Resolutsioonmääruse tegemise 23.09.2026, Tallinn aeg ja koht Resolutsioonmääruse 25.09.2026 kirjeldava ja põhjendava osaga täiendamise aeg Haldusasja number
3-26-2958
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus G.R kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Paas Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – G.R (sündinud xx.xx.xxxx) Puudutatud isiku esindaja – Uljana Ponomarjova
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 23.09.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba G.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
2.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse ja selle tõlke kättetoimetamine puudutatud isikule ning kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.
3.Tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused amhara keelde.
4.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 22.09.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse G.R (edaspidi puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks. Taotlus on esitatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
3-26-2958
(edaspidi VRKS) § 66 lg 2 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Samuti esineb isiku suhtes põgenemisoht, kuna VRKS § 65 lg 3 p 1 kohaselt esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 68 ps 6 sätestatud asjaolu. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.
1.1.Põhja prefektuuri patrull sai 21.09.2026 väljakutse Tallinnasse aadressile Liimi tn 1b. Kohapeal tuvastati viis meesterahvast, kes ei olnud kohalikku päritolu ning kellel puudusid isikut tõendavad dokumendid, millest tulenevalt pidas politsei isikud kinni ning toimetas kinnipidamiskeskusesse. Üheks isikuks oli Eritrea kodanik G.R, kes peeti 21.09.2026 kell 12:59 VSS § 613, § 23 lg 1 ning lg 2 p-de 1, 2 ja 3 alusel kinni.
1.2.Puudutatud isik esitas 21.09.2026 soovi taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja peeti seega 21.09.2026 kell 17:38 VRKS § 65 lg 2 p 1, 2, 5 ja 7 alusel kinni.
1.3.PPA on tuvastanud, et isik on saabunud Schengeni alale Leedu Vabariigi kaudu, mistõttu esineb alus käsitleda Leedut isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigina. PPA teeb tagasivõtupalve Leedule, mis põhineb määruse (EL) 2024/1351 artiklile 33 (1). Juhul, kui Leedu nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Arvestades, et isiku üleandmine sõltub Leedu Vabariigi pädevate ametiasutuste poolt tagasivõtutaotluse menetlemisest ning sellele järgneva üleandmise korraldamisest, on kinnipidamise eesmärgiks eelkõige tagada isiku püsimine Eestis kuni vastutava liikmesriigi määramise menetluse lõpuleviimiseni ning isiku üleandmiseni.
1.4.Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 p-ga 6. PPA järeldab isiku hoiakutest ja varasemast käitumisest, et ta ei pruugi talle tulevikus tekkivat väljasõidukohustust täita. Isik andis oma nimeks G.R (sünniajaks xx.xx.xxxx), kodakondsus Eritrea. Isiku telefoni läbivaatusel tuvastati kustutatud failide kaustast foto passist nr EQ1159946, mis on väljastatud Etioopia kodanik Y.Y (sündinud 29.06.2001). Passis oleval fotol olev isik on sarnane antud isikuga. Olemas on ka foto passis olevast Valgevene viisast kehtivusajaga 30.12.2025-17.12.2026. Lisaks on olemas foto Etioopia isikukaardist Y.Y nimele ning isiku telefonist leitud vestlused, et isik soovib minna Eestist Soome ja otsib selleks transporti. Isik saabus Schengeni alale ja Eestisse ebaseaduslikult. Isik selgitas, et lahkus Eritreast oktoobris 2025 Venemaale ja siis Valgevenesse, õpingute eesmärgil. Valgevenest lahkus 13.09.2026 ületades Leedu piiri. Isik on saabunud Schengeni alale ebaseaduslikult, eirates Schengeni alale sisenemise ja siin viibimist reguleerivaid nõudeid. Samuti on kahtlus, et isik on valetanud oma isikuandmeid. Isik on pidanud taotlema viibimisalust Venemaale ja Valgevenesse sisenemiseks mis näitab, et ta sai väga hästi aru, et see mida ta teeb, on ebaseaduslik. Leetu või Lätti saabudes ei pöördunud seal rahvusvahelise kaitse saamiseks pädevate ametiasutuste poole ega avaldanud soovi saada rahvusvahelist kaitset, vaid jätkas liikumist Eesti suunas sooviga liikuda edasi Soome. Juhul, kui Eestis läbiviidava rahvusvahelise kaitse menetluse tulemusena tekib isikul kohustus Eestist lahkuda, võib tema varasem eesmärgipärane ja nõudeid eirav käitumismuster jätkuda. Isik võib väljasõidukohustuse täitmise asemel püüda oma viibimist Eestis jätkata või liikuda edasi mõnda teise talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.5.Esineb oht, et kui Eesti soovib isikut üle anda Leedu Vabariigile, ei ole isik vabaduses viibides enam ametiasutustele kättesaadav ning võib püüda üleandmisest kõrvale hoiduda. Juhul, kui Leedu Vabariik ei pea võimalikuks isiku tagasivõtmist, viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis, mis eeldab isiku esitatud väidete ja taotluse aluseks olevate asjaolude põhjalikku väljaselgitamist, asjakohase teabe ja tõendite kogumist ning nende hindamist. Vabadusse jäämise korral ei ole välistatud, et ta asub väljasõidukohustuse
2(5)
3-26-2958
täitmisest kõrvale hoiduma, jätkab ebaseaduslikult liikumist teise Euroopa Liidu liikmesriiki või rakendab muid meetmeid, mis takistavad tema suhtes läbiviidava menetluse ja võimaliku väljasõidukohustuse täitmise tagamist.
1.6.VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, kuivõrd isik viibib siin ebaseaduslikult, tema suhtes esineb põgenemise oht, Eesti ei ole tema jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. PPA-l puudub isiku suhtes usaldus ja veendumus, et ta peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud alternatiive ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ja mitte olema kättesaadav ametivõimudele asjaolude väljaselgitamiseks ega üleandmiseks Leedule.
1.7.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, möödapääsmatu, kohane ja vajalik sunnivahend menetluseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja võimalikuks üleandmiseks isiku rahvusvahelise kaitse taotluse eest vastutavale liikmesriigile. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
2.PPA jäi 23.09.2026 istungil oma taotluse juurde.
3.Puudutatud isik selgitas 23.09.2026 kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega, kuid ei tea, kuidas Eestisse jõudis. Isik selgitas, et sündis Eritreas, elas tänaval, siis võttis üks isik mind enda juurde. Isik sai minna Venemaale haridusdokumendiga. Venemaal viibis isik üle nädala, siis aidati Lõuna-Aafrikast, et isik saaks smugeldaja abil minna Minskisse. Isik oli Minskis mitu kuud, viibis hostelis, seal oli ka teisi isikuid, kellega koos reisis. Pärast seda ületas piiri läbi metsa ja toodi sõidukiga siia.
4.Puudutatud isiku esindaja märkis 23.09.2026 kohtuistungil, et kinnipidamiseks faktiline ja õiguslik alus on olemas, kuid tähtaeg on liiga pikk. Nende isikute puhul, kus on selgelt kirjas, et tulid Leedu kaudu, siis tagasivõtupalve esitamine ei võta rohkem aega kui 2 kuud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Juhindudes VRKS § 66 lg-st 2, § 65 lg 2 p-dest 2 ja 7 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
6.Vastavalt VRKS § 66 lg-le 1 võib PPA oma otsusega rahvusvahelise kaitse taotlejat VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud tingimusi arvestades ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks (VRKS § 66 lg 2).
7.PPA on taotlenud luba VRKS § 65 lg 2 punkti 7 alusel. Vastavalt VRKS § 65 lg 2 punktile 7 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada tema üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hüpoteetilise alusega isegi olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud esitada tagasivõtupalvet (vrdl Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2026 määrus nr 3-26-2569, p 14; Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 16). Nimelt nähtub asja 3(5)
3-26-2958
materjalist, et isiku ütluste kohaselt on ta ületanud Schengeni välispiiri Valgevenest Leedu kaudu (dtl 20). Kohtuistungil ei osanud isik öelda, kas Valgevenest mindi Lätti või Leetu. PPA on isiku 21.09.2026 kell 17.38 kinni pidanud VRKS § 65 lg 2 punktide 1, 2, 5 ja 7 alusel (dtl 11). PPA on oma 22.09.2026 taotluses selgitanud, et teeb tagasivõtupalve, mis põhineb määruse (EL)2024/1351 artiklil 33 (1) ning juhul, kui vastav riik nõustub tagasivõtupalvega, alustab PPA isiku üleandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artiklis 44 sätestatud alusel ja korras. Seega on isiku kinnipidamise eesmärgiks esmalt isiku üleandmine tema rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise eest vastutavale riigile.
8.Kohtu hinnangul on VRKS § 65 lg 2 punkti 7 eeldused täidetud, kuivõrd vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikli 33 lõikele 1 vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse sooviavalduse läbivaatamise eest liikmesriik, mille piiri on taotleja kolmandast riigist maismaa, mere või õhu kaudu ületanud ebaseaduslikult.
9.Täiendavalt on PPA selgitanud, et juhul, kui üleandmine Leedule ei ole võimalik, siis viiakse isiku suhtes rahvusvahelise kaitse menetlus läbi Eestis (dtl 33). Sellest johtuvalt on PPA taotlenud haldustoiminguks luba ka VRKS § 65 lg 2 punkti 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht. PPA põhistab isiku suhtes esinevat põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6.
10.Asja materjalist nähtub, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse 21.09.2026 (dtl 11). On ilmne, et PPA ei ole jõudnud ühtegi menetlustoimingut taotlusega teha. Seetõttu on VRKS § 65 lg 2 punkti 2 eeldused täidetud.
11.Kohtu hinnangul on võimalik luba anda nii VRKS § 65 lg 2 punkti 2 kui ka punkti 7 alusel, kuivõrd PPA on taotluses nendele tuginenud ning asjas on tuvastatud, et mõlema eeldused on täidetud. Seejuures on ilmne, et olukorras, kus PPA ei ole veel jõudnud tagasivõtupalvet esitada ja selleks on PPA-l kuni kaks nädalat aega (vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 artikkel 45), esineb määramatus, kas on võimalik isikut teisele liikmesriigile üle anda. Juhul, kui saab üleandmine võimalikuks, siis ei tule Eestil lahendada puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Küll aga olukorras, kus liikmesriik keeldub isikut vastu võtmast, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada Eestil. Seega on mõlemad kinnipidamise alused asjakohased. Ühtlasi on selge, et ebaseadusliku rändesurve olukorras oleks põhjendamatu nõuda PPA-lt iga kinnipidamise aluse osas eraldiseisva taotluse esitamist, kuigi kinnipidamise alused esinevad samaaegselt. Selline praktika ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega.
12.Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht (VRKS § 65 lg 3 p 1). Tegemist on märkimisväärse põgenemisohuga. Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Täidetud on VSS § 68 punkti 6 eeldused. Vastavalt VSS § 68 punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Asja materjalist nähtub, et isik on saabunud ebaseaduslikult Eestisse ning liikunud läbi Venemaa ja Valgevene Schengeni alale (dtl 20), mistõttu on isik osalenud ebaseaduslikus rändes. Vaidlust ei ole selles, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui politsei ta Eestis kinni pidas 21.09.2026 (dtl 7 ja 11). Isiku ütlused oma teekonna kohta on vastuolulised. Kui PPA-le on isik selgitanud täpselt, millised riigid läbiti enne kui Eestisse jõudmist (dtl 20), siis 23.09.2026 kohtuistungil on isik avaldanud alguses, et ei tea, kuidas siia jõudis. Hilisemalt on isik 23.09.2026 kohtuistungil selgitanud, et oli Venemaal ja Valgevenes, kust siis ületas piiri
4(5)
3-26-2958
läbi metsa ja toodi sõidukiga siia. Põgenemisohtu suurendavad asjaolud, et isikul puudub Eestiga sotsiaalne ja majanduslik side, ta ei valda Eestis levinud suhtluskeeli ning tal puuduvad piisavad rahalised vahendid siin toimetulekuks.
13.Märkimisväärse põgenemisohu korral ei ole ka liikumisvabaduse piiramine (VRKS § 60 lg 1) ega kinnipidamise alternatiivid (VRKS § 67 lg 1) tõhusad. Vaidlus puudub, et isik on sisenenud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult, isik on osalenud ebaseaduslikus rändes ning tal puuduvad igasugused seosed Eestiga. Seetõttu ei täidaks leebemad meetmed oma eesmärki. Isiku senine käitumine annab aluse arvata, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse või muudmoodi asuda kõrvale hoiduma ega ole kättesaadav ametivõimudele.
14.Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega. Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku kättesaadavus üleandmiseks teisele liikmesriigile ning kui see ei osutu võimalikuks, siis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Seejuures puuduvad alternatiivid nimetatud eesmärkide saavutamiseks, nagu eelnevalt on kohus leidnud.
15.Puudutatud isiku esindaja on õigesti märkinud, et üleandmine Leedule peaks võtma vähem aega kui kolm kuud. Samas, kui isiku saab Leedule üle anda enne, kui kolm kuud täitub, langeb kinnipidamise alus ära. Olukorras aga, kus Leedu keeldub isiku vastuvõtmisest, tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus lahendada PPA-l. Seetõttu võib esineda PPA-l vajadus isiku kinnipidamiseks pikemaks perioodiks, kui kaks (2) kuud. Lisaks arvestab kohus ka PPA suurt töökoormust (meedia andmetel on ainuüksi sellel nädalal peetud kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat1, seejuures on varasemalt sellel nädalal PPA avaldanud, et neil on menetluses ca 100 rahvusvahelise kaitse taotlust 2) ning seadusandja eesmärki VRKS § 66 lg 2 sätestamisel, milleks on nii PPA kui ka kohtute töökoormuse vähendamine. Viimaks märgib kohus, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks tavamenetluses on ette nähtud 6-kuuline tähtaeg (VRKS § 38 lg 6).
16.Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 22.09.2026 taotluse tervikuna ja annab PPA-le loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.12.2026 (kaasa arvatud).
17.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Politsei pidas vähem kui nädalaga kinni 46 ebaseaduslikku sisserändajat | Eesti | ERR Kohtuistungi helisalvestis asjas nr 3-29-2927 kell 00:42:49.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.