lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-528/220

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 03.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-528/220
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-21-528

Määruse kuupäev

Tartu, 3. juuni 2026

Kohtukoosseis

Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kalev Saare

Kohtuasi

DeliveryDone OÜ hagi BH Lincona OÜ, Karamelli Holding OÜ, Osaühingu KENTEX Arendus, OSAÜHINGU BEST IDEA, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldusi andma kohustamiseks Osaühingu KENTEX Arendus vastuhagi BH Lincona OÜ, Karamelli Holding OÜ, DeliveryDone OÜ, OSAÜHINGU BEST IDEA, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldusi andma kohustamiseks Karamelli Holding OÜ vastuhagi BH Lincona OÜ, DeliveryDone OÜ, Osaühingu

KENTEX

Arendus, OSAÜHINGU BEST IDEA, Swedbank AS-i ja AS-i SEB Pank vastu kaasomandi lõpetamiseks ning tahteavaldusi andma kohustamiseks

Taotlus

DeliveryDone OÜ täiendava otsuse tegemise taotlus

Taotluse esitaja

Hageja DeliveryDone OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

Jätta DeliveryDone OÜ täiendava otsuse tegemise taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD

1.Riigikohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-21-528, milles menetleti DeliveryDone OÜ (hageja) hagi BH Lincona OÜ (kostja I), Karamelli Holding OÜ (kostja II), Osaühingu KENTEX Arendus (kostja III), OSAÜHINGU BEST IDEA (kostja IV), Swedbank AS-i (kostja V) ja AS-i SEB Pank (kostja VI) vastu kaasomandi lõpetamise kokkuleppe täitmiseks ja selleks vajalikke tahteavaldusi andma kohustamiseks. Samuti menetleti selles asjas kostja II tingimuslikku vastuhagi hageja

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-21-528 omandisse jääva kinnisasja koormamiseks reaalservituutidega ning kostja III vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks ja hageja kinnisasja reaalservituutidega koormamiseks.

2.Riigikohus tühistas 13. mai 2026. a otsusega asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 30. mai 2025. a otsuse ja jättis jõusse Harju Maakohtu 4. detsembri 2024. a otsuse, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja III ja kostja II kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt, hageja vastukassatsioonkaebus jäeti rahuldamata.
3.Hageja esitas 20. mail 2026 taotluse, milles palub teha täiendava otsuse, millega lahendada hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja 77 lg 2 alusel ning rahuldada hagi või saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub taotluses lahendada ka kostja II ja kostja III vastuhagid ning jätta need rahuldamata, või saata asi vastuhagide lahendamist puudutavas osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt leidis Riigikohus ekslikult, et hageja esitas üksnes kaasomandi lõpetamise võlaõigusliku kokkuleppe täitmise nõude AÕS § 77 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 alusel, kuid ei esitanud kaasomandi lõpetamise nõuet seaduse alusel (AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2). Hageja on menetluses palunud hagi rahuldada alternatiivselt AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel. Kostjad II ja III esitasid vastuhagid servituutide seadmiseks. Maakohus ei ole vastuhagisid lahendanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4.Riigikohus leiab, et taotlus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 6 alusel jätta rahuldamata.
5.TsMS § 448 lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võib teha täiendava otsuse muu hulgas juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud menetluses lahendamata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Hageja ei ole hagis esitanud alternatiivseid nõudeid (TsMS § 370 lg 2). Kuigi TsMS § 329 lg 1 järgi võib alternatiivse nõude menetlusse esitada kuni eelmenetluse lõpuni ja mõjuval põhjusel ka hiljem, ei ole hageja praegusel juhul tema väidetud alternatiivset nõuet esitanud. Kolleegium selgitab, et kui alternatiivne nõue ei sisaldu hagiavalduses ja see esitatakse menetlusse hiljem, peab see olema esitatud kohtule TsMS § 376 lg 3, § 363 ja § 338 järgi hagiavaldusele ettenähtud vormis. Seega peab hageja juhul, kui ta soovib esitada menetlusse täiendava alternatiivse nõude, seda selgelt väljendama (TsMS § 363 lg 1 p 1) ja lisama ka nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2). Seda ei ole hageja teinud.
6.Kohtu ja menetlusosaliste jaoks peab eelmenetluse lõpuks olema üheselt arusaadav, mis on vaidluse ese – millised nõuded on hageja esitanud ja kas need on alternatiivsed (TsMS § 392 lg 1 p 1). Seetõttu ei saa alternatiivne nõue sisalduda hageja esitatud menetlusdokumendi põhjendustes. Lisaks eeldab kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine seaduse alusel ehk kaasomandi lõpetamise kokkuleppe kohtus asendamine (AÕS § 77 lg 2) mõnevõrra teistsuguste asjaolude hindamist, tuvastamist ja kaalumist kui kaasomandi lõpetamise võlaõigusliku kokkuleppe täitmise nõude lahendamine (AÕS § 77 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2). Menetluslikult alternatiivseks nõudeks TsMS § 370 lg 2 mõttes ei ole menetlusosalise seisukohtades sisalduvad nõude alternatiivsed materiaalõiguslikud alused, sest õigust kohaldab kohus ise, sõltumata

2(4)

2-21-528 poolte väidetest (TsMS § § 436 lg 7, 438 lg 1 esimene lause, § 652 lg 8, § 688 lg 2) (vt ka RKTKo 3-2-1-141-14, p 17; 2-20-10384/125, p 12; 2-22-2159/98, p 19).

7.Hageja leiab, et alternatiivne nõue sisaldus 29. juuni 2021. a seisukoha p-des 3.1.1–3.1.2 Selles seisukohas taotles hageja, et kohus rahuldaks hagi kostja IV vastu tagaseljaotsusega, kostjate I ja V vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ning et kohus keelduks menetlemast kostja II servituutide seadmise nõuet. Seega ei sisalda 29. juuni 2021. a menetlusdokument taotlust täiendada hagi eset teise, alternatiivse nõudega. Hageja viitab küll eelnimetatud dokumendi p-s 3.1.2 nõude võimalikule alternatiivsele materiaalõiguslikule alusele (AÕS § 77 lg 2), kuid nõuetekohast taotlust see menetlusdokument ei sisalda. Samuti on hageja selles dokumendis jäänud hagis esitatud faktiliste asjaolude juurde (sama seisukoha p-d 3.4–3.5). Õiguslike põhjenduste täiendamine ei ole alternatiivse nõude esitamine.
8.Hageja märgib oma taotluses, et alternatiivne nõue väljendus ka tema 16. septembri 2022. a seisukoha p-des 3.2–3.4 Selles dokumendis esitas hageja kaks taotlust: 1) jätta rahuldamata kostja III taotlus kaasata Elektrilevi OÜ ja Telia Eesti AS menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja III poolel ning 2) jätta rahuldamata kostja III taotlus teha vaheotsus. Seega ei sisalda ka viidatud dokument selgelt väljendatud taotlust menetleda hageja väidetud alternatiivset nõuet. Ka selle menetlusdokumendi põhjendustes (p 3.3) viitab hageja üksnes nõude alternatiivsetele materiaalõiguslikele alustele (AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2). Dokumendi p-dest 3.2 ja 3.3 ning hageja menetluses esitatud teistest seisukohtadest saab järeldada, et hageja hakkas oma nõudele pakkuma uusi õiguslikke aluseid juhuks, kui lepingut tõlgendatakse viisil, mis ei võimalda lõpetada kaasomandit osaliselt.
9.16. märtsil 2023 toimunud eelistungil selgitas hageja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe eesmärke ja märkis, et arvestades kostjate esitatud taotlusi ning vastuväiteid ei ole hagejal ilmselt muud valikut, kui esitada veel täiendavaid haginõudeid ja alternatiivselt taotleda kaasomandi lõpetamist hoopis teisel viisil (00:08:50). Seega sai hageja ka ise aru, et ta ei ole alternatiivset nõuet seni esitanud ja et ta peab selleks edaspidi tegema selge menetlusliku avalduse. Seda hageja pärast eelistungit ei teinud.
10.oktoobril 2024 peetud maakohtu istungil ütles hageja, et esitatud on täitmisnõue (protokoll, ajamärge 00:07:49), mille aluseks on 2008. a leping (00:16:21). Hageja teatas seejuures, et alternatiivselt tugineb ta AÕS § 76 lg-le 4, mis reguleerib kokkuleppe tühisust, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust. Kohus oli selleks ajaks pooltele teatanud, et alanud on asja sisuline arutamine (00:05:40). Sellest võib järeldada, et eelmenetlus oli selleks ajaks lõppenud ning hageja lähtus ka ise arusaamast, et menetluses on üksnes lepingu täitmise nõue.
10.Hageja viitab ka sellele, et ta on alternatiivse nõude esitanud 22. märtsi 2024. a seisukoha p-s 4. Nimetatud dokumendis taotles hageja kostja III vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmist, mitte ei esitanud menetlusse alternatiivset nõuet. Nii nagu eelnevalt viidatud menetlusdokumentides, loetleb hageja ka selle dokumendi põhjendustes nõude võimalikke materiaalõiguslikke aluseid. Pool võib õiguslikke seisukohti täiendada kogu menetluse kestel, kuid see ei ole täiendava nõude esitamine.
11.Hageja tugineb ka sellele, et ta on alternatiivse nõude esitanud ka 21. oktoobril 2024 kohtukõne teeside p-s 1.1 ja apellatsioonkaebuses. Kuigi kohtukõne teesides ja apellatsioonkaebuses oleks uue nõude esitamine TsMS § 329 lg 1 järgi igal juhul hilinenud, ei sisalda ka need dokumendid alternatiivset nõuet. Lisaks ei ole hageja apellatsioonkaebuses oma väidetava alternatiivse nõude rahuldamata jätmist vaidlustanud.

3(4)

2-21-528

12.Kolleegiumi arvates ei ole maakohus praeguses asjas selgitamiskohustust rikkunud. Sellest, et nõude võimalike materiaalõiguslike aluste menetlusdokumendi põhjendustes väljapakkumine ei tähenda menetlusse täiendava alternatiivse nõude esitamist, sai hageja eelnevast nähtuvalt aru ja isegi kui ei saanud, pidanuks ta sellest aru saama, kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaat.
13.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus jättis rahuldamata nii hagi (resolutsiooni p 2) kui ka kostjate II ja III vastuhagid (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Riigikohus jättis Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 otsuse oma otsusega jõusse. Seega on vale hageja väide, et kostjate vastuhagid on jäänud lahendamata. Kohus on lahendanud nii hagi kui ka vastuhagid ja täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja