OÜ Advokaadibüroo GAVER hagi Üheksavara OÜ ja K.S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4070,49 eurot
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja: OÜ Advokaadibüroo GAVER; registrikood 14470465 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaisa Lumiste; e-post xx Kostja I: Üheksavara OÜ; registrikood 12934541, e-post xx Kostja II: K.S; isikukood xx, e-post xx Kohtuistung 24.10.2023. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Välja mõista Üheksavara OÜ-lt ja K.S Noodilt solidaarselt OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks: 2.1 hagejaga 29.04.2022. a sõlmitud käsunduslepingu ja 20.10.2022. a sõlmitud käenduslepingu alusel arvetest nr 20220174, nr 20220236 ja nr 20220296 tulenev põhivõlgnevus 3195 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 814,78 eurot; 2.2 viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 24.11.2023. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
3.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt Üheksavara OÜ ja K.S Noodi kanda.
4.Määrata OÜ Advokaadibüroo GAVER menetluskulude suuruseks 2258,29 eurot, sh õigusabikulud 1768,29 eurot ning riigilõiv 490 eurot.
5.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 2258,29 eurot.
6.Üheksavara OÜ-l ja K.S Noodil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Advokaadibüroo GAVER OÜ (hageja) ja Üheksavara OÜ (kostja I) sõlmisid 29.04.2022. a kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks. Märgitud lepingu kohaselt kohustus Advokaadibüroo GAVER OÜ esindama Üheksavara OÜ-d tsiviilasjas nr 2-21-13163 ning Üheksavara OÜ tasuma selle eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Üheksavara OÜ pidi saadud teenuse eest tasuma vastavalt arvetele. Lepingus lepiti kokku ka, et advokaadibürool on õigus arve tähtajaks tasumata jätmisel nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta.
2.Hageja osutas lepingu alusel kostjale I õigusteenust seoses lepingus nimetatud õigusküsimustega ja täitis kõik enda kohustused. Hageja on tegutsenud õigusteenuse osutamiseks vajaliku hoolsusega. Advokaadibüroo töötajad täitsid käsundit vastavalt oma teadmistele ja võimetele kostja I jaoks parima kasuga – kõik dokumendid esitati õigeaegselt ja need olid koostatud advokaatide professionaalsetest teadmistest ja seadustest tulenevalt. Hageja esitas kostjale osutatud õigusteenuse eest 31.05.2022. a arve nr 20220174 summas 2310 eurot (sh käibemaks); 30.06.2022. a arve nr 20220236 summas 585 eurot (sh käibemaks) ning 31.07.2022. a arve nr 20220296 summas 300 eurot (sh käibemaks), s.o kokku 3195 eurot. Kostja I ei esitanud vastuväiteid arvele märgitud toimingute sisu ega kestvuse osas.
3.Hageja ja kostja I juhatuse liige K.S (kostja II) sõlmisid kostja I võlgnevuse tõttu 20.10.2022. a käenduslepingu, milles lepiti kokku, et kostja II käendab kostja I ja hageja
2(7)
vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kostja I kohustusi advokaadibüroo ees maksimaalselt 5000 euro ulatuses. Vastavalt kokkuleppe eritingimuste p-le 4 saab hageja nõuda kostjalt II kostja I kohustuse täitmist alates hetkest, kui on möödunud seitse päeva päevast, mil Riigikohus otsustab, kas võtta menetlusse AS LHV Pank kassatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-21-13163. Riigikohus võttis tsiviilasjas nr 2-21-13163 kassatsioonkaebuse menetlusse 12.12.2022. a.
4.Kostjad ei ole arveid tasunud ega esitanud tähtaegselt ja nõuetekohases vormis mistahes pretensioone arvete osas. Kostjate poolt kohtumenetluses esitatud vastuväited on alusetud ja tõendamata. Kõik toimingud on kostjaga kooskõlastatud. Kostja II on korduvalt andnud lubadusi arved tasuda. Selliste kirjalike lubadustega on kostja II andnud hageja hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse. Ka käenduslepingus on märgitud tasumata arvete numbrid ja võla suurus. Kostja on käenduslepingu allkirjastanud. Seega on kostja II kohustuse olemasolu tunnistanud.
5.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 3195 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 292,40 eurot ning edasiulatuvalt viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisest protsendina kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
6.Kostjad tunnistavad hagi 786 euro ulatuses (koos käibemaksuga) ja ei tunnista hagi ülejäänud osas, sest on seisukohal, et arvete lisades märgitud tegevused ei ole menetluses olnud vajalikud ega kostja I huvides ja nendele kulunud aeg ei ole olnud mõistlik. Arvete spetsifikatsioonides märgitud ajakulu on suuresti ülepaisutatud, samuti on liialt suured sõidukulud. Esitatud on seisukohti, mida kohus nõudnud ei ole. Ka ringkonnakohtu istungil osales klient ise, mistõttu ei ole põhjendatud esindaja kulud seoses istungil toimunu kliendile selgitamisega.
7.Kostjad ei esitanud arvete osas pretensioone õigeaegselt, sest teadmine, et arvetel toodu ei vasta kostja huvidele, tekkis hiljem, kui kostja II hakkas arveid rida-realt kontrollima. Kostjad ei vaidlusta, et hageja on tööd teinud, kuid kõik spetsifikatsioonil näidatu ei ole olnud vajalik ega kostja I huvides. Kostjad ei ole andnud deklaratiivset võlatunnistust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 tulenevalt on käsundisaaja põhikohustus osutama vastavalt lepingule teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi) ning käsundiandja on kohustatud maksta käsundiandjale selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja I on sõlminud 29.04.2022. a käsunduslepingu.
10.VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja ja
3(7)
kostja II on 20.10.2022. a sõlminud käenduslepingu hageja ja kostja I vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.
1.VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
2.Poolte vahel puudub vaidlus käsundus- ja käenduslepingute sõlmimise osas. Samuti puudub vaidlus selles, et kostjad ühiselt on hageja ees solidaarselt vastutavad hageja ja kostja I vahel sõlmitud käsunduslepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, kuivõrd käenduslepinguga ei ole ette nähtud VÕS § 145 lg-s 1 märgitud kitsendust.
3.Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale I osutanud õigusteenust vastavalt poolte vahel 29.04.2022. a sõlmitud käsunduslepingule. Käsunduslepingust nähtuvalt on leping sõlmitud kostja I esindamiseks tsiviilasjas nr 2-21-13163. Lepingu punktidest 1.1. -1.2. tulenevalt andis kostja I advokaadibüroole õiguse esindada end kõigi seaduses sätestatud õigustega kõikide toimingute tegemisel, mis on seotud lepingus nimetatud õigusabi osutamisega. Advokaadibürool ja lepingus viidatud advokaatidel olid muuhulgas kõik seaduses sätestatud volitused, kui kostja I ei otsustanud kirjalikult teisiti. Esindusõiguse piirangud tuli eraldi kirjalikult kokku leppida. Selliste kokkulepete olemasolu kohus menetluses ei tuvastanud. Seega oli hagejal käsunduslepingust tulenevalt õigus kostja nimel teha mistahes menetlustoiminguid tsiviilasjas nr 2-21-13163. Puudub vaidlus ka selles, et kostjal I oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda temale osutatud õigusteenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasu 150 eurot/tund (lisandub käibemaks) seitsme kalendripäeva jooksul alates arve väljastamisest. Sõidule kulunud aja eest tuli kostjal I maksta tasu 50% lepingus kokku lepitud tunnitasust. Arvetega mittenõustumisel tulnuks kostjal I arvete saamisest alates kolme tööpäeva jooksul teatada sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ka nägi leping ette, et kui kokku lepitud aja jooksul kostja I ei teata arvetega mittenõustumisest, siis loetakse arved aktsepteerituks (käsunduslepingu punktid 4.1., 4.2., 4.5.).
4.Kostjad on menetluses asunud seisukohale, et kõik käsunduslepingu alusel tehtud esindustoimingud ei ole olnud vajalikud ega tehtud esindatava huvides, mistõttu ei ole kostjatel ka kohustust selliste toimingute eest tasuda. Kostjad on viidanud, et tehtud toimingud ei saanud sedavõrd kaua aega võtta, samuti on mõned toimingud olnud ebavajalikud. Ka sõidukulu on põhjendamatult suur. Kohtu hinnangul on kostjate vastuväited põhjendamatud. Kostjad on eeltoodud vastuväited esitanud alles kohtumenetluses. Kostjal I tulnuks kõik oma vastuväited tasu kohta esitatud arvetele esitada hagejale kolme tööpäeva jooksul alates arvete saamisest. Kostja I seda ühegi arve puhul teinud ei ole, mistõttu on advokaadibüroo lugenud õigustatult kõik arved aktsepteerituks. Kostjad ei ole vaielnud vastu arvete saamise faktile. Veelgi enam, K.S on hagejale kirjalikult ja korduvalt ajavahemikul 19.08.2022. a – 07.09.2022. a kinnitanud kavatsust arved lähiajal tasuda. Ühtegi pretensiooni või töö sisu täpsustavat küsimust K.S Noodi kirjadest ei nähtu. Vaidlust ei ole, et kostja I on hageja esitatud arved nr 20220174; nr 20220236 ja nr 20220296 kätte saanud ja ka aktsepteerinud, kui on jätnud pretensioonid õigeaegselt esitamata. Puudub vaidlus selles, et arvetel märgitud tehtud töö eest tasu maksmise tähtpäevad on saabunud, kuid kostja I ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Kostjate väited, et teadmine, et arvetel märgitud tööd ei ole olnud kõik vajalikud või kostja I huvidest kantud, tekkis kostjatel alles hiljem arvete kontrollimise käigus, on ainetud. Kohtu hinnangul ka ei vabasta see kostjaid arvete tasumise kohustusest olukorras, kus
4(7)
lepingupooled olid kokku leppinud arvetele pretensioonide esitamise korra ning kostja I on seda korda rikkunud. Kostja pidi teadma, et tal on arvetele pretensioonide esitamiseks ette nähtud kindel ajavahemik. Kostja I on jätnud selle võimaluse kasutamata. Kostja II olnud alati teadlik kostja I võlgnevusest, kuivõrd on kostja I seaduslik esindaja ning sõlminud ka käenduslepingu, milles on selgelt välja toodud võlgnevuse ja viivise suurus. Käenduslepingus on K.S kinnitanud, et teadvustab ja tunnustab käenduskokkuleppes esitatud põhivõlgnevust ja viivist ning nende suurust. Seega on kostja I kohtu hinnangul minetanud ka õiguse esitada vastuväiteid hageja esitatud arvetel kajastatud töömahule ja sisule. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
5.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja I ja kostja II on andnud deklaratiivse võlatunnistuse. Iseenesest on õige hageja viide, et VÕS § 30 lg 1 sätestab võlatunnistusena kahte liiki ühepoolseid lubadusi. Esiteks võib võlatunnistuseks olla lubadus täita mingi kohustus, mis kehtib iseseisva kohustusena. Teiseks võib võlatunnistuse sisuks olla kohustuse olemasolu tunnistamine. Küll aga märgib kohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt sisaldub K.S Noodiga peetud kirjavahetuses võlatunnistus. Kirjavahetusest ei nähtu selget tahteavaldust võlatunnistuse andmiseks, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud pidada K.S Noodi e-kirjades antud võla tasumise lubadust võlatunnistuseks. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et kostja I ei ole õigeaegselt ja vastavalt hagejaga sõlmitud käsunduslepingus kokku lepitule esitanud vastuväiteid hageja esitatud arvetele ning on seeläbi esitatud arveid aktsepteerinud, ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust see, kas kostja I on andnud võlatunnistuse või mitte. Kostjate vastutus tuleneb hagejaga sõlmitud käsundus- ja käenduslepingutest.
6.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue 3195 euro väljamõistmise osas tuleb rahuldada ja märgitud summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
7.Hageja on esitanud hagis viivisenõude, mille arvutamisele kostjad vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning TsMS § 367 alusel ka edasiulatuvalt alates kohtotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni lepingus sätestatud määras.
8.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.1 kohaselt on advokaadibürool õigus arve tähtajaks tasumata jätmisel nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva kohta. Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostjad on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud. Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja ka viivise 0,05% tasumata põhinõudelt järgmiselt: 292,40 eurot alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni (28.12.2022. a.), 522,38 5(7)
eurot alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest järgnevast päevast (29.12.2022. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni (23.11.2023. a) ning edasiulatuvalt kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (24.11.2023. a) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
9.Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagejaga 29.04.2022. a sõlmitud käsunduslepingu ja 20.10.2022. a sõlmitud käenduslepingu alusel arvetest nr 20220174, nr 20220236 ja nr 20220296 tulenev põhivõlgnevus 3195 eurot, otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 814,78 eurot ning viivis 0,05% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 24.11.2023. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb ka menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.
12.Hageja on 24.10.2023. a esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad need õigusabikulust kohtumenetluses 13 tunni ja 25 minuti ulatuses, kokku summas 1888,29 eurot, tunnitasumääraga 140 eurot tund ning riigilõivust 490 eurot.
13.Kostja ei esitanud enda menetluskulude nimekirja ega vaielnud vastu hageja menetluskuludele.
14.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (32-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
11.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja
6(7)
läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
15.Riigilõivu suuruse sätestab seadus ning riigilõivu tasumine on hagi menetlusse võtmise eelduseks. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt hagiavalduse esitamisel kehtinud regulatsioonile, mistõttu on hageja menetluskulud 490 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud.
16.Kohus ei pea põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu maksekäsu kiirmenetluses kokku 140 euro ulatuses (maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine 81,67 eurot, tutvumine menetlusliku olukorraga (ettepaneku kättetoimetamine), seisukoht kohtule maksekäsu tegemise osas 35 eurot, tutvumine hagimenetlusse üleandmise määrusega 23,33 eurot). Tulenevalt TsMS §-st 4842, ei saa hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist nõuda suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks vähendada hageja menetluskulusid 120 euro võrra (140 – 20). Muus osas loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kulu seoses antud kohtumenetlusega. Kohus loeb põhjendatuks ka hageja esindaja tunnitasu suuruse 140 eurot (ilma käibemaksuta).
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahaliseks suuruseks 2258,29 eurot, sh riigilõiv 490 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu 1768,29 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 2258,29 eurot.
18.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
19.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.