeks piiranguks, ei ole kontrollitav. Vastustaja ei ole teinud ühtegi viidet konkreetsele uuendatud metoodika leheküljele või lisale, kus selline selgitus kirjas on. Sellest tulenevalt on vaidlusalused otsused põhjendamispuudustega ning tuleb tühistada (HMS § 56 lg 2).
10.Kaebaja on esitanud kohtule 31.08.2026 psühhiaatri tõendi kuupäevaga 27.08.2026, mille kohus võtab asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Kuigi tegemist on hilinenult esitatud tõendiga, siiski on kaebaja selgitanud, et tal ei olnud võimalik seda varem esitada, sest tõend tekkis peale tõendite esitamise tähtaega (HKMS § 51 lg 4). Tegemist on mõjuva põhjusega.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja töövõimeliseks.
12.Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Töövõime hindamine on hindamisotsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2474/11, p 16). Halduskohus on pädev tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus; muu hulgas on haldusakti kontrollimisel halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (vt Riigikohtu lahend nr 3-17-1110/84, p 24).
13.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) 5(9)
3-26-346
puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel (punkt 3); arvväärtus 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav (punkt 4); arvväärtus 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub (punkt 5).
14.Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu2. Töövõimet hinnatakse, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud töötukassa töötaja (vt TVTS § 7 lg 1 ja määruse § 2 p 3). Eksperdiarvamus koostatakse taotlusel olevate, TIS-i kantud ning muude, täpsustamise vajaduse korral kogutud, andmete alusel (vt määruse nr 39 § 5 lg 1). Eksperdiarvamus lähtub töövõime hindamise metoodikast ja hinnangus kasutatakse nii kehalise kui ka vaimse võimekuse hindamiseks nende võimekuste valdkondades ning võtmetegevustes piirangu raskusastme väljaselgitamiseks punktisüsteemi skaalaga 0 – 4 (vt määruse nr 39 § 6 lg 3). Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtusega 0 ja 1 (vt määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6).
15.Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust arvestades § 8 lg-s 2 sätestatut, kui isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt (määruse nr 39 § 8 lg 4). Määruse nr 39 § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
16.Kaebaja on märkinud piirangud liikumise valdkonnas (dtl-d 13-14), käelise tegevuse valdkonnas (dtl 14), teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas (dtl 15), õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas (dtl 16), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas (dtl-d 16-17), suhtlemise valdkonnas (dtl 17) ning sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas (dtl-d 17-18).
17.Kaebuses on kaebaja esile toonud, et tal esinevad samaaegselt järgmised tervisehäired: 1) parema silma täielik funktsiooni puudumine; 2) väljendunud valguskartus ja kiire visuaalne väsimine vasakus silmas; 3) tasakaaluhäired ja pearinglus; 4) krooniline alaselja ja abaluude piirkonna valu; 5) oluliselt vähenenud füüsilise koormuse taluvus (õhupuudus, nõrkus) ning 6) kiire väsimine ja töövõime kõikumine.
18.Vaidlusalustest otsustest nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebajal parema silma täieliku funktsiooni puudumist (dtl-d 46, 37-40, 43). Seoses vasaku silma valguskartusega ja
väsimusega, on vaideotsuses selgitatud, et nägemise halvenemist objektiivsete andmete alusel kinnitada ei saa; kontrollidel mais 2019 ja oktoobris 2019. a on vasaku silma nägemisteravus olnud 1,0 nagu ka viimasel oftalmoloogi visiidil mais 2025; ka vaide esitaja HIV-tõbi on ARV-raviga endiselt kompensatsioonis (dtl 38). Töötukassa ekspertarst dr X selgitab täiendavalt järgmist: „Vasakus silmas oftalmoloogi dr X 08.05.2025 epikriisi alusel nägemise häiret põhjustavat kahjustust ei ole. Kirjeldatud on laupõletikku ehk blefariiti ja lauserva rasunäärmete põletikku ehk meibomiiti, mis põhjustab silmalaugude punetust, kuiva silma tunnet ja vahelduvat nägemise ähmastumist. Seisundit parandava soojad kompressid, lauhügieen ja kunstpisarad. Tegemist ei ole püsiva kahjustusega. Nägemisteravust korrigeerivate prillide või läätsede vajadust siin ei hinnata. Kuulmise ja kõnelemise kahjustust kaebajal TIS andmetel ei esine, mistõttu on alates 31.03.2020 uuenenud töövõime hindamise juhenditele pikaajalise ühe silma pimeduse ja teise silma täieliku nägemise korral korrigeerituna piirang kerge.“ (dtl 343).
19.Samuti on arvesse võetud kaebaja märgitud tasakaaluhäireid ja pearinglust ning valu abaluude vahel ja nimmepiirkonnas (dtl-d 47, 37). Nii on vaideotsuses märgitud, et vaide esitajal esineb pearinglust ja tasakaaluhäireid, valu seljas ja abaluude vahel; vaide esitaja põeb HIV-tõbe, mis on ARV-raviga kompenseeritud ja immuunsustase on rahuldav; viimane infekstionisti visiit oli detsembris 2025; vaide esitajal kaebusi ei olnud; pearinglusi, hetkelise kestusega mõnikümmend sekundit, võib esineda; selle puhul tajutakse pöörlemis-, kõikumisvõi õõtsumistunnet; tasakaaluhäireid TIS andmed ei kinnita; vaide esitajal ei ole teostatud bestibulaarsüsteemi funktsioone täpsustavaid kaloorilisi teste; püsivaid piiranguid pearinglused ei põhjusta; piirang liikumise valdkonnas on kerge (dtl 37). Valulikkust alaseljas ja lihas-pingeid on arvesse võetud ka seismise ja istumise valdkonnas (dtl 37). Nii on vaideotsuses märgitud, et valulikkuse tõttu alaseljas ja lihas-pingete tõttu abaluude vahel on raskusi põhiasendis istumise ja seismisega, kuid asendit vaheldades või kohapeal tammudes on piiranguid vähem; toolilt püsti tõusmisega kaasnev pearinglus on ortostaatiline vererõhu reaktsioon, mis püsivaid piirangudi ei põhjusta (dtl 37).
20.„Kaebajal ei ole ka diagnoositud seisundit, mis põhjustaks objektiivselt õhupuudust või hingeldust või survetunnet rinnus, samuti pearinglust või tasakaaluhäiret. Pearingluse kaebust on kirjeldatud arsti dr X 18.07.2024 epikriisis pöördumisel EMO-ss diagnoositud pindmise peavigastuse ja muude kehaosade vigastuse järgselt. Samas dr X 18.07.2024 epikriisis on valude tõttu lülisamba rinnaosas teostatud rindkere röntgenuuring, kus vigastust ja haigusleidu ei esinenud, diagnoositi pindmine rindkerevigastus ehk selja rindkere piirkonna põrutus. Hilisemaid kaebusi valude kohta alaseljas TISis ei ole. Samuti ei ole diagnoose, ravi ega uuringuid viimase viie aasta jooksul. Lihastoonuse langust põhjustavat lihas või liigeshaigust ei ole diagnoositud. Kerge piirang on hinnatud pigem subjektiivsete kaebuste alusel, võib esineda pearinglust ja tasakaaluhäire tunnet, valusid seljas, kuid need ei ole töövõimet mõjutavad. Kaebajal on Xi 18.12-22.12.2025 epikriisi alusel diagnoositud HIV tõbi, mida ravib korrektselt ning see on raviga kompenseeritud. Infektsioonist viitab küll maksa transaminaaside kergele tõusule, kuid see ei ole seotud HIV infektsiooniga. Kokkuvõtlikult on piirang kerge.“ (dtl 344). Seega ei ole vastustaja jätnud TIS-s olevaid andmeid tähelepanuta.
21.Kaebaja ei nõustu tegutsemispiirangutele ekspertarsti poolt antud arvväärtustega ning leiab, et kaebajal esinevad tervisepiirangud mõjutavad tema elu igapäevaselt.
22.„Haldusorgani hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. Siiski võib kohus olla rohkem vaoshoitud haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne (kolleegiumi otsuse nr 37(9)
3-26-346
20-1198/58, p 14). Kuigi praeguses asjas eeldab hindamine meditsiiniteadmisi, on tegemist intensiivse riivega. Lisaks esineb hindamiseks võrdlemisi tihe õiguslik raamistik (määrus nr 39 § 6 lg 3 (raskusastmele vastavad punktid), § 8 lg 2 (töövõime ulatus)), mistõttu ei saa kohus piirduda vaid ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testiga. Haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Seevastu ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu /.../.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20).
23.Kaebaja on hinnanud piiranguid võtmetegevuses „1.1. Liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 3, kuivõrd ei suuda läbida üle 100 meetri ilma oluliste sümptomiteta (õhupuudus, nõrkus, pearinglus).
24.TTO ekspertarst on ekspertarvamuses hinnanud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvväärtusega 1, põhjendusega, et liikumine on häiritud jalgade-käte väsimisest, survest rinnus ja õhupuudusest; esineb pearinglus ja tasakaaluhäireid, valu seljas ja abaluude vahel; taotleja põeb HIV-tõbe, mis on ARV-raviga kompenseeritud ja immuunsustase rahuldav; viimane infektsioisti visiit oli märtsis 2025; taotlejal kaebusi ei olnud; diagnoositud seljahaigust, hingamissüsteemi kroonilisi haigusi ega südamevereringehaigusi ei ole; puuduvad ka vastavad uuringud; pearinglusi, hetkelise kestusega mõnikümmend sekundit, võib esineda; selle puhul tajutakse pöörlemis-, kõikumis- või õõtsumistunnet; tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita; taotlejal ei ole teostatud vestibulaarsüsteemi funktsioone täpsustavaid kaloorilisi teste; püsivaid piiranguid pearinglused ei põhjusta (dtl-d 295-296). Nagu ka TTO ekspertarst on märkinud, siis ei ole TIS-s andmeid, et kaebajal oleks diagnoositud seljahaigust, hingamissüsteemi kroonilisi haigusi ega südamevereringehaigus. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on tegemist mõõduka piiranguga, ei ole piisav, kui objektiivsed terviseandmed sellisele hinnangule alust ei anna. TTO ekspertarst on selgitanud, et tasakaaluhäireid TIS andmed ei kinnita. Ka kaebaja ei ole viidanud terviseandmetele, mis kaebaja hinnangut kinnitaksid.
25.Vaidlusalustest otsustest ei ole kontrollitav, miks on vastustaja hinnanud kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.2. arvväärtusega 1, mitte 2, nagu on kaebaja märkinud (dtl 296). Seejuures on töötukassa ekspertarst dr X selgitanud, et eelnevalt on kaebaja kahel korral hinnatud töövõimeliseks ka 01.07.2024 ning 01.10.2024, enne seda oli viimati vähenenud töövõime hinnatud 02.07.2021 perioodil (08.06.2021-07.06.2024); hinnatud olid mõõdukad piirangud ühe silma nägemise kaotuse tõttu võtmetegevustes 1.2 ohutu ringiliikumine ja 3.2 teabe vastuvõtmine; arvestades 31.03.2020 uuendatud töövõime hindamise juhendit oli võtmetegevus „3.2 Teabe vastuvõtmine“ piirang mõõdukas üle hinnatud ka 02.07.2021, sest uuenenud juhendi alusel pikaajalise ühe silma pimeduse ja teise silma täieliku nägemise korral oleks pidanud selle piirangu hindama kergeks (dtl 352-353).
26.Töövõime hindamise metoodikas on märgitud RFK valdkonna ning tegutsemise ja osaluse koodid. Võtmetegevustes ohutu ringiliikumine (1.2) ja teabe vastuvõtmine (3.2) on mõlemas märgitud d210 nägemisfunktsioonid ning selgitatud, et see tähendab, et RFK alusel organismi funktsioon, mida tuleb vaadata seotuna tegutsemise ja osalusega3. Viidatud selgitus ei anna aimu, kuidas on hinnatud parema silma pimedust seotuna tegutsemise ja osalusega, kuivõrd ainuüksi väide, et vasak silm funktsioneerib 100% ei tähenda automaatselt, et nägemine on kompenseeritud ja ühe silma pimedus ei mõjutaks kaebajal ohutut ringiliikumist. Selles osas on vastustaja põhjendused puudulikud ega võimalda hinnata vaidlusaluste otsuste õiguspärasust (HMS § 56 lg 2). Ka ei selgu kohtumenetluses esitatud selgitustest, kuidas kaebajal parema silma pimedus tingib üksnes kerge tegutsemispiirangu. Kohtu hinnangul
oleks vastustaja saanud küsida vajadusel täiendavat selgitust oftalmoloogilt dr Xlt, kelle 08.05.2025 epikriisile on vastustaja oma otsustes tuginenud. Seejuures ei ole 08.05.2025 epikriisis toodud objektiivse leiu all ära põhjendusi, on üksnes märgitud üldseisund, mis aga ei selgita arsti hinnangut kaebaja tervislikule seisundile seoses nägemisfunktsiooni ulatuslike piirangutega.
27.Arvestades olulisi põhjendamispuudusi, kuulub kaebus rahuldamisele. Täiendavalt märgib kohus järgmist.
28.Kaebaja märgib, et tal on valusündroom seljas ja põlves, mis mõjutab tema igapäevast toimetulekut ega saa olla käsitletav kerge piiranguna.
29.TTO ekspertarst on selgitanud võtmetegevuse 1.3. juures, et kaebajal ei ole põlveliigeste valudega pöördumisi; valulikkuse tõttu alaseljas ja lihaspingete tõttu abaluude vahel on raskusi püstiasendis istumise ja seismisega, kuid asendit vaheldades või kohapeal tammudes on piiranguid vähem (dtl-d 296-297). Ka kaebaja ei ole viidanud terviseandmetele, kus oleks kirjas pöördumisi seoses valudega põlves. Kaebaja ütlusi peavad kinnitama objektiivsed terviseandmed. Ühtlasi ei ole kaebaja viidanud ühelegi TIS-s olevale sissekandele, millele oleks vastustaja kaebaja arvates ebaõige hinnangu andnud.
30.Lõpetuseks märgib kohus, et kontrollitav ei ole ka vastustaja seisukoht, et tegevuspiiranguid ei esine suhtlemise valdkonnas. Kaebaja on selgitanud, et tal esineb ärevust võõraste inimestega kohtumisel ning püüab seda vältida (dtl 307). TTO ekspertarst on märkinud üksnes, et taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnistust; terviseandmetel ei ole taotlejal probleeme suhtlemisega hakkamasaamisel (dtl 307). Ometi on töötukassa ekspertarst dr X viidanud psühhiaatri dr X 10.07.2024 epikriisile, mille kohaselt diagnoosis psühhiaater ärevushäire (dtl 351). Lisaks on kaebaja esitanud kohtule 31.08.2026 psühhiaatri 27.08.2026 epikriisi, milles on diagnoosiks pandud depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire (dtl 401). Seega tuleks vastustajal uuesti analüüsida ka hinnangut suhtlemise valdkonna piirangutele.
31.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse, tühistab Eesti Töötukassa 14.11.2025 otsuse nr TVH/25/038841, 17.11.2025 otsuse nr TVT/25/054329 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3151 ning kohustab vastustajat uuesti hindama kaebaja töövõime ulatust. Kuivõrd kohus tühistab töövõime hindamise otsuse, siis kuulub tühistamisele ka töövõimetoetuse mittemääramise otsus, sest selle õiguspärasus sõltub otseselt töövõime hindamise otsuse õiguspärasusest.
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebus on riigilõivuvaba. Kaebaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
33.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.