Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

21.10.2020 Skype kirjavahetuses teatab kostja, et on koostanud kirja (võlatunnistuse), mille kohaselt hakatakse raha välja maksma. Kostja saadetud kiri (võlatunnistus) ja 21.10.2020 kirjavahetus on tõendiks sellele, et poolte vahel on olemas kehtiv leping, poolte vahel puudub vaidlus kostja kohustuse olemasolu osas, täpsustatakse vaid kohustuse suurust.

Läbi Skype kirjavahetuse teavitab kostja hagejat, et nende kliente hakatakse teenindama läbi Mbit või Continentpay keskkonna. Selles kirjavahetusest ilmneb, et kostja kasutas õigussuhtes hagejaga mitmeid elektroonilisi vahetuskeskkondi, eelkõige XXX Exchange ja Continentpay. Isik „L.“ on üheaegselt esinenud nii kostja kui ka XXX Exchange esindajana ning kasutanud vaheldumisi meiliaadresse XXX ja XXX.

Kuna ContinentPay liidese kasutamise pakkus välja kostja, siis kostjal on täielik juurdepääs platvormi haldusele ja ta saab kliendi süsteemist eemaldada. Hagejal selliseid õiguseid ei ole. Lisaks ei ole hageja ja Payswixi vahel API integratsiooni kunagi tehtud.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja klientidelt ei laekunud kostjale virtuaalvääringuid, mida kostja oleks saanud lepingu täitmiseks hagejale edastada. Kostja ei ole andnud hagejale vaidlusaluses summas võlatunnistust. Kostja klienditoe töötaja L. saatis hagejale 21.10.2020 vaidlusaluse faili ekslikult ja see ei sisalda deklaratiivset võlatunnistust ega saldokinnitust. Kostja juhatus vaidlusalust dokumenti ei kooskõlastanud ega allkirjastanud ning klienditoe töötajal ei olnud sellise võlatunnistuse edastamiseks esindusõigust.

Kostja vastuse kohaselt pidi kostja osutama hagejale teenust, mille kohaselt hageja kodulehe kasutajad ja teenuse tarbijad (hageja lõpptarbijad) võisid tasuda teenuse eest virtuaalvääringus ja kostja kui virtuaalvääringute teenuse pakkuja pidi aktsepteerima lõpptarbijate maksed virtuaalvääringutes ja vajadusel need ümber vahetama ja edastama hagejale. Hagejale kuulusid 7 kodulehte, mis on seotud online kasiinomängudega ja nende veebilehtede kasutajad võisid hageja teenuste eest (kasiinomängude eest) tasuda muu hulgas ka virtuaalvääringutes ning sellise maksemeetodi korraldamiseks sõlmiti vaidlusalune leping kostja ja hageja vahel.

Teenuse osutamine kostja poolt on võimalik vaid siis, kui hageja lõpptarbijatelt laekuvad faktiliselt vahendid ja tehingud toimuvad. Kostja kinnitab, et hageja lõpptarbijatelt ei ole kostja arvelduskontodele ega e-rahakotile vahendeid laekunud. Kui kostja oleks hagejale teenuseid osutanud, siis hagejal oleks kasutajakonto kostja platvormis, kus kajastuksid kõik tehingud. Kostja kinnitab, et kostja platvormis ei ole hageja kasutajakontot loodud, samuti ei kajastu tehingud kostja platvormis hageja veebilehtedega. Kuna tegelikkuses ei ole laekumisi lõpptarbijalt olnud, siis puudub lepingust tuleneva kohustuse täitmise kohustus ja seega ka rikkumine VÕS § 100 alusel ning alus õiguskaitsevahendi rakendamiseks.

XXX OÜ on teine ettevõte ning ei puudu kostjasse. Lisaks ei vasta tõele, et XXX OÜ-l ja kostjal on samad töötajad. See, et keegi L. on väidetavalt kostjat esindanud, on paljasõnaline väide. Kostja leiab, et hageja ei ole muuhulgas tõendanud ka seda, et väidetavad rahakoti andmed kuulusid kostjale ning sealt liikus raha hagejale. Hageja tõendid väidetava võlgnevuse olemasolu kohta põhinevad suurel määral hageja enda koostatud tõenditel ja kirjavahetusel kolmandate isikutega, kes ei ole seotud kostjaga.

Menetlus Harju Maakohtus (1.kord)

-

tuleb vastata küsimusele, kas kostja klienditoe töötaja L. 21.10.2020 Skype’i teel hagejale saadetud fail sisaldas deklaratiivset võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 teise alternatiivi mõttes ja kui tegu oli võlatunnistusega, siis kas see kehtis kostja suhtes (TsÜS § 115 lg 1 teine lause), mistõttu on kostja kohustatud maksma hagejale kõnealuses failis märgitud summa. Seega on vaidluse all eelnimetatud faili õiguslik tähendus ja selles sisalduva kehtivus kostja suhtes.

-

Hindamaks seda, kas hagejale saadetud fail sisaldas õiguslikult siduvat võlatunnistust või õigusliku sidumise tahteta antud kinnitust, tuleb esmalt välja selgitada kostja tegelik tahe väidetava võlatunnistuse andmisel. Lähtekoht on seejuures eelkõige dokumendi sisu ja selle sõnastus, samuti dokumendi koostamise põhjused ja eesmärk. Kostja tegeliku tahte tuvastamisel tuleb kohaldada üldiseid tahteavalduse tõlgendamise reegleid (TsÜS § 75) ning selle aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja kui võlatunnistusest tuleneva nõude esitaja (TsMS § 230 lg 1). Kahtluse korral tuleb õiguslikult siduvat võlatunnistust eitada ning lähtuda eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 12). Kohtud on eeltoodust ka juhindunud. Maakohus leidis, et tegemist on õiguslikult siduva võlatunnistusega, sest vaidlusaluses failis oli märgitud, et 26.08.2020 seisuga oli kostjal hageja vastu tekkinud kohustuse suurus 599 926 eurot 56 senti. Kostja (ehk väidetava võlgniku) klienditoe töötaja palus hagejal dokument allkirjastada ja kinnitada, et hagejal kui väidetaval võlausaldajal ei ole kostja vastu muid nõudeid. Sellest tulenes maakohtu hinnangul kostja soov oli, et pooled oleksid võlatunnistuses märgitud tasumata jäägiga seotud.

-

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. Seejuures ei ole ringkonnakohus rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab kolleegium kohtute tuvastatud asjaolud selles osas aluseks (TsMS § 688 lg 4).

-

Asja õigeks lahendamiseks on vaja tuvastada ka see, kas kostjat väidetava võlatunnistuse andmisel esindanud isikul (klienditeenindaja L.) oli tehingu tegemiseks esindusõigus ja kas ta tegutses esindusõiguse piires, st kas failis sisalduv võlatunnistus kehtis kostja suhtes. Nimelt kehtib TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui täidetud on kaks kumulatiivset eeldust: (1) esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja (2) esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

-

TsÜS § 115 lg 1 teisest lausest tulenev esimene eeldus – tahteavalduse tegemine esindatava nimel – on praegusel juhul täidetud. Kostja on 31.05.2022 menetlusdokumendis (dtl 163) ise kinnitanud, et vaidlusaluse faili saatis kostja nimel tema klienditoe töötaja, kuid väitnud, et sellel töötajal ei olnud niisuguse dokumendi saatmiseks esindusõigust. Esindusõiguse olemasolu (TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohast teist eeldust) ei ole kohtud aga nõuetekohaselt kontrollinud. Maakohus põhjendas esindusõiguse olemasolu TsÜS § 116 lg-ga 2, mis näeb ette, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Sellest järeldas maakohus, et kui võlatunnistuse saatis kostja klienditoe töötaja, siis tuli volituse või näivusvolituse tõttu eeldada, et võlatunnistus on kehtiv. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga.

-

TsÜS § 116 lg-s 2 sätestatud asjaolude esinemisel saab aga siiski teha kindlaks üksnes selle, et tehing on silmnähtavuse printsiipi arvestades tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku, mitte aga tahteavalduse tegija enda nimel. Sellest sättest

ei saa järeldada, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis on tehingu teinud isikul ka esindusõigus. Esindusõiguse olemasolu tuleb eraldi kontrollida TsÜS § 117 lg 2, § 118 ja § 121 alusel. -

Kui majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel teeb tehingu tema töötaja ja ei ole tõendatud, et majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik oleks töötajale selleks TsÜS § 118 lg 1 kohaselt volituse andnud, on siiski võimalik, et volituse saab lugeda antuks kas TsÜS § 121 lg 2 või § 118 lg 2 alusel. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lgs 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-13616, p 19; 16.02.2022, 2-18-8695/140, p 20.2). TsÜS § 121 lg 2 kohaldamiseks on oluline, et majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik tegutseks teise isiku (esindatava) ülesandel (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-136-16, p 20) ning teeks tehingu, mis on sellises majandus- või kutsetegevuses tavaliselt vajalik selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks.

-

Kui töötaja esindusõigust ei ole TsÜS § 121 lg 2 alusel võimalik tuvastada, tuleb järgmisena kontrollida, kas volitus on võimalik lugeda antuks TsÜS § 118 lg 2 alusel (RKTKo 10.10.2012, 4(5) 2-21-8877 3-2-1-112-12, p 12; 21.12.2016, 3-2-1-136-16, p 21). Selle sätte alusel saab esindusõiguse lugeda olemasolevaks, kui esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ja esindatav teab, et isik tegutseb tema esindajana, ning talub selle isiku sellist tegevust (talumisvolitus) või kui esindatav küll ei tea, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana (näivusvolitus) (vt ka RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-136-16, p 21 jj; 16.02.2022, 2-188699/180, p 18 jj).

-

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltega eelviidatud sätetest tulenevat õiguslikku olukorda arutada ja tuvastada, kas kostja klienditoe töötajat saab lugeda kostja nimel võlatunnistuse andmisel esindusõiguslikuks isikuks. Kui ilmneb, et kohalduda võib TsÜS § 121 lg 2, siis tuleb pooltega mh arutada ja võtta seisukoht, kas äriühingu klienditoe töötaja suhtes kehtib õiguskäibes eeldus, et sellisel ametikohal töötavale isikule on antud õigus kinnitada lepingupartneritele siduvalt oma töö- või käsundiandja rahaliste kohustuste olemasolu.

Menetlus Harju Maakohtus (2.kord)

Kostja on lepingut osaliselt täitnud (tasudes 3x50,000 eurot krüptovääringus) ja hageja ei ole väitnud et leping on täielikult täitmata.

-

Pooltevaheline võlasuhe ei alanud kostja esindaja L. ja hageja kirjavahetusest, vaid selle aluseks on kehtiv leping ja hageja klientidelt kostjale tehtud ülekanded, mille pealt hageja pidi tasuma vahendustasu vastavalt lepingule. Kostja esindaja L. üksnes kinnitas hagejale teada olevat vahendustasu suurust, mis on arvutatav tehtud ülekannete alusel.

-

Kirjavahetus L. ja hageja vahel on võlatunnistus, millega tunnistatakse lepingujärgset võlga ja loobutakse alusvõlasuhtest tulenevatest vastuväidetest.

-

Kirjavahetus hageja ja kostja esindaja L. vahel toimus domeeni bitnetlab.exchange kaudu. Äriregistri andmetel seisuga 31.10.2025, kuulub meiliaadress XXX kostjale. Kostja on olnud vähemalt raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana.

Hageja pole esitanud ühtegi dokumentaalse tõendi nõuetele vastavat dokumenti oma väidete kinnitamiseks ja seega on hagi tõendamata.

-

Pole võimalik kontrollida, kas hageja esitatud 21.10.2020 kinnituskiri oli see fail, millele viidati Skype vestluses. Ühtlasi ei ole Skype vestluses ühtegi viidet kostjale. L. ei olnud kostja töötaja.

-

Kostja kinnitab, et ei ole hagejale kunagi ühtegi väljamakset teinud.

-

Hageja väidab, et kostja täitis lepingut XXX OÜ kaudu, sest XXX veebilehel oli viide Bitnetlabile ning seetõttu, et L. kasutas e-postiaadressi XXXchange lõpuga. Kuid kostja ja XXX OÜ vahel ei ole sõlmitud lepinguid maksete töötlemiseks – on sõlmitud vaid üks teenuste osutamise leping 27.04.2020, mille kohaselt osutab XXX OÜ kostjale turundusja müügiedendusteenuseid. Teenuslepingu punktis 3.1 d) lepiti kokku, kokku, et teenuseosutaja tegutseb ainult vahendajana ega ole volitatud siduma klienti ega kliendi nimel lepinguid sõlmima või kohustusi võtma.

-

Hageja nõue tuleneb hageja poolt väidetavalt 21.10.2020 allkirjastatud dokumendist, mille väidetavalt saatis hagejale kostja töötaja/klienditoe spetsialist väidetavalt Skype vahendusel, paludes dokumendi hagejal allkirjastada. Pooled on menetluses vaielnud selle üle, kas tegemist on võlatunnistusega või mitte ning juhul kui on, kas see on kostjale siduv.

-

Kostja leiab, et tegemist ei ole võlatunnistusega, vaatamata sellele, et kohtud on eelnevalt nii tuvastanud. Kohtud on sealjuures lähtunud dokumendist, mille päritolu ja koostajat ei ole võimalik kindlaks teha, sest neid dokumente ei ole menetlusse esitatud ehk neid ei ole kohtulikult uuritud ja tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega. Juba seetõttu tuleb asja uuel lahendamisel hagi lisaks 2 olev dokument üle vaadata ja uuesti hinnata, kas tegemist on võlatunnistusega või mitte.

-

Dokument on kirjutatud vigases inglise keeles, sellest ei ole aru saada kellele see on suunatud ning kelle poolt see on antud, sellel dokumendil puudub kuupäev, see on allkirjastatud ainult hageja poolt ning see ei ole seostatav Skype vestlusega. Väidetaval võlatunnistusel toodud andmed ei ole kostja andmed – kostja ei oma arveldusarvet ConnectPay UAB pangas ega arveldusnumbrit XXX. 2020 aastal omas kostja arvelduskontot krüptoplatvormil Kraken ja Globalnetint UAB pangas.

-

L. esindusõigus ei tulenenud volitusest. TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kostja ei ole L. vastavat tahteavaldust teinud ega enda esindamiseks volitust andnud, sellist tahteavaldust ei ole kostja teinud ka avalikkusele ega hagejale (poolte vahel sõlmitud lepingus sellised viited puuduvad, kostja ei ole hagejal seda ka muudmoodi kommunikeerinud). Seega ei ole kostja andnud L. volitust võlatunnistuse väljastamiseks hageja eest ja nimel.

-

Esindusõigus võib tuleneda ka seadusest ehk TsÜS § 118 lg-st 1 või § 121 lg-st 2, mis on TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifiline juhus (vt Riigikohtu lahendi p 15).

-

TsÜS § 121 lg 2 käesoleval juhul ei kohaldu. L. ei müünud hagejale kaupu ega osutanud teenuseid, ta eesmärk oli üksnes abistada kostjat klientidega lepingute sõlmimisel ja nendega suhtlemisel vastavalt teenuslepingu punktidele 3.1 a – d. Kostja kasutas XXX OÜ-d klientide otsimiseks, nendega lepingute sõlmimiseks ja suhtlemiseks onboardimisel ning edasiseks äritegevuse üldiseks arendamiseks ja turuteabe ja tagasiside kogumiseks. XXX OÜ ei pidanud tegelema hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu täitmisega. Kostja ja hageja vahel sõlmitud teenuste osutamise lepingu alusel oli kostja põhikohustuseks hageja klientide maksete vahendamine, millega XXX OÜ ega L. kokku ei puutunud ning milliste teenuste osutamiseks L. esindusõigust.

-

Kuna TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei tulene L. volitus võlatunnistuse väljastamiseks ka seadusest. Kuna L. puudus volitus „võlatunnistus“ kostja eest ja nimel väljastada, ei kehti see kostja suhtes (tehing on tühine TsÜS § 128 lg 1 või alternatiivselt TsÜS § 129 lg 1 alusel) ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohtuistung 19.03.2026

Leping sõlmiti hageja ja kostja vahel elektrooniliselt, sisuks oli, et hageja vahendas kostjale kliente kes tegid kostja platvormil ülekandeid, kostja pidid tehingute pealt maksma vahendustasu. Hageja tahab vahendustasu, nii nagu leping ette näeb.

-

Hageja majandustegevus on digitaalturundus. Tehingud on toimunud kinnises süsteemis. Kostja tegevusluba lõpetati 2020 juulis. Vahendustasu arvutati mahu pealt. Konkreetset klienti ei ole võimalik tuvastada.

-

Kes on L., seda hageja täpselt ei tea, aga ta oli kostja kontaktisik. Meil ei ole volikirja ega ka mingit kinnitust esitada. Tuleb vaadata kogumis tõendeid. Meil rohkem ei ole esitada tõendeid. Kostjal ei ole platvormi, vahendustasu käis OÜ XXX platvormi alt, mille meile andis kostja ja sealt ka L. kirjutas. Kostjal oli tehtud erinevad juriidilised „kehad“. Platvorm oli OÜ-l XXX, kostjal oli litsents. Tollel ajal Eestis alles see virtuaalvääringu kaubandus algas, regulatsioone polnud mingisuguseid, neid asju tehtigi nii. Kostja ja hageja vahel ehitatakse ühine virtuaalruum, kuhu juurdepääsu kliendile anname meie. Suurusjärgus 800 000 oli vahendustasu, oleme saanud 150 000 eurot kätte. Tol ajal oli võimalik luua anonüümne rahakott. Nüüd enam mitte. Me ei saa kunagi teada, kes see klient täpselt oli.

-

KOHTU PÕHJENDUSED

poolte vahel on 05.05.2020 sõlmitud krüptovaluuta teenuseleping nr 0620-439; poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli kostjal kohustus osutada hagejale teenust, mille kohaselt hageja teenuste tarbijad saavad hageja teenuste eest tasuda virtuaalvääringus;  kostja ei ole hagejale tasunud hagis nõutud summat. Ja samas vaidlevad järgmiste asjaolude üle:  



kas hageja teenuse tarbijad on tasunud hageja teenuste eest, kasutades kostja teenuseid (virtuaalvääringus tasumine);



kas kostja saadetud kiri on võlatunnistus ning kas hagis märgitud võlgnevuse olemasolu on kostja tunnistanud;



kas kostjal on kohustus tasuda hagejale hagis nõutud raha.

tahteavalduse tegemine esindatava nimel – on praegusel juhul täidetud. Kontrollida on vaja TsÜS § 115 lg 1 teise lause kohast teist eeldust ehk seda, kas L. oli võlatunnistuse andmiseks esindusõigus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.