2.Välja mõista T.J-ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks 10 363,22 eurot ja viivis seisuga 09.08.2026 summas 2766,99 eurot.
3.Välja mõista T.J-ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 10 363,22 eurolt alates 10.08.2026 kuni selle tasumiseni.
Välja mõista T.J-ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskulud 50 eurot.
6.Välja mõista T.J-ilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.
AVALDAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 24.09.2025 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub T.J-ilt (puudutatud isik) välja mõista 10 363,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1844,84 eurot ja edaspidi viivise arvestatuna 10 363,22 eurolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.09.2025 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt toimusid 29.09.2022 XXX x korterites nr xxxja xx kahjujuhtumid, mille põhjuseks oli korteris nr xx toimunud veeleke, mille tagajärjel said kahjustada korterite nr 39 ja 33 kodune vara ja siseviimistlus. Korterite varad olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu alusel Swedbank P&C Insurance AS-is ning kahjujuhtumite tagajärgede kõrvaldamiseks maksis avaldaja kindlustushüvitisena kokku välja 11 186,69 eurot. Avaldaja on kindlustushüvitisena välja makstud summast maha arvestanud 823,47 eurot ja nõuab puudutatud isikult kindlustusjuhtumi raames 10 363,22 euro suuruse kahju hüvitamist. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
3.Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on korteriomandi-ja kaasomandi asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).
6.Kohus on avaldusele lisatud tõendite alusel tuvastanud järgmised asjaolud: - 29.09.2022 toimusxxxxxa linnas XXX x korterites nr xx ja nr xx kahjujuhtum, mille tagajärjel said kahjustada korterite siseviimistlus ja kodune vara. - kahjujuhtumi tekkepõhjuseks oli korteri nr xx köögivalamu all lõhkenud sooja vee survevoolik. - korterid nr xx ja nr xx olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud avaldaja juures. - avaldaja on hüvitanud korterile nr xx tekkinud kahju summas 6230,82 eurot ja korterile nr xx tekkinud kahju summas 4132,40 eurot. - korter nr 42 kuulub puudutatud isikule.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras selliselt, et selle seisukorrast tulenev toime teistele korteriomanikele ei ületaks tavakasutusest tekkivaid mõjusid (RKTKm 08.05.2024, 2-191488/79, p 15). Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest.
8.Kohus leiab, et korteris köögivalamu all asuva survevooliku korras hoidmise kohustus oli puudutatud isikul. Seega saab puudutatud isikule ette heita eriomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumist.
9.Kannatanud korteriomanikul on õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
10.Kohus leiab, et puudutatud isik oleks pidanud vältima kahju tekitamist korteriomanikele, kelle ruumidesse lekke tagajärjel vesi tungis ja kelle korteris said veelekke tõttu kahjustusi (KrtS § 35 lg 2 p 1). Kuna puudutatud isik ei ole oma eriomandi eseme tavapärase korrashoiu kohustust nõuetekohaselt täitnud tuleb tal hüvitada tekkinud kahju.
11.VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju, mis sama paragrahvi lg 3 järgi hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete
esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
12.VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjatele (korteri nr xx ja xx omanikele) puudutatud isiku tekitatud kahjusummad, mistõttu on nõudeõigus kahju tekkimise eest puudutatud isiku vastu üle läinud avaldajale. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid avaldusele esitanud.
13.Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista 10 363,22 eurot s.o summa, mille avaldaja on kindlustushüvitisena kahju kannatanud kindlustusvõtjatele hüvitanud.
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
15.Avaldaja on saatnud puudutatud isikule nõudekirja tasumise tähtajaga 13.11.2023 ja täiendavalt meeldetuletuse tasumise tähtajaga 13.03.2024 ning nõuab viivist alates 14.03.2024. Kohus leiab, et avaldaja viivise nõue alates 14.03.2024 on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud.
16.Võttes aluseks avaldaja viivisearvestuse on ajavahemiku 14.03.2024 kuni avalduse esitamiseni s.o 24.09.2025 viivis 1844,84 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivis on seisuga 09.08.2026 kokku 2766,99 eurot ning põhjendatud on ka avaldaja edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel põhivõlgnevuselt s.o 10 363,22 eurolt kuni selle tasumiseni.
17.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 10 363,22 eurot, viivise ajavahemiku 14.03.2024 kuni 09.08.2026 eest 2766,99 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna 10 363,22 eurolt alates 10.08.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
18.TsMS § 172 lg 1 teine lause näeb ette, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Avalduse rahuldamise tõttu on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 avaldaja kanda.
20.Avaldaja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 50 eurot, mille suurus tuleneb riigilõivuseaduse § 59 lg-st 5. Seega on põhjendatud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv 50 eurot.
21.Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb puudutatud isikul tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.