Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.Y kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– R.Y
(sünd. xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Janus Paurman
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 23.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba R.Y kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused bengali keelde.
Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse R.Y (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 p-s 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
3-26-2968
1.1.Põhja prefektuuri piirivalvepatrull kontrollis 21.09.2026 kella 17:00 paiku Tallinna Lennujaama avalikul alal isikut, kes esitas kassadesse tühja Bangladeshi passi (puudus Schengenis viibimiseks viisa või muu alus elamiseks). Isikuks osutus Bangladeshi Rahvavabariigi kodanik R.Y, kellel puudus Schengenis viibimiseks seaduslik alus, millest tulenevalt pidas politsei isiku 21.09.2026 kell 17:04 VSS § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 8 alusel kinni ning toimetas ta edasiste menetlustoimingute tegemiseks kinnipidamiskeskusesse.
1.2.Puudutatud isik esitas 22.09.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti seega 22.09.2026 kell 13:24 VRKS § 65 lg 2 p-de 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel kinni.
1.3.Isikuga seonduvate asjaolude esialgsel kontrollimisel on selgunud, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu, mistõttu esineb alus käsitada Lätit isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA teeb seega tagasivõtupalve Lätile, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Läti Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni üleandmiseni.
1.4.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. Isiku suhtes esineb põgenemise oht, kuna tema hoiakutest, ütlustest ja senisest käitumisest nähtub, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust vabatahtlikult täita. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Ta on selgitanud, et tema eesmärk on jõuda Hispaaniasse ning tema lahkumise põhjuseks Bangladeshist ei olnud tagakiusamine või muu rahvusvahelise kaitse vajadus, vaid soov elada ja töötada majanduslikult arenenud riigis. Samuti on isik tunnistanud, et rebis oma passist leheküljed välja, kuna pidas seda takistuseks võimaliku väljasaatmise läbiviimisel. Selline teadlik tegevus näitab soovi raskendada oma isikusamasuse, reisiteekonna ja päritolu kontrollimist ning takistada võimalike tagasisaatmis menetluste läbiviimist.
1.5.Lisaks on isik andnud Eestisse jõudmise asjaolude kohta vastuolulisi ja ebausutavaid selgitusi. Isik väitis, et ei ole viibinud Valgevenes ega Lätis, samuti eitas ta tema valduses olnud telefoni kuulumist talle, selgitades, et leidis selle tee äärest. Samas leiti tema asjade hulgast Valgevenes tehtud ostude tšekid ning telefonist Valgevene mobiilsideoperaatori sõnumid, mis viitavad tema viibimisele Valgevenes ja saabumisele Läti Vabariiki.
1.6.Isiku soov esitada rahvusvahelise kaitse taotlus tekkis alles pärast seda, kui ta oli ebaseadusliku riigis viibimise tõttu kinni peetud ja seega ei saa välistada, et taotluse esitamise üheks eesmärgiks oli vältida kinnipidamist ning võimalikke välismaalase suhtes kohaldatavaid menetlustoiminguid. Põgenemisohu olemasolule viitab ka asjaolu, et isiku tegevus Eestisse ja Schengeni alale jõudmisel oli ilmselgelt ette planeeritud. Isik on oma eesmärgi saavutamiseks olnud valmis kasutama ebaseaduslikke meetodeid ning kahjustama oma reisidokumenti, eemaldades sellest lehekülgi. On põhjendatud järeldada, et vabadusse jäämisel võib isik kõrvale hoida tema suhtes läbiviidavast menetlusest ning ametiasutuste seaduslike korralduste täitmisest, püüdes eelneva asemel oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.7.Esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Läti Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine eeldab
2(6)
3-26-2968
isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist.
1.8.Isik on teinud küll menetlustoimingutel koostööd, aga seda ei saa käsitleda põgenemisohu puudumist toetava asjaoluna, kuna selline koostöö on kinnipidamise järgselt tavapärane ja eeldatav. Põgenemisohu hindamisel on määrav eelkõige isiku varasem käitumine ja sellest tulenev põhjendatud prognoos tema võimaliku käitumise kohta olukorras, kus tema suhtes tehtud otsuse täitmiseks puudub vahetu kontroll.
1.9.VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, kuna isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks Lätile.
1.10.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutaval liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 23.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 23.09.2026 kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega. Isik märkis, et on olnud poliitilise parteiliige, talle on tehtud tapmiskatseid; väikse lapsena suri ta isa; pere on rahalistes raskustes. Tuli siia elama. Isik soovis edasi reisida Hispaaniasse. Euroopas on isikul sugulasi. Isik tahab rahvusvahelist kaitset, sest muidu nad tapavad ta.
4.Puudutatud isiku esindaja vaidles 23.09.2026 kohtuistungil taotlusele vastu, taotletud tähtaeg on liiga pikk. Palume lühendada tähtaega kohtu hinnangul mõistliku ajani, mis on proportsionaalne läbiviidavate menetlustoimingutega. PPA poolt viidatud põgenemisriskil puuduvad alused, isik on teinud PPA-ga koostööd. Nii pikalt KPK-s kinnipidamine on ebaproportsionaalne ja tekitab isikule stressi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ja HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
3(6)
3-26-2968
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet Lätile (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja materjalist, et isik on ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Läti kaudu (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 15). PPA on isiku 22.09.2026 kell 13.24 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5, 6 ja 7 alusel (dtl 9). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb Lätile tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui Läti nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras (dtl 34). Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine Lätile.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult. Asja materjalist nähtub, et isik saabus Valgevenest Lätti ning ületas riigipiiri ebaseaduslikult (dtl-d 16 ja 21) . Seejuures ei saa pidada isiku üleandmist Lätile perspektiivituks, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui Läti Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 35). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel.
10.VRKS § 65 lg 2 p 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
11.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 22.09.2026 (dtl 9). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
12.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud Lätile tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut Lätile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus Läti keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Märkimist väärib, et praeguste asjaolude valguses ei saa üleandmise menetlust ilmselgelt perspektiivituks pidada, kuivõrd varasemalt on Läti isikud vastu võtnud. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
13.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või 4(6)
3-26-2968
Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Valgevene Schengeni alale (dtl 15, 20 ja 21). Isik on osalenud ebaseaduslikus rändes, ületanud riigipiire ebaseaduslikult. Isik on andnud vastuolulisi ütlusi. Nii on isik selgitanud 23.09.2026 kohtuistungil, et tuli Eestisse, et siin elada, kuid hiljem on märkinud samal istungil, et tema eesmärk oli reisida edasi Hispaaniasse. Samas on isik PPA-le selgitanud, et tema koduriik on väga vaene ning isik tahab olla ja töötada arenenud riigis (dtl 15), kuid 23.09.2026 kohtuistungil vastas isik küsimusele, miks ta Eestisse tuli, et ta on olnud poliitilise parteiliige ja talle on tehtud tapmiskatseid. Vestluses PPA-ga märkis isik, et tuli Eestisse, et siin legaalselt viibida (dtl 15). Samas peeti isik kinni 21.09.2026 Tallinna Lennujaamast, kus ta soovis minna Tallinn – Frankfurt – Barcelona lennule (dtl 15, 22). Lisaks on isik väitnud PPA-le, et ta ei ole viibinud Valgevenes ega Lätis ning tema valduses olnud telefon ei kuulu talle; samas leiti tema asjade hulgast Valgevenes tehtud ostude tšekid ning telefonist Valgevene mobiilsideoperaatori sõnumid, mis viitavad tema viibimisele Valgevenes ja Lätis (dtl 15-21). Ühtlasi viitab põgenemisohule asjaolu, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse alles siis, kui Eestis politsei ta kinni pidas, kuigi Lätti kui esimesse turvalisse riiki jõudis isik varem. Seejuures ei esitanud isik ka kohe Eestisse jõudmisel rahvusvahelise kaitse taotlust, mistõttu on tõsine kahtlus, et isik on rahvusvahelise kaitse menetlust kuritarvitanud, et vältida enda väljasaatmist. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
14.Kuigi isik on teinud PPA-ga koostööd, ei vähenda see põgenemisohtu, kuivõrd isik on osalenud varasemalt ebaseaduslikus rändes, tema eesmärk oli liikuda Hispaaniasse, kus tal on väidetavalt sugulasi ning ei ole usutav, et soov Hispaaniasse jõuda vahepeal isikul muutunud on. Ei ole ka välistatud, et isik kasutaks selleks smugeldaja abi, kuivõrd on juba varasemalt osalenud ebaseaduslikus rändes. Seejuures on isik teadlikult rebinud passist välja lehed, et takistada tema isiku ja reisiteekonna tuvastamist (dtl 15).
15.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
16.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks Lätile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud. KPK-sse paigutamine ei ole välistatud isiku tervisliku seisundi tõttu. Kuigi esindaja on väitnud 23.09.2026 kohtuistungil, et kolmeks kuuks KPK-sse paigutamine tekitab isikule stressi, siiski ei nähtunud kohtuistungil isik stressis olevat rohkem, kui tavapäraselt menetlusosalised kohtuistungil. KPK-s viibimine võib tekitada teatud ulatuses stressis, kuid mitte sellisel määral, mis oleks tervist kahjustav. Seejuures arvestab kohus, et isik on KPK-s viibinud lühiajaliselt alates 21.09.2026 (dtl-d 4-5).
5(6)
3-26-2968
17.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et Lätile üleandmine peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Lätile üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Läti keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks oli nii PPA kui ka kohtute töökoormuse vähendamine. Ühtlasi näeb VRKS ette rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks 6-kuulise tähtaja.
18.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 22.09.2026 taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
19.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.