Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post:
XXX);
Kostja: S. P. (isikukood XXX; elukoht teadmata).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista kostjalt S. P.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 608,45 eurot, intressi 11,70 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2026 kuni põhivõlgnevuse 608,45 euro rahuldamiseni.
Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega
2-25-9084 või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUDED JA ASJAOLUD
1.Hageja nõuab kostjalt: 1) lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 478,12 eurot, intressi 9,73 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 65,49 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõlgnevuse 478,12 euro rahuldamiseni; 2) lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 668,55 eurot, intressi 11,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 91,57 eurot ja edasiulatuva viivise tasumist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.06.2025 kuni põhivõlgnevuse 668,55 euro rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 03.01.2024 kostja ja XXX AS järelmaksuga müügileping nr XXX, mille järgi sai kostja krediiti summas 509,98 eurot, lepingutasuga 19,90 eurot, intressiga 14,90% aastas, haldustasuga ja krediidikulukuse määraga 35,02%. Lepingu lõppemise tähtaeg on 20.01.2028. Viivisemäär on võrdne intressimääraga (eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2). Lepingu alusel oli igakuine osamakse suuruses 18,60 eurot (va esimene ja viimane maksegraafiku järgne osamakse). Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule (lepingu üldtingimuste p 6.1). Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 51,81 eurot, millest lepingutasu on 0,82 eurot, põhiosa katteks on arvestatud 31,86 eurot, intressi katteks 17,11 eurot, viivise katteks 0,04 eurot ja haldustasu katteks 1,98 eurot. Kostja maksis ära esimesed 3 osamakset alates 20.02.2024 kuni 20.04.2024 ning alates 4. osamaksest jättis ülekanded teostamata. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega: 1) lepingu nr XXX arve nr SI6329605 tähtajaga 20.04.2024 summas 7,98 eurot, 2) lepingu nr XXX arve nr SI6373256 tähtajaga 20.05.2024 summas 18,60 eurot, 3) lepingu nr XXX arve nr SI6416242 tähtajaga 20.06.2024 summas 18,60 eurot.
2-25-9084 Krediidiandja edastas e-kirjana 25.06.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles krediidiandja andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 09.07.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust. Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 09.07.2024. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 478,12 eurot (väljastatud krediit summas 509,98 eurot – tagasimaksed summas 31,86 eurot). Kostjal on intressi võlgnevus 09.07.2024 seisuga summas 9,73 eurot. Kostja võlgneb hagejale viivist 65,49 eurot, mis on arvestatud võlgnevuselt summas 478,12 eurot viivisemääraga 14,9% aastas alates 10.07.2024 kuni 10.06.2025.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 22.12.2023 kostja ja XXX AS järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille järgi sai kostja krediiti summas 1408,99 eurot, lepingutasuga 19,90 eurot, intressiga 14,90% aastas ja krediidikulukuse määraga 30,52%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga (eritingimuste ja üldtingimuste p 7.2). Krediiti tuli tagastada kokkulepitud maksegraafiku perioodil 24 kuud ja tähtaegadel. Kostja kohustus tasuma kogu lepingu perioodi jooksul makseid vastavalt maksegraafikule (lepingu üldtingimuste p 6.1). Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 257,78 eurot, millest lepingutasu on 1,66 eurot, põhiosa katteks on arvestatud 197,68 eurot, võlgnevuse meeldetuletuse tasu 5 eurot, intressi katteks 53,22 eurot ja viivis 0,22 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt olles viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega: 1) lepingu nr XXX arve nr SI6329604 tähtajaga 20.04.2024 summas 18,57 eurot, 2) lepingu nr XXX arve nr SI6373255 tähtajaga 20.05.2024 summas 55,73 eurot, 3) lepingu nr XXX arve nr SI6416241 tähtajaga 20.06.2024 summas 77,28 eurot. Krediidiandja edastas e-kirjana lepingu ülesütlemise teate, milles krediidiandja andis kostjale võla tasumiseks täiendava tähtaja hiljemalt 09.07.2024. Kostja ei tasunud krediidiandja poolt kindlaks määratud tähtajaks võlgnevust. Krediidiandja luges lepingu ülesöelduks 09.07.2024. Kohtuvälises menetluses sai hageja kostjaga kokkuleppele, et kostja tasub igakuiselt makseid summas 180,92 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja teostas 3 x 180,92 eurot ning peale seda ei reageerinud meeldetuletustele. Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 668,55 eurot (väljastatud krediit summas 1408,99 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks summas 197,68 eurot - 542,76 eurot). Kostjal on intressi võlgnevus 09.07.2024 seisuga summas 11,70 eurot. Kostja võlgneb hagejale viivist 91,57 eurot, mis on arvestatud võlgnevuselt summas 668,55 eurot viivisemääraga 14,9% aastas alates 10.07.2024 kuni 10.06.2025.
4.Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Krediidivõimelisuse hindamisel analüüsis krediidiandja kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi kostja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Krediidiotsuse tegemisel lähtus krediidiandja kostja sissetulekust summas 1161,33 euro ja kohustustest summas 150 eurot. Päringud maksehäireregistrite andmebaasidesse näitasid, et kostjal puuduvad kehtivad maksehäired. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline.
2-25-9084
5.AS XXX loovutas nõude hagejale.
6.Hageja esitas ümberarvestuse, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Järelmaksulepingust nr XXX on nõue 03.09.2025 seisuga kokku summas 446,63 eurot, mis koosneb põhiosavõlast summas 438,27 eurot intressivõlast summas 8,36 eurot. Järelmaksulepingu nr XXX kehtivuse jooksul on tagasimakseid tehtud kokku summas 51,81 eurot. Järelmaksulepingust nr XXX on nõue 03.09.2025 seisuga kokku summas 1156,36 eurot, mis koosneb põhiosavõlast summas 1131,31 eurot ja intressivõlast summas 25,05 eurot. Järelmaksulepingu nr XXX kehtivuse jooksul on tagasimakseid tehtud kokku summas 257,78 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
7.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.03.2026. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
9.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepinguid seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et laenuandja, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga.
2-25-9084 Seega vastab järelmaksuleping nr XXX ja XXX tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403 1 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.
11.Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.
12.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Järelmaksulepingu nr XXX krediidikulukuse määraks kujunes 35,02%. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal (03.01.2024) eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% aastas ning selle kolmekordne määr 52,08% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Järelmaksulepingu nr XXX krediidikulukuse määraks kujunes 30,52%. Eesti Panga andmetel oli hageja nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimise ajal (22.12.2023) eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% aastas ning selle kolmekordne määr 52,08% aastas. Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja on hagiavalduses selgitanud, milliste andmete alusel kostjale krediidi andmine otsustati. Laenuandja lähtus laenutaotluse rahuldamisel kostja poolt taotluses esitatud andmetest ja registritest saadavatest andmetest. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata kogu teavet. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, varasemate maksekohustuste täitmine ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 403 4 lg 2 koosmõjus krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja poolt viidatud krediidiandja tegevusi ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kohtu hinnangul tulnuks krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet. Hageja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna
2-25-9084 krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Seega ei ole krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018, nr 2-14-21710, p 29.3).
13.Kohus on tuvastanud, et krediidiandja on kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
14.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403 4 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
15.12.06.2025 ja 13.06.2025 andis kohus hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti. Hageja selgitas ümberarvutuste kontekstis, et lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 03.09.2025 seisuga on 438,27 eurot ja intressivõlg on 8,36 eurot. Lepingu nr XXX kehtivuse jooksul on tagasimakseid tehtud kokku summas 51,81 eurot. Lepingust nr XXX tulenev põhivõlg on 03.09.2025 seisuga 1131,31 eurot ja intressivõlg on 25,05 eurot. Järelmaksulepingu nr XXX kehtivuse jooksul on tagasimakseid tehtud kokku summas 257,78 eurot Kohus saab hageja käsitlusest aru selliselt, et hageja hinnangul ütles krediidiandja ka juhul, kui arvestada VÕS § 4034 lg 7 mõttes vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega kaasnevaid tagajärgi, lepingud kehtivalt üles 09.07.2024. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud ümberarvutatud maksegraafikut koos kostjalt laekunud maksete kajastamisega, ei ole kohtul võimalik hinnata, millal oleks kostja ümberarvutatud maksegraafiku kohaselt sattunud lepingute täitmisega vähemalt kolme maksega viivitusse. Samuti ei ole hageja põhjendanud, et lepingud oleks kehtivalt üles öeldud ka juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja märkis, et lepingu nr XXX lõppemise tähtaeg on 20.01.2028. Kuna kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et leping nr XXX öeldi 09.07.2024 kehtivalt üles, leiab kohus, et leping kehtib edasi. Kuivõrd leping nr XXX ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole kogu põhivõlg muutunud sissenõutavaks. Seega sellest tulenev põhi- ja kõrvalnõuded ei ole põhjendatud.
2-25-9084 Hageja ei märkinud lepingu nr XXX lõppemise kuupäeva. Samas nähtub hagiavaldusest, et krediit tuli tagastada kokkulepitud maksegraafiku kohaselt 24 kuu jooksul ning viimane makse pidi toimuma 20.01.2026. Seega on leping nr XXX kohtuotsuse tegemise ajaks tähtaja möödumise tõttu lõppenud. Sellest tulenevalt on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlg, intress ja viivis põhjendatud ulatuses, arvestades kostja tehtud tagasimakseid ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgi. Hageja väitel on lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 03.09.2025 seisuga 1131,31 eurot ja intressivõlg 25,05 eurot. Hagiavalduse kohaselt sai kostja viidatud lepingu alusel krediiti summas 1408,99 eurot. Lepingu kehtivuse ajal tegi kostja tagasimakseid kokku 257,78 euro ulatuses ning kohtuvälises menetluses täiendavalt 542,76 euro ulatuses. Seega on tasumata põhivõlg 608,45 eurot (1408,99 – 257,78 – 542,76), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Intressivõlg summas 25,05 eurot on arvutatud ajavahemiku 22.12.2023–27.05.2024 eest põhiosajäägilt, kohaldades VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära. Eeldades tsiviilasjas esitatud andmete õigsust, sealhulgas seda, et põhiosajääk, millelt intress on arvestatud, on õige, on intressinõue põhjendatud. Kuna hageja nõudis hagis intressi üksnes 11,70 eurot, ei saa kohus ületada nõude piire ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 11,70 eurot, kuna tsiviilasjas ei ole esitatud alternatiivseid nõudeid (vt Riigikohtu 03.06.2026 määrus tsiviilasjas nr 2-21-528, p 5). Kuna põhivõlg muutus sissenõutavaks 20.01.2026 ning kostja sattus kohustuse täitmisega viivitusse järgmisel päeval, s.o 21.01.2026, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja viivis põhivõlalt 608,45 eurot alates 21.01.2026 kuni põhikohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 608,45 eurot, intressi 11,70 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.01.2026 kuni põhivõlgnevuse 608,45 euro rahuldamiseni. Kohus jätab hagi ülejäänud osas rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
17.Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja esitas hagi hinnaga 1453,01 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 681,91 eurot, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
19.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt
2-25-9084 toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.