Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja SS (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja CC (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingust X tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 250,73 eurot ja viivis põhinõudelt (250,73 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingu Y kohased põhiosamaksed kokku summas 1214,14 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest järgmiselt: 15.11.2024 41,11 eurot 15.12.2024 42,38 eurot 15.01.2025 42,66 eurot 15.02.2025 43,46 eurot 15.03.2025 45,53 eurot 15.04.2025 45,11 eurot 15.05.2025 46,32 eurot 15.06.2025 46,81 eurot
Mõista kostjalt välja hageja kasuks käesoleva otsuse resolutsioonis p 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvalt võlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates tagasimakse sissenõutavaks muutumisest. Iga tagasimakse muutub sissenõutavaks tagasimakse tähtpäevale järgnevast päevast.
6.Jätta hageja menetluskulud 65,81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 34,19% ulatuses hageja kanda.
7.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 352,08 eurot. Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (s.o 352,08 euro) tasumiseni Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas Pärnu Maakohtule 29.04.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel 12.04.2023 sõlmitud väikelaenu lepingust nr X tulenev põhivõlgnevus 1315,13 eurot, intress 101,82 eurot, haldustasu 17,60 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 148,24 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.09.2024 kuni põhinõude summas 1315,13 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 21,6% aastas.
2.Alternatiivselt:
2.1.lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt mõista kostjalt välja 15.09.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuses 170,22 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevus;
2.2.edasiulatuvat viivis põhivõlgnevuselt 170,22 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt.
3.Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.
3.1.Hageja toob välja, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 12.04.2023 väikelaenu lepingu nr X, mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot.
3.2.Lepingu nr X kohaselt on krediidi kulukuse määr 31,12% aastas ja intressimäär 21,60% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuist lepingu haldustasu.
3.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitab hageja tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. ostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.ꢀꢀ
3.4.Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 184,87 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1315,13 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 06.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 27.02.2024 saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
3.5.Krediidiandja loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude hagejale, kostjale saadeti teade nõude loovutamisest.
3.6.Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 15.11.2023 kuni ülesütlemiseni 27.02.2024 kokku summas 101,82 eurot.
3.7.Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 4,40 eurot kuus. 07.02.2024 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.11.2023-15.02.2024 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 17,60 eurot (4 x 4,40).
3.8.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1315,13 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.02.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 05.09.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 21,6% aastas kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 148,24 eurot.
3.9.Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemist: 26.03.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 08.04.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 18.04.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 16.10.2024 (dtl 85). Kostja hagile vastanud ei ole.
5.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud
5.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
5.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu (dtl 34-37), mille kostja on digiallkirjastanud 12.04.2023 (dtl 33). Digiallkirja konteineris oli koos laenulepinguga ka Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht (dtl 38-39). Laenulepingus on viidatud Laenulepingu
tingimustele (edaspidi Teenusetingimused), Inbank AS'i üldtingimustele, Digikanalite kasutamise tingimustele, Hinnakirjale, Kliendiandmete töötlemise põhimõtetele. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, leping sisaldas nõutud andmeid. Lihtmenetluses võib kohus arvestada poole väiteid tõendina, seega loeb kohus tõendatuks, et lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal esitatud.
5.3.Krediidi kulukuse määr lepingus oli 31,12%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%) piiresse.
5.4.Tõendatud on, et laenuandja on kostja arvelduskontole kandnud lepingu alusel 12.04.2023 1500 eurot (dtl 40).
5.5.Kohus loeb seega tõendatuks, et kostja sõlmis laenulepingu, mille alusel sai laenu 1500 eurot.
6.Vastutustundliku laenamise kohustus
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
6.2.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab
krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.3.Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 52) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist sissetulekut ja igakuiseid kohustusi, täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja esitanud hagiavalduses (dtl 25-26) kaks rida, mis ei oma tõendi kvaliteeti (kopeeritud teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta, mis olid tulemused). Seega ei ole laenuandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
7.Kas nõue on loovutatud Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. Hageja ei esitanud selgitusi selle kohta, mis alusel hageja selle teate koostamisel krediidiandjat esindas. Selle asemel esitas hageja rea selgitusi selle kohta, et krediidiandja on õigustatud nõuet loovutama (mille osas kohus mingeid kahtlusi esitanud ei ole) ning et nõue loetakse loovutatuks ka siis, kui pole loovutamisest teatatud. Kohus märgib veelkord, et selgitas hagejale, et hageja esitatud tõend, mille hageja on ise koostanud, ei saa tõendada nõude loovutamist, v.a kui hageja täiendavalt selgitab ja tõendab, et ta tegutses krediidiandja volituse alusel. Kohus märgib seega, et hageja poolt kohtule esitatud „nõude loovutamise teatis“ ei saa tõendada seda, et krediidiandja on nõude loovutanud. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda tõendiks hageja selgitused. Hageja on väitnud, et algne krediidiandja on nõude talle 29.02.2024 loovutanud. Selle muudab usutavaks asjaolu, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus. Kohus loeb seega lihtmenetluses tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.
8.Põhivõla, intressi, viivise ja haldustasu nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse
rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 1500 eurot. Hageja on välja toonud, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 376,24 eurot. Arvestades kõik tasutu põhivõla katteks, on kostjal tagastamata 1123,76 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 15.04.2026. Ent hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva osamaksetega võlas. Hageja on esitanud seega lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Kostjalt kuulub käesoleval ajal VÕS § 108 lg 1 alusel väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevus 250,73 eurot (12. põhiosa osamakse (osaliselt 17,63 eurot) – 19. põhiosa osamakse). Hageja on esitanud alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. Edasiulatuvalt mõistab maakohus kostjalt välja vastavalt osamaksed nr 19-36 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja 20.09.2024 avalduse kohaselt palub hageja et, juhul kui maakohus asub seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista viivis seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest. See nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.
9.Võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue Kohus on hagejale erinevates menetlustes ka selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Antud juhul on hageja viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitamist on tal õigus nõuda lepingu punkti 4.7 alusel. See punkt sätestab: Juhul kui Te ei tasu Teenuselepingust tulenevaid makseid tähtaegselt ja Meie ütleme Teenuselepingu erakorraliselt üles, on Meil õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt Hinnakirjale. Teil tuleb hüvitada Meile kõik Meie
poolt tehtud järelepärimistega seotud kulutused, kui järelepärimise põhjustas see, et Teie ei täitnud Teenuselepingut või Teenusetingimusi või täitsite neid mittekohaselt. Hageja ei ole kohtule esitanud viidatud hinnakirja, samuti ei olnud lepingus viidatud, kus kostja pidi hinnakirjaga tutvuda saama. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Sellest tulenevalt jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata. Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse lisana ja 23.09.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 315 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 338 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1916,87 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 315 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik.
Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 2 tundi summas 338 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega ning kohus peab lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 200 eurot ilma käibemaksuta (2 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 535 eurot, millest 315 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 200 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Esitatud hagi hind oli 1916,87 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1123,76 eurot ja viivisenõude põhivõlalt kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 137,66 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 1261,42 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1916,87 eurot) 65,81%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 65,81% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 31,19% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 65,81% hageja põhjendatud menetluskuludest (535 eurot), millele vastab summa 352,08 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.