Politsei- ja Piirivalveameti taotlus F.S kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ege-Lii Luik Puudutatud isik F.S, esindaja Nora Kurik Lihtmenetluses, 29. septembril 2026 kinnisel kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Pikendada luba pidada F.S (sündinud xx.xxxxxx) kinnipidamiskeskuses kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui neli kuud arvates praeguse määruse tegemisest, so 29. jaanuarini 2027 (k.a).
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas F.S 28. juulil 2026 kell 12.40 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 6 alusel kinni ning toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. Pärast seda, kui isik avaldas kinnipidamiskeskuses soovi taotleda rahvusvahelist kaitset, pidas PPA ta 29. juulil 2026 kell 17.05 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 65 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2, 4 ja 6 alusel.
2.Tallinna Halduskohus andis 30. juuli 2026. a istungil tehtud suulise määrusega, mille vormistas kirjalikult 4. augustil 2026, asjas nr 3-26-2321 loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte
kauemaks kui 30. septembrini 2026 (k.a) (VRKS § 66 lg 2, § 65 lg 2 p-de 1 ja 2 ning HKMS § 264 lg-te 1 ja 3 alusel).
3.PPA esitas 28. septembril 2026 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada F.S kinnipidamise tähtaega VRKS § 66 lg 4 alusel kuni neljaks kuuks. PPA taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Isik esitas 24. septembril 2026 esindaja vahendusel enda Guinea passi nr YYY kehtivusega 28. novembrist 2023 kuni 28. novembrini 2028 isikuandmete leheküljest foto, kus on märgitud sünniajaks xx.xx.xxxx. Seega käsitletakse isikut edaspidi täisealisena.
3.2.PPA hinnangul esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 2 sätestatud kinnipidamise alus: isiku ja kodakondsuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks ning rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik isiku kättesaadavus ning esineb põgenemisoht. Läti lükkas Eesti tagasivõtupalve tagasi 17. augustil 2026 ning rakendusmääruse (EL) 2025/2055 art 9 lg-s 2 ette nähtud korduvpalve esitamise kolmenädalane tähtaeg oli isiku õige vanuse ja passifoto saamise ajaks möödunud. Seetõttu vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti. PPA hinnangul ei ole välistatud, et määruse (EL) 2024/1348 art 42 lg 1 alusel alustatud kiirendatud menetlust jätkatakse keerukate asjaolude ilmnemisel sama artikli lg 2 järgi üldmenetluses.
3.3.PPA põhistab VRKS § 65 lg 3 p 1 alusel põgenemisohtu VSS § 6 8 p-des 2, 6 ja 12 nimetatud asjaoludega. Isik esitas korduvalt valeandmeid oma sünniaja kohta, takistades sellega rahvusvahelise kaitse menetlust ja Läti Vabariigile üleandmise menetlust; sisenes Eestisse seadusliku aluseta, varjas end ametivõimude eest ja püüdis teisele isikule kuuluva reisidokumendiga lahkuda Soome ning tema eesmärk oli jõuda Saksamaale. PPA hinnangul ei taga VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ega VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud menetluse eesmärki, sest isikul puuduvad Eestis perekondlikud sidemed, dokumendid ja piisavad rahalised vahendid ning vabaduses viibides võib ta põgeneda või lahkuda teise riiki. Seetõttu peab PPA kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 4 alusel proportsionaalseks, möödapääsmatuks, kohaseks ja vajalikuks.
4.Istungil palus puudutatud isik rahuldada PPA taotlus osaliselt, lühema kinnipidamise tähtajaga. Kinnipidamine ei tohi olla karistuslikku laadi (direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 1). Ta rõhutas, et esitas PPA-le vabatahtlikult enda õiged andmed, ent seda pole kinnipidamise põhjendamisel arvesse võetud. Kinnipidamise tähtaeg peaks olema minimaalne, mida on kiirendatud menetluses rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks vaja. PPA vaidles istungil puudutatud isikule vastu, pidades oluliseks, et puudutatud isik esitas passiandmed alles hiljuti, kuigi tal oli selleks ka varem korduvalt võimalus. Seejuures esitas ta varem vanuse hindamise komisjonile sünnitunnistuse, kus oli teine kuupäev. Isikule oli juba tellitud meditsiiniline ekspertiis. Enne vanuse kindlakstegemist polnud PPA-l võimalik menetlustoiminguid teha. Kuigi PPA kavatseb isiku taotlust asuda lahendama kiirendatud menetluses, ei saa välistada, et keerukate asjaolude ilmnemise korral tuleb see suunata üldisesse menetlusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VRKS § 65 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg 2 alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.
6.VRKS § 65 lg 4 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 66 lg-s 2 sätestatud tähtaega nelja kuu kaupa, kui esineb VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alus. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas puudutatud isiku puhul esinevad endiselt VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alused tema kinnipidamiseks.
PPA on taotluses tuginenud VRKS § 65 lg 2 p-le 2.
8.VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat põgenemisohu korral kinni pidada tema taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulasstaatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seonduv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. jaanuari 2018. a määrus nr 3-17-792/61, p 18.2).
8.1.Läti Vabariik lükkas Eesti tagasivõtupalve tagasi 17. augustil 2026 (digitoimiku leht 96). Isiku õige vanus ja passifoto edastati alles 24. septembril 2026, mil korduvpalve esitamise kolmenädalane tähtaeg oli möödunud (rakendusmääruse (EL) 2025/2055 art 9 lg 2). Seetõttu vastutab isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest Eesti. PPA hinnangul ei ole välistatud, et kiirendatud menetluse asemel jätkatakse taotluse sisulist läbivaatamist üldmenetluses. Ka kohtu hinnangul ei saa vajadust pikema menetluse järele praeguses menetlusstaadiumis välistada. Kui kiirendatud menetluse tähtaeg on kolm kuud taotluse esitamise kuupäevast (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 3), siis üldine menetluse läbiviimise tähtaeg on kuus kuud, mida omakorda on võimalik pikendada erandlikel asjaoludel veel kuue kuu võrra (määruse (EL) 2024/1348 art-d 4 ja 5).
8.2.Eeltoodut arvestades nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine võib veel aega võtta. Kohtule ei nähtu, et rahvusvahelise kaitse menetluses oleks esinenud põhjendamatuid viivitusi. PPA pole veel jõudnud taotluse sisuga tegeleda, kuna seni oodati isiku vanuse kindlaksmääramist, milleks oli määratud meditsiiniline ekspertiis (digitoimiku leht 83). Menetluse senise ajakulu on suures osas põhjustanud puudutatud isik enda käitumisega (valeandmete ja -dokumentide esitamisega). Kohus ei nõustu puudutatud isiku esindaja istungil avaldatuga, et asjaolu, et puudutatud isik esitas 24. septembril 2026 enda õiged passiandmed, tuleks arvestada kinnipidamistähtaega lühendava asjaoluna. Isik valetas enda isikuandmete, sh vanuse kohta korduvalt, esitades mh eeldatavasti võltsitud sünnitunnistuse. Passiandmed esitas ta alles pärast juba pea kaks kuud kestnud menetlust. Selles olukorras ei saa kohus kindel olla, et isik ka edaspidises menetluses plaanib koostööd teha ning viivituseta vajalikke ja õigeid andmeid esitada. Samuti ei saa PPA nendel asjaoludel isiku öeldut pidada usaldusväärseks, vaid see vajab põhjalikku kontrolli.
9.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu määrus nr 3-17-792/61, p 18.1–18.5). Menetluses tehtavate toimingute puhul on oluline, et isik osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks menetluse ajal teise liikmesriiki.
9.1.Põgenemisohuna käsitatakse VRKS § 65 lg 3 järgi mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. PPA tugineb VSS § 68 p-des 2, 6 ja 12 nimetatud asjaoludele. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb lisaks vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2022. a määrus nr 3-20-2004/46, p 18.5). Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis.
9.2.Puudutatud isik esitas kinnipidamisel, rahvusvahelise kaitse taotlemisel, 8. augustil 2026 reisiteekonna toimingutel, kohtuistungil ning 25. augustil ja 4. septembril 2026 toimunud vanuse määramise komisjoni intervjuudel oma sünniaja kohta valeandmeid ning väitis end olevat alaealine. See takistas rahvusvahelise kaitse menetluse ja Läti Vabariigile üleandmise menetluse läbiviimist. Samuti on isik esitanud valeandmeid enda reisiteekonna kohta, väites, et ta saabus Euroopasse Prantsusmaa kaudu ja pole kunagi viibinud Valgevenes, ent tema mobiiltelefoni vaatluse andmetest nähtub, et ta on saanud sõnumi Valgevene mobiilsideoperaatorilt (digitoimiku leht 121) ning tõlkinud Google Translate rakenduse abil juhiseid Valgevene-Läti piiri ebaseadusliku ületamise kohta (digitoimiku leht 123).
9.3.Isik sisenes Eestisse seadusliku aluseta, varjas end ametivõimude eest ning püüdis sadamas teisele isikule kuuluvat reisidokumenti kasutades lahkuda Soome. Rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi avaldas ta alles kinnipidamiskeskuses. Isiku eesmärk oli jõuda Saksamaale.
9.4.Tal ei ole Eestis lähedasi ega perekonnaliikmeid, dokumente ega piisavaid rahalisi vahendeid.
Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud asjaolud jaatada jätkuvat põgenemisohtu.
Eeltoodut arvestades on isiku jätkuv kinnipidamine VRKS § 65 lg 2 p 2 alusel lubatav.
11.PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni neljaks kuuks. Kohtu arvates ei ole isiku kinnipidamine selleks ajavahemikuks ebaproportsionaalne, arvestades toimingute mahtu, mida rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses veel tuleb teha. Võttes arvesse isiku senist käitumist, on põhjendatud PPA kahtlus, et VRKS §-s 67 sätestatud kinnipidamise alternatiive pole võimalik tema suhtes tõhusalt kohaldada, kuna on oht, et ta põgeneb. Kinnipidamine ei ohusta isiku tervist ega turvalisust. Talle on kinnipidamiskeskuses tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile.
12.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida F.S kinnipidamiskeskuses kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui neli kuud.
13.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga.
15.Määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.