Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
22. september 2026, Tallinn
Haldusasja number
3-25-2491
Haldusasi
MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebus Keskkonnaameti 2. juuli 2025. a korralduse nr 1-3/25/239 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2026. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Eesti Suurkiskjad Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme
Menetluse alus ringkonnakohtus
MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-25-2491.
Jätta MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2026. a määrus haldusasjas nr 3-25-2491 muutmata.
Jõustunud määrus avaldada tervikuna.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-2491
3-25-2491 menetluse jätkamiseks piisav, et kaebaja esitas tühistamisnõude õigeaegselt ja haldusakt ammendus temast sõltumatul põhjusel. Haldusasjades nr 3-22-1629 ja nr 3-23-1659 on kohtud tuvastanud sarnaste pruunkaru küttimismahtude määramise korralduste õigusvastasuse ning ringkonnakohus andis 22.04.2026 otsuses selged juhised seonduvalt loodusdirektiivi 1 art-ga
Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
3(6)
3-25-2491 05.04.2026 tehtud muudatused ei ole asjakohased, sest haldusakti õiguspärasust hinnatakse selle andmise aja seisuga. Normide hilisem muutmine ei saa tagantjärele välistada preventiivset huvi ega välistada varasemalt antud korralduse kohtulikku kontrollimist. Seejuures peavad ka uue korra alusel antavad load järgima loodusdirektiivi art 16 nõudeid, mis on praeguse vaidluse õiguslik tuum. Seega on 02.07.2025 korralduse õigusvastasuse tuvastamisel jätkuvalt preventiivne toime uue korra alusel tulevikus antavate lubade suhtes. Halduskohtu lähenemine rikub tõhusa õiguskaitse põhimõtet ja tühistab keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse sisu, sest lühikese kehtivusajaga haldusaktid jääksidki sisulise kohtuliku kontrollita (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2024 otsus nr 3-22-1629, p 10). Kliimaministeeriumi ja KeA ametnike meedias 20.04.2026 avaldatu põhjal on reaalne, et vastustaja jätkab sisuliselt senisega sama laadi küttimispraktikat (s.o arvukuse piiramiseks). Menetlusökonoomia põhimõte toetab menetluse jätkamist, mitte selle lõpetamist. Menetluse lõpetamisel on kaebaja jaoks lõplikud ja pöördumatud tagajärjed (HKMS § 43 lg 2, § 155 lg 6).
3-25-2491 muudatustest lähtudes siiski põhjust arvata, et vastustaja jätkaks senist ebaõiget halduspraktikat. KeA 02.07.2025 korralduse andmise ajaks olid haldusasjas nr 3-22-1629 kohtuotsused jõustunud (19.11.2024) ja haldusasjas nr 3-23-1659 tehtud esimese astme kohtu otsus (07.02.2025), millega tunnistati õigusvastaseks korraldused, mis määrasid kindlaks pruunkaru küttimismahu vastavalt 2022/2023. ja 2023/2024. jahiaastaks. Haldusasjas nr 3-231659 jõustusid kohtuotsused 23.05.2026. Arvestades, et ringkonnakohtu esialgsel hinnangul esinesid KeA 02.07.2025 korraldusel varasematega sarnased puudused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2025 määrus nr 3-25-2491, p 25), saab järeldada, et vastustaja ei olnud varasemate kohtulahendite põhjal oma halduspraktikat ikkagi muutnud. Seega olnuks nn jätkutuvastuskaebuse menetlemine põhjendatud ja vajalik. Jahieeskirja muutmise järel on samas olukord täiesti teistsugune, sest senise halduspraktika jätkamine ei ole võimalik. Seetõttu ei saaks KeA 02.07.2025 korralduse õigusvastasuse tuvastamine enam aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele tulevikus ning järelikult ei ole tuvastamisnõude menetlemine vajalik.
3-25-2491
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.