Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.R kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G.R (sünd. xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Janus Paurman
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 23.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused bengali keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse G.R (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-26-2961
1.1.Politseipatrull märkas 21.09.2026 kell 19:00 Tallinnas Männiku tee 104a hoone juures välismaise välimusega isikut, kellel ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti. Isikuks osutus Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik G.R, kes peeti 21.09.2026 kell 19:05 VSS § 6 13 lg 1, § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel kinni.
1.2.Puudutatud isik esitas 22.09.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti seega 22.09.2026 kell 12:19 VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2 ja 7 alusel kinni.
1.3.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA teeb seega tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.4.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema senine käitumine, hoiakud ning menetluse käigus antud selgitused annavad alust kahelda selles, et isik täidaks talle tulevikus tekkiva lahkumiskohustuse vabatahtlikult. Isik on saabunud Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult, samuti reisinud Schengeni alal ebeseaduslikult. Saabudes Schengeni alale, Läti Vabariiki, ei pöördunud isik seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole, vaid jätkas liikumist Eesti suunas. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soov tuli alles pärast seda, kui Eesti politsei oli isiku kinni pidanud, millest tulenevalt ei saa välistada, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise üheks ajendiks oli soov vältida kinnipidamist ja võimalikku väljasaatmist. Isik on selgitanud, et ületas Valgevene-Läti piiri redeliga, ronides üle piiritara. Eelnevast nähtuvalt ei hooli isik Schengeni alal kehtivatest õiguskorra reeglitest ja isik on valmis neid enda soovide elluviimiseks rikkuma. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.5.Esineb oht, et kui Eesti soovib isiku üle anda Läti Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea siiski võimalikuks isiku tagasivõtmist, mis on varasemale praktikale tuginedes vähetõenäoline, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Isiku väiteid, et ta soovib pöörduda tagasi Lätti, ei saa usutavaks pidada. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
1.6.VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, kuna isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, ta on ületanud Valgevene-Läti piiri üle piiritara ronides, saades täpselt aru oma teo keelatusest, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad dokumendid ning piisavad rahalised vahendid. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks
2(6)
3-26-2961
talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks Lätile. Arvestades isiku senist teekonda, ebaseaduslikku piiriületust ning võimalikku smugeldaja abi kasutamist, on alust arvata, et isikul on olemas kogemus ja tõenäoliselt ka kontaktid, mis võimaldavad tal vabaduses viibides oma teekonda jätkata ning vajadusel hoiduda ametiasutustele kättesaadav olemisest.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 23.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 23.09.2026 kohtuistungil, et ta ei taha Lätti minna, tahab siia jääda. Talle on öeldud, et ta on turvakeskuses 4 kuud ja kaks kuud on avatud turvakeskuses ja kui ta saadetakse tagasi Lätti, siis see on vale. Isik on pärit vaesest perest, inimkaubanduse ohver. Isik, kes on teda siia toonud, on võtnud tema raha ära. Isikule on lubatud, et ta saab siin Eestis eluaseme luua, et neli (4) kuud saab olla siin riigis. Ta ei taha Lätti tagasi minna. Isik on kaotanud inimkaubanduses sellele isikule palju raha. Ja kui isikut peetakse KPK-s kinni kaks (2) kuud, siis see on talle väga raske. Isik soovib siin elada ja töötada. Isikule on öeldud, et kui tuleb Eestisse, siis saab siin töötada ja elada. Isik on palju raha kaotanud. Eestis tuttavad puuduvad.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidleb taotlusele vastu, kuivõrd PPA-l ei võta nii palju aega, et isik Lätile üle anda. Isik on küll rikkunud seadust, aga taotletud tähtaeg on ebaproportsionaalselt pikk. Palub tähtaega vähendada. Isiku kinnipidamine kolmeks (3) kuuks on talle väga stressirohke ning rikub tema õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (dtl 22). PPA on 3(6)
3-26-2961
isiku 22.09.2026 kell 12.19 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5 ja 7 alusel (dtl 10). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. PPA selgitab, et varasema praktika kohaselt on Läti Vabariik võtnud tagasi Lätisse ebaseaduslikult saabunud välismaalased, mistõttu on põhjendatud eeldada, et ka käesoleval juhul on võimalik isik Lätile üle anda (dtl 4). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Puudutatud isik on ka kohtuistungil kinnitanud, et saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult. Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 5). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
11.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 22.09.2026 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 10). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Venemaa ja Valgevene Schengeni alale (dtl 22). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, kui maksis 4(6)
3-26-2961
Valgevenest Eestisse tuleku eest 10 000 eurot (dtl 22). Ka 23.09.2026 kohtuistungil on isik kinnitanud smugeldaja abi kasutamist. Vaidlust ei ole selles, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui politsei ta Eestis kinni pidas 21.09.2026 (dtl 7). Samas nähtub asja materjalidest, et juba 25.08.2026 ületas isiks Valgevene-Läti piiri (dtl 22), mis viitab võimalikule varjupaigamenetluse kuritarvitusele. Ühtlasi on isik 23.09.2026 kohtuistungil selgitanud soovi siin elada ja töötada, mis selgesõnaliselt viitab, et tegemist on majanduslikes huvides Schengeni alale ebaseaduslikult tulnud välismaalasega. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
14.Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta hoiduks vabaduses viibides menetlusest kõrvale, kuivõrd tema soov Schengeni alal töötada ja elada on suurem, õiguskorra järgimine. Ei ole ka välistatud, et isik kasutaks selleks smugeldaja abi, kuivõrd on juba varasemalt osalenud ebaseaduslikus rändes.
15.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
16.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Lätile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. KPK-sse paigutamine ei ole välistatud isiku tervisliku seisundi tõttu. Kuigi esindaja on väitnud 23.09.2026 kohtuistungil, et kolmeks kuuks KPK-sse paigutamine tekitab isikule stressi, siiski ei nähtunud kohtuistungil isik stressis olevat rohkem, kui tavapäraselt menetlusosalised kohtuistungil. Isikule tekitas pigem stressi asjaolu, et teda võidakse tagasi saata Lätti, kuigi kohtuistungil selgitas kohus isikule, et tegemist on üleandmismenetlusega, kus isikul on rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. KPK-s viibimine võib tekitada teatud ulatuses stressis, kuid mitte sellisel määral, mis oleks tervist kahjustav. Seejuures arvestab kohus, et isik on KPK-s viibinud lühiajaliselt alates 21.09.2026 (dtl-d 7-8).
17.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et Lätile üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Läti keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel.
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(6)
3-26-2961
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 23.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud). Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.