Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht XXX-i, Eesti)
hagi
V.S
vastu
võlgnevuse
Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post Kostja: V.S (isikukood XXX; elukoht XXX, 50109, XXX, Eesti; e-post ) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista V.S-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c ja V.S-i vahel 8. mail 2025 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhinõue 927 eurot 55 senti, sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgne intress 10 eurot 23 senti ning sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 82 eurot 37 senti.
5.Mõista kostjalt V.S-ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud, s.o riigilõiv 147 eurot, ja viivis tasumata menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata
Tsiviilasi nr 2-25-11550 mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 17. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse V.S-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank p.l.c.) vahel 8. mail 2023 sõlmitud krediidileping, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 2000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 2216 eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Kostja on krediidilepingu raames teostanud tagasimakseid summas 1288 eurot 45 senti, millest arvestati põhinõude katteks 461 eurot 71 senti, kulude katteks 36 eurot 54 senti ja intressi katteks 790 eurot 20 senti. Kostja oli viivituses nelja (juuni 2024. a, juuli 2024. a, augusti 2024. a ja septembri 2024. a) osamakse tasumisega. Kostjale on 21. septembril 2024 edastatud meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja tagasimakseid tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 6. oktoobril 2024. Kostjat teavitati 4. novembril 2024 edastatud kirjaga nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (hageja). Hageja palus mõista kostjalt välja kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank p.l.c.) vahel 8. mail 2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev võlgnevus 2487 eurot 86 senti, millest põhivõlgnevus 1754 eurot 29 senti, intress 174 eurot 85 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 523 eurot 72 senti ja sissenõudmiskulu 35 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-25-11550 Hageja esitas 9. septembril 2026 alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 927 eurot 55 senti (väljastatud krediit 2216 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1288 eurot 45 senti), sissenõudmiskulusid 35 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 10 eurot 23 senti ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 82 eurot 37 senti.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetamisportaali kaudu kätte toimetatud 8. jaanuaril 2026. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud alternatiivne nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele (TsMS § 407 lg 1).
5.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Leping sõlmiti 8. mail 2023 ja selle sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikute tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,31%. Lepingutes märgitud krediidi kulukuse määr 45,93% 2000 euro suuruse krediidi puhul on võrdne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordse krediidikulukuse määraga, s.o 45,93%, ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
6.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Krediidiandja peab tarbijale laenu võimaldamisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtted. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. VÕS § 4034 lg 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad
Tsiviilasi nr 2-25-11550 mõjutada tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 pdes 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt nt RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 18). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (vt nt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,
Tsiviilasi nr 2-25-11550 kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018. a, nr 2-14-21710, p 25.3; RKTKm 24.11.2023. a, nr 2-21-13098, p 19–22).
7.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Hageja selgituste kohaselt esitas kostja laenulimiidi taotluse summale 2000 eurot. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust kostja poolt 8. mail 2023 esitatud krediidikonto avamise taotluse, kostja Swedbank AS pangakonto väljavõtte, Rahvastikuregistri ja Maksehäireregistri alusel. Krediidiandja kontrollis isikusamasust Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ja maksehäire registrist saadud andmete järgi ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Krediidikonto taotluse järgi märkis kostja enda sissetulekuks 649 eurot, mida kinnitab esitatud pangakonto väljavõte. Pangakonto väljavõttel kajastub kostjale regulaarselt laekunud pensionimakse summas 649 eurot 4 senti 5. mail 2023 ja 5. aprillil 2023. Lisaks on kontole laekunud 570 eurot 4 senti 3. märtsil 2023. Väljavõttel on nimetatud laekumised selgelt märgitud pensionituluna, seega pangakonto väljavõte näitab, et kostjale laekus regulaarselt ligikaudu 649 euro suurune pension, mis vastab tema enda poolt taotluses avaldatud sissetuleku suurusele. Kostja ei märkinud taotluses ühtegi ülalpeetavat. Seega ei olnud krediidiandjale taotluse andmete põhjal põhjust arvestada täiendavate kuludega, mis tuleneksid laste või muude ülalpeetavate ülalpidamisest. Kostja jättis taotluses igakuiste kulutuste lahtri täitmata. Pangakonto väljavõttel kajastuvad mitmesugused tavapärased kulutused, sealhulgas toidu- ja esmatarbekaupade ostud, kaarditasud, SMS-teenustasud ning sularaha väljavõtmised. Näiteks on väljavõttel kajastatud ostud Kivilinna Konsumis, Anne Selveris, Torma Keskuses, Maksima jt kauplustes. Oluline on seejuures, et väljavõttest ei nähtu suuri ega ebaproportsionaalseid regulaarseid kohustusi, mille olemasolu oleks krediidiandjale pidanud iseenesest viitama sellele, et kostja ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtub 13. aprillil 2023 kanne summas 2735 eurot 40 senti selgitusega „Laenulepingu nr L506590 väljamakse“, millele järgnes samal kuupäeval samas summas väljaminek selgitusega „Raha“. Samas ei nähtu pangakonto väljavõttest, millisel eesmärgil kostja nimetatud summa edasi kandis, samuti ei nähtu väljavõttest, et nimetatud tehing kujutaks endast kostja regulaarset igakuist majapidamiskulu või sellist korduvat igakuist rahalist kohustust, mille suurust oleks võimalik üksnes konto väljavõtte põhjal kindlaks teha. Pelgalt asjaolust, et kostjale tehti vähem kui kuu enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist teise laenu väljamakse, ei saa iseenesest teha järeldust, et kostja ei olnud võimeline võtma täiendavat krediidikohustust. Hageja hinnangul ei ole seetõttu põhjendatud samastada 2735 euro 40 sendi suurust laenu väljamakset kostja igakuise kohustusega ega käsitada kogu nimetatud summat ühe kuu kulutusena. Krediidivõimelisuse hindamisel oleks asjakohane arvestada olemasolevast laenust tulenevat tegelikku igakuist maksekohustust, mitte automaatselt kogu laenu väljamakstud summat. Isegi kui võtta arvesse kostjal enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist olnud laenukohustus, võimaldas kostja regulaarne 649-eurone sissetulek hinnata, et tal on piisav sissetulek täiendava krediidikohustuse teenindamiseks. Pangakonto väljavõttelt ei nähtu muid regulaarseid kohustusi, mis oleksid tema maksevõimet oluliselt vähendanud, samuti ei ole kostja ise krediiditaotluses märkinud muid igakuiseid kohustusi ega ülalpeetavaid.
8.Kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ega veendunud kostja krediidivõimelisuses lepingu sõlmimisel. Hageja on kostja igakuise sissetulekuna arvestanud 649 eurot, kuid pangakonto väljavõttelt nähtub vaid kolm pensionilaekumist perioodi märts–mai 2023, mis teeb kostja keskmiseks sissetulekuks 622 eurot 70 senti ((649,04+649,04+570,04)/3). Kuigi kostja sissetuleku näol oli tegemist pensioniga, mitte töötasuga, väärib märkimist, et 2023. aastal oli minimaalne töötasu 725 eurot kuus.
Tsiviilasi nr 2-25-11550 Hageja on toonud välja kostja pangakonto väljavõttelt nähtuvad igapäevased jooksvad kulutused, sealhulgas toidu- ja esmatarbekaupade ostud jms erinevates toidupoodides. Samas ei ole hageja toonud välja mitte ühtegi summat, mida ta arvestas kostja igakuiste kulutustena krediidivõimelisuse analüüsimisel. Hageja ei ole välja toonud, mis summa arvestas ta kostja majapidamiskuludeks ja millise summa krediidi igakuise maksekohustuseks, mis maksti kostjale välja 13. aprillil 2023. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu suuri kohustusi. Kostja pangakontole laekus 13. aprillil 2023 kanne 2735 eurot 40 senti selgitusega „Laenulepingu nr L506590 väljamakse“ (dtl 49). Konto väljavõttelt ei ole aga näha, kellelt nimetatud kanne laekus ning kuhu täpsemalt kostja selle summa samal päeval edasi kandis. Kohtu hinnangul oleks pidanud esialgne krediidiandja antud asjaolusid kostjalt täpsustama, sh nt kellelt ning kui suure igakuise osamaksega kostja laenu sai. Kohus möönab, et ei ole põhjendatud samastada 2735 euro 40 sendi suurust laenu väljamakset kostja igakuise kohustusega ega käsitleda kogu nimetatud summat ühe kuu kulutusena, kuid hageja ei ole ka välja toonud, mis oli nimetatud kohustuse igakuise osamakse suurus. Nimetatust ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).
9.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud kostja vastu ka alternatiivse nõude juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Alternatiivse nõude kohaselt nõuab hageja VÕS § 4034 lg 7 alusel kostjalt väljastatud krediidisumma jääki 927 eurot 55 senti (väljastatud krediit kokku 2216 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 1288 eurot 45 senti), sissenõudmiskulusid 35 eurot, intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 10 eurot 23 senti ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 82 eurot 37 senti. Kohus leiab, et hageja alternatiivne nõue tagastamata krediidi summas 927 eurot 55 senti väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kostja on tagastanud laenu osaliselt, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot. Hageja tugineb seejuures VÕS § 1132 lg-le 2. Sissenõudmiskulud on hagiavalduse kohaselt kujunenud järgmiselt: 5. novembril 2024 saadetud nõudekiri, 16. detsembril 2024 saadetud nõude meeldetuletus, 23. detsembril 2024 saadetud hagihoiatus. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseseisvat alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte
Tsiviilasi nr 2-25-11550 vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Leppetrahvi kokkuleppe puhul peab leppetrahvi summa olema fikseeritud, mis praegusel juhul tuleneb lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi teabelehelest (dtl 26). Hageja poolt nõutav hüvitisemäär on kooskõlas VÕS § 113 2 lg-s 2 sätestatuga. Hageja on esitanud kostjale saadetud kirjad (dtl 37–42). Kostja ei ole väitnud, et ta poleks võlanõuet kätte saanud. Kohtu hinnangul on võla sissenõudmiskulu nõue põhjendatud.
11.Hageja palub kostjalt välja mõista intress VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras summas 10 eurot 23 senti ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise seisuga 82 eurot 37 senti . Kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Kohus leiab, et hageja intressinõue ja viivisenõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
12.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude, s.o u 42% ulatuses hageja algsest nõudest. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 42% ulatuses kostja ja 58% ulatuses hageja kanda.
14.TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskuludena riigilõivu 350 eurot väljamõistmist kostjalt. Muude menetluskulude väljamõistmist ei ole hageja taotlenud. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtu hinnangul on riigilõiv summas 350 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik (TsMS § 174 lg 1). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vastavalt menetluskulude jaotusele riigilõiv 147 eurot (350 / 100 * 42).
15.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
Tsiviilasi nr 2-25-11550 (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.