Maksu- ja Tolliameti taotlus loa saamiseks täitmist tagava toimingu sooritamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Riina Järvela, Jaana Roosimaa Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – R.Q (isikukood XXX)
Menetlustoiming
Loataotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 104 516,96 eurot R.Q (isikukood XXX) omandis olevale kinnistule registriosa numbriga YYY asukohaga WWW.
2.Kohtulahendi avaldamisel asendada füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning täitmistoimingule allutatud kinnistu andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 3) Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2).
4.Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
5.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne vastutusotsuse koostamist, ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014 määrus nr 33-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isikute käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
8.Kohus leiab, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
2(5)
9.Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud puudutatud isiku vastutuskohustuse tuvastamise menetlust, Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on peetud lubatavaks alustada vastutusmenetlust halduskohtule loataotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 9). Tulevikus tehtava vastutusotsuse täitmist saab tagada juba enne, kui maksuhaldur vastutusmenetluse tulemusena tuvastab maksude tasumata jätmise puudutatud isiku süül (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.07.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 12). Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18).
10.Praegusel juhul on Osaühing PPP (registrikood CCC) maksukohustus juba kindlaks määratud MTA 16.07.2026 maksuotsusega nr 12.2-3/067670-16. MTA kohustas Osaühingut PPP tasuma kokku 81 980,96 eurot, sealhulgas käibemaksu 62 209,27 eurot, erijuhtude tulumaksu 9764,63 eurot ning deklareerimata töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud tööjõumakse ja- makseid 10 007,06 eurot.
11.MTA on kohtule põhjendanud, miks puudutatud isik R.Q võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt Osaühinguga PPP. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus asuda seisukohale, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksuhaldur on selgitanud, et Osaühing PPP esitas perioodil jaanuar kuni august 2025 valeandmetega maksudeklaratsioone, deklareerides muu hulgas tõendamata sisendkäibemaksu, jättes deklareerimata alusdokumentideta väljamaksed ning esitades ebaõigeid andmeid töötasude kohta. Maksuvõla tekkimise ajal oli R.Q äriühingu ainuke juhatuse liige (dtl 18). Juhatuse liikmena vastutas R.Q osaühingu raamatupidamise korraldamise eest. Seega saab väita, et R.Q on äriühingu juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada Osaühingu PPP maksuseadustest tulenevate kohustuste nõuetekohane ja täielik täitmine.
12.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
13.Kohus peab esitatud andmete alusel usutavaks, et äriühingu seaduslik esindaja kontrollperioodil rikkus MKS §-s 8 märgitud kohustust. Kohus leiab, et kuna maksuvõla tekkimise ajal oli puudutatud isik äriühingu juhatuse liige, oli tal kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist, deklareerida ja tasuda seaduses sätestatud makse. Kui juhatuse liige deklareerib valeandmetega maksudeklaratsioone, jätab deklareerimata alusdokumentideta väljamaksed ning esitab ebaõigeid andmeid töötasude kohta, tekib põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikme tegevuse ja tekkinud maksuvõla vahel on 3(5)
põhjuslik seos ja juhatuse liige võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus asuda seisukohale, et vastutusotsuse tegemine R.Q-le oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks R.Q-le vastutusotsuse koostamine. Kohtu hinnangul on tulevikus määratava vastutuskohustuse suuruse kujunemine taotluses selgelt jälgitav.
14.MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Kohus leiab, et praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus maksusummat ei ole võimalik sisse nõuda Osaühingult PPP. Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et äriühing ei ole alates 29.09.2025 vabatahtlikult maksuvõlga tasunud ja üksikud laekumised on toimunud MTA sundtäitmistoimingute tulemusena. Esitatud käibedeklaratsioonide kohaselt oli äriühingu käive 2026. aasta mais 11 002,50 eurot, juunis 2987 eurot ja juulis 2900 eurot. Äriühingul puudub kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja laevakinnistusraamatu andmetel registervara. Transpordiamet liiklusregistri andmetel kuulub PPP OÜ-le haagis BRENTEX-TRAILER BREN-275P15 (2021), millele on seatud võõrandamise keelumärked kohtutäiturite poolt. Lisaks ei ole äriühing taotlenud maksuvõla ajatamist. Kohus nõustub MTA seisukohaga, et deklareeritud käibe, tasumata maksukohustuste ning pidevalt suureneva maksuvõla vahekord näitab, et äriühingu tavapärasest majandustegevusest saadavast rahavoost ei ole võimalik maksuvõlga mõistliku aja jooksul tasuda.
15.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Selliseks kahtluseks võivad anda põhjust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Kohus leiab, et MTA seisukoht isiku võimaliku käitumise kohta on põhjendatud. Esiteks jätab juba valeandmetega deklaratsioonide esitamine halva mulje isiku suhtumisest avalik-õiguslike kohustuste täitmisse. Teiseks nähtub MTA 16.07.2026 maksuotsusest nr 12.2-3/067670-16, et MTA pöördus menetluse käigus korduvalt R.Q poole selgituste ja dokumentide saamiseks. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ning võimalusest esitada täiendavaid tõendeid, ei täitnud ta maksuhalduri korraldusi tähtaegselt ega vajalikus mahus, rikkudes sellega maksukorralduse seadusest tulenevat kaasaaitamiskohustust (dtl 27–28). Kui R.Q tegi juba äriühingu suhtes toimunud maksumenetluses MTA-ga katkendlikku koostööd, võib eeldada raskusi ka vastutusotsuse sundtäitmisel. Kolmandaks lahkus R.Q Osaühingu PPP juhatusest alates 19.06.2026 ehk umbes kuu aega enne Osaühingule PPP maksuotsuse tegemist (dtl 18). See jätab mulje, et R.Q soovib kaugeneda Osaühingust PPP ja vältida solidaarset vastutust äriühingu maksuvõla eest. Lisaks on võimalik vastutusotsusega määratav maksusumma füüsilise isiku mõistes üsna suur (põhivõlg 81 980,96 eurot + intress 22 536,00 eurot), mistõttu võib eeldada, et puudutatud isiku sissetulekud ei ole piisavad võimaliku vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava maksusumma tasumiseks. Eeltoodu põhjal on suur tõenäosus, et tulevikus tehtava vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kui kohus MTA-le taotletud täitetoimingu tegemiseks luba ei anna.
4(5)
16.Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ning ei esine ka muid maksukohustuse lõppemise aluseid (juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg (sh lühim võimalik tähtaeg kolm aastat. See, kas juhatuse liikme tegevus maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest, selgitatakse lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 02.07.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 13). Hinnang süü vormile eeldab konkreetse juhtumi asjaolude tuvastamist ja kogumis hindamist (vt nt Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235/52, p-d 12–16), mis täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluse kiireloomulisust arvestades ei ole üldjuhul kohane (Riigikohtu 12.02.2020 määrus asjas 319-1672 p 21).
17.MTA taotleb luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks summas 104 516,96 eurot R.Q omandis olevale kinnistule registriosa numbriga YYY asukohaga WWW (dtl 72). Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoiming sobiv meede. Täitetoiming ei riiva puudutatud isiku õigusi ebaproportsionaalselt, sest hüpoteegi seadmine ei piira kinnistu kasutamist ning tegemist pole ka kinnistuga, mida puudutatud isik oma elukohana kasutaks. Tegemist on 100% maatulundusmaaga (dtl 71). MTA on taotluses selgitanud, millised täitekulud eelduslikult tekkida võiksid. Kohus ei pea lisanduvaid täiekulusid ülemääraseks.
18.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel. MTA on selgitanud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingu, kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Tagatise ulatuse määramisel lähtus maksuhaldur tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest. Maksuhaldur on hinnanud piisavaks asendustagatise väärtuseks 112 738,16 eurot. Maksuhaldur on oma taotluses selgitanud asendustagatise väärtuse kujunemist ja kohus nõustub MTA selgitustega.
19.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, eeldatava vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et MTA taotluse saab rahuldada. Kohus annab MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 104 516,96 eurot R.Q omandis olevale kinnistule registriosa numbriga YYY asukohaga WWW.
20.Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Puudutatud isikule toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist täitetoimingute sooritamisest.
21.Isikute eraelu kaitseks asendab kohus kohtulahendi avaldamisel füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning täitmistoimingule allutatud kinnistu andmed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.