lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-19-12725/163

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-12725/163
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
13.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1614
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Consultest11057233(Kostja)Osaühing Hexanor11156277(Hageja)Bravotex Group OÜ16625722(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number

2-19-12725

Tsiviilasi

Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex (kustutatud) üldõigusjärglane) ja Osaühingu Consultest vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi üleandmiseks, alternatiivselt

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2024 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi määruskaebus Bravotex Group OÜ määruskaebus Osaühingu Consultest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühingu Hexanor (registrikood 11156277, pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando Kostjad: Bravotex Group OÜ (registrikood 16625722, OÜ Bravotex (kustutatud) üldõigusjärglane), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Varul ja Silvia Urgas Osaühing Consultest (registrikood 11057233), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 06.05.2024 määrus tühistada ja saata asi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uueks otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Asjaolud

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.Osaühingu Hexanor (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp (hageja) esitas 26.08.2019 Harju Maakohtule hagi Bravotex Group OÜ (OÜ Bravotex (kustutatud) üldõigusjärglane, kostja I) ja Osaühingu Consultest (kostja II) vastu lepingu tühisuse tuvastamiseks, müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks ja osa omandi üleandmiseks, alternatiivselt 314 912 euro väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hagi 22.07.2022 kohtuotsusega ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.04.2023 kohtuotsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi kostjale vastu 17.07.2013 lepingu tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis ja täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis kostja I apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja I kanda ja kostja II apellatsioonkaebusega seotud apellatsioonimenetluse kulud kostja II kanda. Riigikohus keeldus 04.09.2023 kostjate kassatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ning jättis kostjate kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17.04.2023 kohtuotsus ja Harju Maakohtu 22.07.2022 kohtuotsus jõustusid 04.09.2023.
2.Hageja taotles maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramist järgmiselt: 





menetluskulud maakohtus moodustasid 16 768 eurot 99 senti (sh käibemaks ning hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud kokku 2 750 eurot) ajakuluga 93 tunni ja 18 minuti ulatuses. Hageja taotles mõista maakohtus kantud kulud kostjatelt välja solidaarselt; menetluskulud apellatsioonimenetluses moodustasid kokku 3 245 eurot (sh käibemaks) ajakuluga 21 tunni ja 39 minuti ulatuses. Hageja taotles mõista apellatsioonimenetluses kantud kulud kostjatelt välja võrdsetes osades; menetluskuludelt tuli välja mõista viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (sh käibemaks). Hageja kinnitas, et ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuna tegemist ei olnud tema maksustatava käibe tarbeks tehtud kuludega ning alates 19.03.2021 polnud ta enam käibemaksukohustuslane.

3.Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2, § 175 lg 1, § 174 lg 1 ja 10, § 138 lg 1 ja 2, § 139 lg 2, 143 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel. Kohus määras maakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks 12 378,50 eurot (käibemaksuga) ja mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt menetluskulud 12 378,50 eurot (käibemaksuga). Kostjatel tuli tasuda menetluskuludelt viivist. Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulude suuruseks määras kohus 1 982 eurot 50 senti (käibemaksuga). Kohus

mõistis kostjalt I välja 991 eurot 25 senti (käibemaksuga) ja kostjalt II 991 eurot 25 senti (käibemaksuga) ning kostjatel tuli tasuda ka viivist. Menetluses tasutud riigilõiv kokku 2 750 eurot oli põhjendatud menetluskulu. Samuti kulu registripäringutele 21 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu suurust 125 eurot (käibemaksuta) sai pidada mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusabikulud 93 tunni ja 18 minuti ulatuses olid ülepaisutatud. Kohus pidas 19.05.2022 menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 63 tundi ning 28.03.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud tegevuste mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 13 tundi. Tuginedes eeltoodule oli põhjendatud esindaja poolt asjas tehtud menetlustoimingutele kulunud aeg menetluses kogumahus 76 tundi. Hageja määruskaebus

5.Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 5 652 euro 99 sendi ja sellelt arvestatava viivise osas rahuldamata. Kaebaja palus teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata tema menetluskulude suuruseks maakohtus täiendavalt 4 390 eurot 49 senti (kokku 16 768,99 eurot) ning ringkonnakohtus täiendavalt 1 262 eurot 50 senti (kokku 3 245 eurot). Hageja põhjendas, et jättes tema avalduse osaliselt rahuldamata rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme, lugedes mistahes põhjendusi ja kaalutlusi esitamata hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks oluliselt väiksemas ulatuses võrreldes tegeliku ajakuluga. Praegusel juhul oli arusaamatu, millel põhines kohtu diskretsiooniotsus lepingulise esindaja ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse osas. Vaidlustatud määrusest ei nähtunud, et maakohus oleks enda seisukoha kujundamisel arvestanud kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seega oli maakohtu hinnang täielikult põhjendamata. Kostja I määruskaebus
6.Kostja I palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja I palus teha uue määruse, millega vähendada hageja menetluskulusid. Hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus olid 5 913 eurot ja ringkonnakohtus 1 555 eurot 50 senti. Hageja menetluskulusid sai mõista välja vaid põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus eksis käibemaksu arvestamisel. Kostja II määruskaebus
7.Kostja II palus tühistada maakohtu määruse osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja põhjendatud menetluskuld maakohtus moodustasid 7 779 eurot 33 senti (käibemaksuta) ja ringkonnakohtus 1 206 eurot 25 senti (käibemaksuta). Kostja II vaidlustas määruse lepingulise esindaja kulude suuruse ja kostja II puudutavas osas ning ei vaidlustanud määrust riigilõivu ja registripäringute kuluga seonduvas osas, samuti kostjat I puudutavas osas. Maakohus vähendas üldsõnaliselt hageja kulusid. Kostja II tõi kohtumenetluses põhjalikud vastuväited, mille osas kohus seisukohta ei võtnud, s.t kohus ei hinnanud kostja II seisukohti ega põhjendanud oma kaalutlusotsust. Menetluse edasine käik
8.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja nendele vastamiseks.
9.Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja saatis need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 667 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule menetluskulude rahalise kindlaksmääramise uuesti otsustamiseks, kuivõrd ringkonnakohtul pole võimalik maakohtu asemel uut määrust ise teha. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
12.Hageja palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis tema kulud kostjatelt välja mõistmata. Kostjad vaidlesid maakohtu määrusele vastu selle rahuldatud osas ja palusid ringkonnakohtul hageja kasuks väljamõistetud menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 koosmõjus § 463 lg-ga 2). Praegusel juhul ei ole maakohus määrust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Seetõttu tuleb maakohtu otsus ka vaidlustamata osas tühistada. Maakohus on jätnud menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamata. TsMS § 178 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021 2-17-13164, p 9). Vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu kaalutlusi lepingulise esindaja teostatud toimingute osas, st miks menetluskulude nimekirjas esitatud toiminguid ning nendele kulunud aega võis/ei võinud pidada selles asjas mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus ei saa kindlaksmääratavaid menetluskulusid jätta hindama ega teha lahendi sisuliste põhjendusteta. Ka ei ole maakohus analüüsinud kostjate vastuväiteid menetluskuludele. Seejuures ei ole maakohus vaidlustatud määruses märkinud, miks ta jättis vastuväidetega arvestamata. Maakohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt RKÜKo 02.05.2017, 3-2-1-13416, p 56). Kuna vaidlustatud määrusest ei nähtu maakohtu hinnangut menetluskuludele ja kohus on jätnud käsitlemata ning vastamata ka kostjate vastuväidetele, ei ole ringkonnakohtul võimalik anda hinnangut maakohtu diskretsiooniotsustusele. Riigikohus on selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes (TsMS § 2) peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja esimese astme kohtule uueks lahendamiseks, kui ta ei saa asja lõpuni lahendada (RKTKo 16.12.2011 3-2-1-140-11, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjendatud asja saatmine maakohtule menetluskulude uueks kindlaksmääramiseks, kuna maakohus on hageja menetluskulude suuruse hindamise jätnud olulises osas põhjendamata, mis võis tingida ka ebaõige lahendi. Seejuures ei ole ringkonnakohtul võimalik valdavas osas põhjenduste puudumise tõttu maakohtu diskretsiooniotsustust hinnata. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada menetluskulude rahalist suurust esimese kohtuastmena, sest see kitsendab põhjendamatult menetlusosaliste õigust vaidlustada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Eelnevast tulenevalt saadab ringkonnakohus asja maakohtule uuesti lahendada.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hinnang hageja lepingulise esindaja toimingutele, kostjate vastuväidetele hageja menetluskuludele ning põhjendada, miks saab hageja lepingulise esindaja teostatud toimingute ajakulu pidada põhjendatuks või põhjendamatuks.

13.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Lisaks sätestab TsMS § 178 lg 4, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Neil kaalutlustel pole vaja käesolevas määruses otsustada menetluskulude jaotust.
14.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 174 lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Kui ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.