Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus S Z vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
1603,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende HAGEJA: Aktiva Finance Group OÜ, rk 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn, lepinguline esindaja kuni 31.12.2024 Ahto Järvela
KOSTJA:
S Z, ik xxxx, elukoht xxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S Zilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja S Zi vahel 14.07.2022 sõlmitud väikelaenu lepingust nr XXXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 365,86 eurot, intressid 5,36 eurot, 02.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 100,27 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
Välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (365,86 euro) tasumata jäägilt alates 03.06.2026 kuni põhivõlgnevuse 365,86 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 741,70 eurot, intressinõue 61,99 eurot, haldustasude nõue 43,60 eurot, viivisenõue 81,48 eurot ning sissenõudmiskulude nõue 55 eurot.
1
5.Jätta menetluskulud 30% ulatuses S Zi kanda ja 70% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda ning välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude katteks 190,50 eurot.
6.Välja mõista S Zilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (190,50 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 15.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 08.07.2024 hagi S Zi vastu võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid S Z ja AS Inbank Finance 09.07.2021 väikelaenu lepingu nr. XXXX ja 14.07.2022 väikelaenu lepingu nr XXXX, millede alusel sai kostja laenu. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate lepingu tingimustega ja Inbank AS üldtingimustega.
2.1.09.07.2021 lepingu nr. XXXX alusel sai kostja laenu 1500 eurot, krediidi kulukuse määraga 29,1% aastas ja intressimääraga 18% aastas. Laen tuli tasuda 36 osamaksega, 60,37 eurot kuus. Igakuine haldustasu oli 5,90 eurot kuus. Laenu viimase osamakse tähtajaks oli 10.07.2024.
2
2.2.14.07.2022 lepingu nr XXXX alusel sai kostja laenu 800 eurot, krediidi kulukuse määraga 34,59% aastas ja intressimääraga 18% aastas. Laen tuli tasuda 36 osamaksega, 34,06 eurot kuus. Igakuine haldustasu oli 5 eurot kuus. Laenu viimase osamakse tähtajaks oli 15.07.2025.
2.3.Krediidi kulukuse määrade arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2 1. Mõlemas lepingus on viivisemääraks 18% aastas.
2.4.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi. Võlausaldaja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsusteni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina laenutaotlused ja maksehäireregistri väljaõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: Lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt oli keskmiseks sissetulekuks 818,38 eurot ning lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt oli keskmiseks sissetulekuks 893,71 eurot. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses (dtl 64 - 65). Hageja leiab, et on tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on sõlminud lepingu ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad.
2.5.Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid ei täitnud neid tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.12.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.12.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul (dtl 62).
2.6.AS Inbank Finance loovutas 29.12.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise nõuete loovutamisest, mis saadeti kostjale (dtl 63).
2.7.Laenulepingu XXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 1500 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 952,40 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 547,60 eurot. 3
2.8.Laenulepingu XXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 800 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 240,04 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 559,96 eurot. Kokkuvõttes on lepingute alusel põhivõlg summas 1107,56 (547,60 + 559,96) eurot.
2.9.Mõlemas lepingus on pooled kokku leppinud intressimäärana 18% aastas. Kostja intressi tasunud ei ole. Kokkuvõttes on intressivõlgnevus summas 67,35 eurot (32,22 + 35,13), s.h.: Lepingu nr XXXX alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 26. osamaksest, s.o 10.09.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 summas 32,22 eurot (8,49 + 7,52 + 7,05 + 6,11 + 3,05). Viimane intressi osamakse on kujunenud 358,90 x 18% / 360 x 17 = 3,05 eurot. Lepingu nr. XXXX alusel on kostjal intressivõlgnevus alates 14. osamaksest, s.o 15.09.2023 kuni ülesütlemiseni 27.12.2023 summas 35,13 eurot (8,68 + 8,09 + 8,04 + 7,46 + 2,86). Viimane intressi osamakse on kujunenud 475,99 x 18% / 360 x 12 = 2,86 eurot.
2.10.Vastavalt 09.07.2021 sõlmitud laenulepingule XXXX on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 5,90 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 oli kostjal tasumata 10.09.2023 - 10.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 23,60 eurot (4 x 5,90). Vastavalt 14.07.2022 sõlmitud laenulepingule XXXX ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 5 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 oli kostjal tasumata 15.09.2023 - 15.12.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 20 eurot (4 x 5). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 43,60 eurot.
2.11.Lepingute alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1107,56 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 28.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 08.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 105,68 eurot (dtl 82). Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista ka edaspidine viivis lepingujärgse viivisemääraga 18% aastas alates 09.07.2024 kuni põhinõude 1107,56 euro täitmiseni.
2.12.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lähtudes VÕS 113 2 lõikes 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 4.6. Lepingust nr XXXX tulenev sissenõudmiskulude nõue: 04.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Lepingust nr XXXX tulenev sissenõudmiskulude nõue: 04.01.2024 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 12.01.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 29.01.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 80 eurot.
2.13.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited 4
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 03.01.2026 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja ei ole kirjalikku vastust hagiavaldusele esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 03.01.2026, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 19.01.2026. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on lisanud kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta (dtl 63), mille kohaselt on Inbank Finance AS 29.12.2023 loovutanud poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevad nõuded Aktiva Finance Group OÜ-le.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja S Z on AS-ga Inbank Finance sõlminud kaks lepingut: 09.07.2021 väikelaenu lepingu nr. XXXX, mille alusel sai laenu 1500 eurot ja 14.07.2022 väikelaenu lepingu nr. XXXX, mille alusel sai laenu 800 eurot. Lepingus nr XXXX on krediidi kulukuse määraks 29,1% aastas ning lepingus nr XXXX on krediidi kulukuse määraks 34,59% aastas. Mõlemas lepingus on intressi määraks 18% aastas. Viivise määraks on lepingutes samuti 18% aastas. Lepingud on üles öeldud 27.12.2023.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C 147/16 ja EKo 21.12.2016, C 154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C 679/18). Seega peab kohus 5
ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1). Seega peab krediidiandja või nõude loovutamise korral tema eriõigusjärglane tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
11.Lepingu nr XXXX sõlmimise ajal 09.07.2021 tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 18,68% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 56,04% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 29,1% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu. Lepingu nr XXXX sõlmimise ajal 14.07.2022 oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,3% ja selle kolmekordne määr oleks 48,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 34,59% aastas Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega leping nr XXXX ei ole samuti VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
12.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
13.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, 6
sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
14.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja esitanud üksnes üldistatud selgitused. Hagiavalduse kohaselt oli kostja keskmiseks sissetulekuks lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt 818,38 eurot ning lepingu nr. XXXX sõlmimise eelselt 893,71 eurot. Võimalikke kostja kohustuste andmeid hagis märgitud ei ole. Hageja väitel kontrollis esialgne võlausaldaja avalikku andmebaasi – maksehäireregistrit ning maksehäireid ei tuvastanud. Kuigi lepinguid sõlmides on kostja volitanud laenuandjat tegema andmetega tutvumiseks päringuid AS Pensionikeskus pensioniregistris, ei nähtu nimetatud päringute teostamist või teostamise võimatust. Hageja on hagis toonud kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti päringust kostja sissetulekute kohta, kuid nimetatud päringust ei nähtu, mis perioodi kohta see on küsitud ning päringu vastust ennast ei ole ka hagile lisana lisatud.
17.Kohtu hinnangul võib küll oletada, et laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid, kuid esitatud andmetest nähtuvalt ei ole laenuandja piisavalt kontrollinud kostja finantskäitumist ning kostja igapäevaste tegelike kohustuste suurust. Kostja finantskäitumise kontroll on piirdunud üksnes maksehäirete kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja 7
järjepidevus, sh sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente. Tallinna Ringkonnakohus on 13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12 öelnud, et ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei olnud, milliseid väljaminekuid küsitakse, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse hindamiseks. Samuti ei tähenda piisava suurusega palk, et inimene käituks vastutustundlikult, st maksaks laene tagasi ning ei võtaks juurde uusi, ülejõukäivaid laene. Vastutustundlik laenuandja oleks pidanud küsima kostjalt täiendavaid andmeid (pangakonto väljavõtet) kostja tegelike igakuiste kohustuste suuruse väljaselgitamiseks. Arvestama peab, et võetud kohustuste pikkuseks oli 3 aastat, mistõttu ka osamaksete väiksus ei õigusta kostja kohustuste väljaselgitamata jätmist. Puuduvad ka andmed ülalpeetavate kohta. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid pidas krediidiandja piisavalt põhjalikeks, et mitte nõuda kostjalt täiendavalt pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja käesoleval juhul krediidivõimelisuse hindamiseks üksnes kostja enda poolt esitatud kohustuste andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud. Esialgne laenuandja on eiranud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud põhjustel puudub kohtul võimalus ka tuvastada võimalikku kostja poolset tahtlikku teabe esitamata jätmist või teabe võltsimist, mis välistaks kostja õiguse tugineda VÕS § 4034 lõikele 6 ja välistaks sama sätte lõige 7 kohaldamise.
18.Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel. Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime vähendamine.
19.VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt. lepingutasusid, haldustasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud. Käesoleval juhul on mõlema lepingu osamaksete lõpptähtajad saabunud, mistõttu on mõlema lepingu kõik osamaksed muutunud sissenõutavaks ja lepingud igal juhul lõppenud. Samas leiab kohus, et esialgne võlausaldaja on kehtivalt lepingu 27.12.2023 üles öelnud, kuivõrd kostja oli alates 10.08.2023 ja 8
15.08.2023 osamaksetest tagasimaksetega viivituses, mistõttu oli võlausaldajal õigus lepingud üles öelda.
20.VÕS § 4034 lg 7 alusel oli laenuandjal õigus arvestada intressi vaid seadusjärgses määras. Lepingutes kokkulepitud intressimäär 18% aastas on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär alates esimese lepingu sõlmimisest 09.07.2021 kuni 31.12.2022 oli 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5% aastas ning alates 01.07.2023 kuni hagis märgitud intressi arvestuse lõpuni 27.12.2023 4% aastas.
21.Kuivõrd hageja ei too hagis välja kostja poolt tehtud tagasimaksete täpseid andmeid (kuupäevi, summasid) lähtub kohus hagis toodud andmetest ja väikelaenu lepingute maksegraafikutest (dtl 40 ja 55).
21.1.Arvestades, et kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0% ning lepingu haldustasu tasumise kohustust samuti ei ole, siis tuleb lepingu nr XXXX osamaksed perioodil 10.08.2021 – 10.12.2022 kokku summas 1026,29 eurot (17 x 60,37) ja lepingu nr XXXX osamaksed perioodil 15.08.2022 – 15.12.2022 kokku summas 170,30 eurot (5 x 34,06) lugeda tasutuks üksnes põhinõude katteks. Seega oli 01.01.2023 seisuga lepingu nr XXXX põhinõude jäägiks 473,71 eurot (1500 – 1026,29) ja lepingu nr XXXX põhinõude jäägiks 629,70 eurot (800 – 170,30).
21.2.Arvestades maksegraafikujärgseid tasumisi (mida hagi kohaselt kostja tasus kuni 10.08.2023 osamakseni ja mille igakuine osamakse oli 60,37 eurot) on lepingu nr XXXX seadusjärgse intressi arvestus alates 01.01.2023 kuni 27.12.2023 järgmine (vt. https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest): Põhinõue
Seega on lepingu ülesütlemise seisuga 27.12.2023 kostja tasunud nii lepingu XXXX seadusjärgse intressi kui ka kogu põhinõude (sj on enammakstud summaks 5,42 eurot). Arvestades eeltoodut jääb rahuldamata lepingu XXXX alusel nii põhinõue 547,60 eurot, intressinõue 32,22 eurot, haldustasu nõue 23,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue kui ka edaspidise viivise nõue. Põhjendatud ei ole ka võla sissenõudmiskulud 40 eurot, kuivõrd kostjal puudus lepingu lõppemise seisuga võlgnevus.
21.3.Arvestades maksegraafikujärgseid tasumisi (mida kostja hagi kohaselt tasus kuni 15.08.2023 osamakseni ja mille igakuine osamakse oli 34,06 eurot) on lepingu nr XXXX seadusjärgse intressi arvestus alates 01.01.2023 kuni 27.12.2023 järgmine (vt. https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest): Põhinõue
Seega lepingu lõppemise seisuga 27.12.2023 on kostja tasumata lepingu nr XXXX põhinõue summas 365,86 eurot ja intressid 5,36 eurot (14 – 8,64), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Rahuldamata jääb lepingu nr XXXX alusel põhinõue 194,10 eurot (559,96 – 365,86), intressinõue 29,77 eurot (35,13 – 5,36) ning haldustasu nõue 20 eurot.
22.Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast 28.12.2023 kuni hagi esitamiseni 08.07.2024 lepingujärgse viivisemääraga 18% aastas.
23.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Praegusel juhul on kostja ja hageja mõlemas lepingus kokku leppinud viivise määras 18% aastas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 kohaselt võib maksega hilinemise korral krediidiandja nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, kuid mitte vähem kui seadusjärgse tarbijakrediidi viivise määras. Seega on krediidiandja sidunud viivisemäära intressimääraga. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud rahuldada hageja nõue VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele 10
lisandub kaheksa protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli perioodil 28.12.2023 – 31.12.2023 12% aastas 01.01.2024 - 30.06.2024 12,5% aastas, 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas, 01.01.2025 – 30.06.2025 11,15% aastas, 01.07.2025 kuni käesoleva ajani on see 10,15% aastas.
25.Arvestades rahuldatud põhinõude suurust peab kohus põhjendatuks viivist perioodil 28.12.2023 - 08.07.2024 lepingu nr XXXX tasumata põhinõudelt 365,86 eurolt summas 24,20 eurot (vt. viivisekalkulaator.ee). Seega jääb rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku summas 81,48 eurot (105,68 – 24,20).
26.Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise tasumata põhinõudelt 365,86 eurolt alates 09.07.2024 kuni otsuse tegemiseni 02.06.2026 (k.a), mis teeb 76,07 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 02.06.2026 seisuga kokku 100,27 eurot (24,20 + 76,07)
27.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõude jäägilt alates 03.06.2026 kuni põhinõude 365,86 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 265,59 eurot (365,86 – 100,27).
28.Hageja on palub viitega VÕS § 1132 lg 2 kõigile punktidele sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmist kostjalt. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.
28.1.Kuivõrd kostja oli lepingu ülesütlemise seisuga tasunud lepingu nr XXXX põhivõlgnevuse, ei kuulu rahuldamisele nimetatud lepingu alusel esitatud sissenõudmiskulude nõue (vt. lahendi p. 21.2). Lepingu nr XXXX osas märgib hageja, et tasulised meeldetuletuskirjad on saadetud 04.01.2024 - 20 eurot, 12.01.2024 - 5 eurot, 29.01.2024 - 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, kokku 40 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel osaliselt üksnes edastatud meeldetuletuskirjade eest, s.o. summas 25 eurot (15 + 5 +5).
28.2.Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist, mis jäävad samuti rahuldamata. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud maksete tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega jäävad rahuldamata sissenõudekulud kokku 55 eurot (80 – 25).
29.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11
Menetluskulud
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 1404,19 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 983,77 eurot ehk 70% ulatuses. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 30% ulatuses kostja ja 70% ulatuses hageja kanda.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 315 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 30% ulatuses ehk summas 94,50 eurot.
33.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista TsMS § 4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 676 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Esindaja on osutanud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot/tund (käibemaksuta). Tehtud toiminguteks on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kohus leiab, et hageja õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
34.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu (TsMS § 4842) väljamõistmiseks kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele summas 6 eurot (30% 20 eurost).
35.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
36.Menetluskulude nimekirja kohaselt (õigusabikulude arvet ei ole kohtule esitatud) on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. 12
37.Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 4 h ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Lisaks eeltoodule kasutab hageja sarnaseid trafaretseid põhjendusi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta arvukates tsiviilasjades. Seega pole tegemist ülemäära keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 2,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud vastavalt menetluskulude jaotusele summas 90 eurot (käibemaksuta) (2,5 x 120 eurot x 30%).
39.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata.
40.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
41.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
13
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.