W.N kaebus Pärnu Linnavalitsuse osavallakogu valimiskomisjoni 30.12.2025 otsuse tühistamiseks ja kohustamisnõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – W.N
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Taavi Käärid
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.10.2026. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.W.N (kaebaja) kandideeris Pärnu Linnavolikogu 2025. aasta valimistel. Kaebaja elukoht oli volikogu valimispäeval (17.10.2025) rahvastikuregistri järgi Paikuse osavalla territooriumil.
Pärnu Linnavalitsuse osavallakogu valimiskomisjon (valimiskomisjon) teatas 19.12.2025 ekirjaga (Digitoimiku lk (dtl ) 30) kaebajale, et kaebaja on Pärnu Linnavolikogu valimistulemuste alusel ja lähtudes Pärnu linna osavaldade põhimääruse https://www.riigiteataja.ee/akt/430092025015 § -le 17 osutus ta valituks Paikuse osavallakogu liikmeks. Kaebajal paluti esitada kirjalik nõusolek osavallakogu töös osalemiseks hiljemalt 29.12.2025. Teatati ka esimese planeeritud koosoleku toimumise aeg,
3.Kaebaja esitas 29.12.2025 digiallkirjastatud nõusoleku osavallakogu töös osalemiseks (dtl 23).
3-26-55
4.Osavallavolikogude koosseisud kinnitati 30.12.2025 toimunud koosolekul, mis algas kell 15.10 ja lõppes kell 15.40. Koosolek protokolliti (dtl 24-27). Koosolekul võeti vastu otsused osavallakogude koosseisude kinnitamise kohta (30.12.2025 otsus nr 2-12/2) (dtl 28-29) ja osavallakogude asendusliikmete järjekorra kinnitamise kohta (30.12.2025 otsus nr 2-12/3). 30.12.2025 otsuse nr 2-12/2 punktis 1.2. (dtl 25) on märgitud „Rahvastikuregistri andmete kontrollimisel selgus, et Xxxxx Xxxxxx ei ole Paikuse osavalla elanik alates 04.11.2025 ning W.N alates 20.10.2025, mistõttu neid osavallakogu liikmeks ei kinnitata. Xxxx Xxxxxxx on osavallakogu valimiskomisjoni teavitanud, et ei soovi osaleda osavallakogu töös. Seega määratakse nende asemel järjekorras häälte arvult järgmised liikmed – H.P, K.H, T.L.
5.Valimiskomisjon saatis 30.12.2025 kell 16.45 kaebajale e-kirja (dtl 18) kus teatas, et andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt enam Paikuse osavalla elanik. Seetõttu ei ole põhimääruse kohaselt võimalik kaebajal kuuluda Paikuse osavallakogu koosseisu ja märkis, et osavallakogu valimiskomisjon ei kinnitanud kaebajat Paikuse osavallakogu liikmeks.
6.05.01.2026 palus kaebaja Pärnu linnal edastada talle haldusakt või muu kirjalik otsus, millega otsustati jätta teda Paikuse osavallakogu liikmeks registreerimata või selgitada, millisel õiguslikul alusel sellist haldusakti ei koostatud. Kaebaja palus märkida ka otsuse tegemise kuupäeva ning vaide esitamise kord ja tähtaeg (dtl 78).
7.Pärnu linn edastas 06.01.2026 kaebajale osavallakogu valimiskomisjoni koosoleku protokolli. E-kirjas märkis linn, et protokollis tehtud otsuseid on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (dtl 78).
8.Kaebaja esitas 07.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse.
9.Tallinna Halduskohus võttis 23.01.2026 määrusega kaebuse menetlusse Pärnu linna osavallakogu valimiskomisjoni 30.12.2025 otsuse tühistamise nõudes ja uue otsuse tegemise nõudes. Kohus määras vastustajaks Pärnu linna.
10.Vastustaja vastas kaebusele 23.02.2026 (dtl 72-76).
11.Kohus määras 08.07.2026 asja läbi vaatamise kirjalikus menetluses ja andis täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ning määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
12.Kaebaja märgib oma kaebuses, et vaidlustatud haldusakti ei tehtud kaebajale individuaalselt teatavaks. Kaebaja sai otsuse olemasolust ja sisust teada alles Pärnu linna dokumendiregistri avalikust vaatest ning sellele järgnenud kirjavahetusest valimiskomisjoni liikme ja esimehega.
13.Kaebaja palub kohtul tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Pärnu linna osavallakogu valimiskomisjoni 30.12.2025 otsus „Osavallakogude koosseisude kinnitamine“ kaebajat puudutavas osas, millega jäeti kaebaja Paikuse osavallakogu koosseisust välja. Kohustada Pärnu linna osavallakogu valimiskomisjoni tegema uus otsus Paikuse osavallakogu koosseisu kinnitamiseks.
14.Pärnu linna osavaldade põhimääruse § 17 lg 2 kohaselt võib osavallakogu liikmeks olla isik, kelle püsiv elukoht oli volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil. Valimiskomisjon ei hinnanud kaebaja elukohta volikogu valimispäeva seisuga, vaid lähtus vahepealsest ajavahemikust (alates 20.10.2025) või otsuse allkirjastamise ajahetkest. Selline lähenemine ei ole põhimäärusega kooskõlas ning tähendab vale õigusliku kriteeriumi kohaldamist. 2(7)
3-26-55
15.Pärnu linna osavaldade põhimääruse § 18 lg 1 p 2 reguleerib osavallakogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist pärast liikmeks saamist. See säte ei anna alust jätta valituks osutunud isikut osavallakogu liikmeks kinnitamata. Kaebajat ei kinnitatud osavallakogu liikmeks, mistõttu ei saanud tema volitused olla alanud ega seega ka lõppeda. Lisaks ei esinenud 30.12.2025 seisuga faktilist olukorda, mille kohaselt kaebaja püsiv elukoht ei asuks rahvastikuregistri andmetel Paikuse osavallas. Vastustaja argumentatsioon põhineb ekslikul eeldusel, justkui oleks kaebaja olnud juba Paikuse osavallakogu liige, kelle volitused said § 18 lg 1 p 2 alusel ennetähtaegselt lõppeda. Tegelikkuses ei olnud kaebajat osavallakogu liikmeks kinnitatud ning tema volitused ei olnud alanud. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja volitused ka lõppeda ega peatuda. Vastustaja käsitlus tähendab § 18 kohaldamist olukorras, kus selle normi eeldused ei olnud täidetud, ning viitab ekslikule õiguslikule lähte-eeldusele, mis muudab vaidlustatud otsuse õigusvastaseks. Seega ei saanud Pärnu linna osavaldade põhimääruse § 18 lg 1 p 2 kaebaja suhtes kohalduda ei ajalises ega sisulises mõttes.
16.Rahvastikuregistri seaduse § 66 lg 2 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus kande kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Rahvastikuregistri andmete kohaselt kehtib kaebaja elukoht Paikuse osavallas alates 30.12.2025. Rahvastikuregister on elukoha tuvastamisel pädev allikas ning ei võimalda elukoha määratlemist näiteks kellaajalise täpsusega. Seega puudus vaidlustatud otsuse tegemise päeval faktiline ja õiguslik alus käsitleda kaebajat isikuna, kelle püsiv elukoht ei asu osavalla territooriumil.
17.19.12.2025 tegi valimiskomisjon kaebajale isikustatud ja konkreetse teatise, millega tunnistas kaebaja valituks osavallakogu liikmeks, küsis tema nõusolekut ning teavitas esimese koosoleku ajast. Kaebaja täitis kõik temalt nõutud tingimused ning esitas nõusoleku tähtajaks. Sellega loodi kaebajale põhjendatud ja õiguspärane ootus, et ta arvatakse Paikuse osavallakogu koosseisu. Sellest ootuse rikkumine ilma uute asjaolude ja seadusliku aluseta on õigusvastane.
18.Vastustaja on kaebaja osavallakogu liikmeks kinnitamata jätmist põhjendanud erinevalt: protokollis viidatakse elukohale alates 20.10.2025; e-kirjas viidatakse otsuse allkirjastamise ajahetkele (kell 16.20); valimiskomisjoni esimehe 30.12.2025 kirjas viidatakse põhimääruse § 18 kohaldamisele ja oletatavale lõpptulemusele; lisaks on valimiskomisjoni esimehe poolt 30.12.2025 saadetud e-kirjas viidatud nn de facto olukorrale, et esineb juriidiline fakt elukoha muudatuse osas. Sellised omavahel vastuolulised põhjendused ei võimalda tuvastada, millisele faktilisele ja õiguslikule alusele otsus tegelikult tugines, muutes haldusakti kontrollimatuks.
19.Elukoha õiguslik tähendus tuleneb üksnes rahvastikuregistri kandest. Vastustaja käsitlus tähendaks seaduses sätestamata piirangu kehtestamist ning on vastuolus õiguskindluse ja seaduslikkuse põhimõtetega.
20.Vaidlustatud haldusakti ei tehtud kaebajale individuaalselt teatavaks ega selgitatud vaide esitamise korda ja tähtaega. Kaebaja sai otsuse sisust teada alles tagantjärele ja killustatult. See rikkus kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsele. Vastustaja seisukohad
21.Vastustaja kaebaja esitatud seisukohtadega ja järeldustega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata.
22.Määruse § 17 lg 3 kohaselt lähtutakse osavallakogu moodustamisel järgmistest põhimõtetest: (1) osavallakogusse kuuluvad volikogusse valitud isikud; (2) ülejäänud kohad osavallakogus jagatakse volikogusse kandideerinud isikute vahel vastavalt saadud häälte arvule olenemata sellest, kas isik kandideeris volikogusse erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina; (3) kui võrdse häälte arvuga isikute suhtes tuleb otsustada, kes saab osavallakogu liikmeks, otsustatakse see liisu heitmise teel. Osavallakogu koosseisu ja asendusliikmete järjekorra nimekirjas kinnitab linnavalitsuse poolt moodustatud osavallakogu 3(7)
3-26-55 valimiskomisjon, lähtudes valimistulemustest ning isiku kirjalikust nõusolekust osaleda osavallakogu töös.
23.Seega, Pärnu linna osavaldade põhimääruse (edaspidi määrus) § 17 sätestab osavallakogu koosseisu moodustamise alused. Sätte kohaselt saab osavallakogu liikmeks olla isik, kelle püsiv elukoht on volikogu valimispäeval rahvastikuregistri järgi osavalla territooriumil. Määruse § 18 lg 1 lisab aga tunnused, millistele tingimustele peab osavallakogu liige vastama. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja elukoht oli linnavolikogu valimispäeval ehk 19.10.2025 rahvastikuregistri järgi Paikuse osavalla territooriumil, kuid ka selles, et kaebaja elukoht tema osavallakogu liikmeks registreerimise hetkel ei olnud enam Paikuse osavalla territoorium.
24.Praeguses asjas taandub küsimus aga sellele, et kas osavallakogu valimiskomisjonil oleks tulnud kaebaja osavallakogu liikmeks registreerida ka juhul, kui komisjon teadis, et kaebaja ei vasta määruses sätestatud tingimustele. Ja kas sellisel juhul oleks kaebajal olnud võimalik tema volituste lõppemist takistada või muul viisil vältida seeläbi, et ta end pärast otsuse tegemist uuesti Paikuse elanikuks registreeris. Vastustaja on arvamusel, et valimiskomisjon ei oleks saanud kaebajat osavallakogu liikmeks registreerida teades, et kaebaja ei vasta määruses sätestatud osavallakogu liikme tingimustele.
25.Määruse § 20 lg 2 sätestab, et kui osavallakogu valimiskomisjon on valitud osavallakogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et määruse § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 1 sätestatud asjaolude tõttu osavallakogu liige ei saa osavallakogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab osavallakogu valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. Eeltoodust nähtub, et juhul kui osavallakogu liikmeks registreeritav valituks osutunud isik ei vasta määruses sätestatud tingimustele (sh kui tema püsiv elukoht ei ole osavalla territooriumil), tuleb isik jätta registreerimata ja määrata tema asemele kohe ka asendusliige. Osavallakogu valimiskomisjon kontrollis vahetult enne osavallakogu valmiskomisjoni koosolekut osavallakogu liikme kandidaatide rahvastikuregistri järgseid elukohaandmeid. Kontrollimisel selgus, et kaebaja ei ole alates 20.10.2025 Pärnu linna, sh Paikuse osavalla elanik, ja ta jäeti eeltoodud alusel osavallakogu liikmeks registreerimata. Kaebajat informeeriti 30.12.2026 osavallakogu komisjoni otsusest koheselt pärast komisjoni toimumist e-kirja teel (kaebuse lisa 1, dtl 12). Kirjeldatud mõttekäik ja selgitused nähtuvad ka valimiskomisjoni koosoleku protokollist.
26.On ilmselge, et määruse eesmärgiks ja sisuks ei olnud see, et osavallakogu moodustamisel tuleb teha mitmeid vaheotsuseid, st liikmed registreerida ja seejärel nende volituste lõppemine fikseerida olukorras, kus on teada, et valituks osutunud isik ei vasta tingimustele ning ei saa seega (volituste lõppemise tõttu) osavallakogu töös osaleda.
27.Isegi kui osavallakogu valimiskomisjon oleks kaebaja osavallakogu liikmeks registreerinud, oleks tema volitused lõppenud vahetult pärast vastava otsuse tegemist määruse § 18 lg-st 1 seoses püsiva elukoha muutusega, kuna tema püsiv elukoht ei oleks asunud tema registreerimise hetkel osavalla territooriumil. Arvestades määruse sõnastust (võrdluseks nt määruse § 19 lg 1 – „peatatakse“ vs „lõpevad“) ja selles osas valdavat kohtupraktikat analoogia osas, lõppevad osavallakogu liikme volitused mitte valimiskomisjoni otsusega, vaid niipea, kui esineb fakt selle kohta, et osavallakogu liikme püsiv elukoht ei ole osavalla territooriumil. Seega ei oleks kaebaja saanud osavallakogu liikme volituste lõppemist ka vältida või muul viisil rahvastikuregistris andmete muutmise kaudu ümber pöörata.
28.Arvestades viimast on Pärnu linna osavaldade põhimääruse reeglistik üles ehitatud selliselt, et osavallakogu liikmete registreerimisel ei ole mõistlik ja asjakohane, et osavallakogu valimiskomisjon registreerib liikmeteks isikud, kes osavallakogu töös osaleda ei saa või kelle volitused määruse alusel kohe lõppevad. Praegusel juhul registreeriti liikmed 30.12.2025 ja esimese koosoleku kutse saadeti välja sellele järgnenud päeval ehk 31.12.2025. Kui kaebaja oleks 30.12.2025 registreeritud ja tema volituste lõppemise ning asendusliikme määramise kohta oleks tulnud teha otsus (sh asendusliikme määramiseks), oleks see üksnes põhjustanud 4(7)
3-26-55 arusaamatust osavallakogu koosseisus ja tooks kaasa asjatut halduskoormust (vormistada tuleks asjatuid otsuseid).
29.Kaebaja leiab, et kuna tema rahvastikuregistri andmete elukoht Paikuse osavallas kehtib alates 30.12.2025, siis lähtudes rahvastikuregistri seaduse § 66 lg-st 2, mille kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil õiguslik tähendus kande kehtivuse alguse kuupäevast, puudus vaidlustatud otsuse tegemise päeval faktiline ja õiguslik alus käsitleda kaebajat isikuna, kelle püsiv elukoht ei asu osavalla territooriumil. Vastustaja selgitab, et osavallakogu valimiskomisjon tegi rahvastikuregistrisse päringu vahetult enne koosoleku toimumine aega ja võttis otsuse vastu 30.12.2025 kell 16:20. Sel hetkel puudus registris kanne kaebaja elukoha kohta Paikuse osavallas. W.N esitas 30.12 kell 18.09 e-rahvastikuregistri avalduse elukohaandmete muutmiseks aadressile Pärnu Maakond, YYY (vastuse lisa 1, dtl 77). Seega vahetult pärast koosoleku toimumise aega ja osavallakogu liikme informeerimist. Rahvastikregistrikanne tehti 05.01.2026 elukoha alguse kuupäevaga rahvastikuregistris 30.12.2025. Asjaolu, et kaebaja tegi uue elukohateate alles pärast komisjoni koosolekut, ei saa muuta tagasiulatuvalt õigusvastaseks varem tehtud otsust.
30.Vastustaja ei nõustu, et 19.12.2025 teatise alusel, milles muuhulgas küsiti kaebaja nõusolekut osavallakogu liikmeks asumise kohta, loodi kaebajale põhjendatud ja õiguspärane ootus, et ta arvatakse Paikuse osavallakogu koosseisu. 19.12.2025 kaebajale saadetud e-kiri oli informatiivne teade valimistulemuste ja määruse § 17 lg 2 järgse staatuse kohta (olukord valimispäeval). See ei olnud lõplik haldusakt, mis kinnitaks isiku liikmeks, vaid menetluslik samm nõusoleku küsimiseks. Isik ei saa tugineda õiguspärasele ootusele olukorras, kus ta on ise loonud faktilised asjaolud (osavallast mujale elama suundumine), mis välistavad tema liikmelisuse. Rahvastikuregistri andmete järgi püsivaelukoha puudumine osavallas on uus ja määrav asjaolu, mis kaalub üles esialgse informatiivse teavituse.
31.Rahvastikuregistri kanne ei ole pelk formaalsus, vaid see peab kajastama isiku tegelikku püsivat elukohta. Kaebaja on ise muutnud oma elukohaandmeid rahvastikuregistris 20.10.2025 nii, et ta ei ela Paikuse osavalla territooriumilt. See on juriidiline fakt, mille on tekitanud kaebaja ise. Olukord, kus isik registreerib end vahetult pärast valimisi osavallast välja ja registreerib osavalda tagasi alles pärast seda, kui talle on teatavaks tehtud takistus osavallakogu liikmeks saamisel, viitab elukohaandmete manipuleerimisele, mitte püsivale elukohale põhimääruse tähenduses. Põhimääruse § 17 ja § 18 koostoimes tõlgendamine viitab sellele, et osavallakogu liikmeks olemise eeldus on sisuline ja katkematu side osavallaga. Kui isiku püsiv elukoht on vahepealsel perioodil (valimispäeva ja liikmeks registreerimise vahel) muutunud, on katkenud ka tema õiguslik alus kuuluda osavallakogu koosseisu. Inimese elukoht tehakse kindlaks rahvastikuregistri andmete põhjal ja valimiskomisjoni ei pea koguma täiendavaid tõendeid, kas isik ka tegelikult rahvastikuregistrisse kantud aadressil elab.
32.Kaebaja poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kaebajat informeeriti koheselt pärast 30.12.2025 komisjoni toimumist, et teda ei registreeritud osavallakogu liikmeks, kuna ta ei olnud rahvastikuregistri andmete kohasel enam Paikuse osavalla elanik. Täiendavalt selgitas ja põhjendas osavallakogu liikmeks mitteregistreerimist ka komisjoni esimees 31.12.2025. Kaebajale edastati koheselt tema nõudmisel komisjoni protokoll 06.01.2025 koos vaidlustamise viitega (lisa 2, dtl 78 ). On ka ilmselge, et kaebaja on saanud enda õigusi aegsasti kaitsta, sh on kaebaja saanud pöörduda kohtusse, esitada enda seisukohad ja taotlused ning teinud seda tähtaegselt. Seega ei ole võimalik järeldada, et kaebaja õigusi tõhusa õiguskaitse osas oleks rikutud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5(7)
3-26-55
33.Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud Pärnu Linnavalitsuse osavallakogu valimiskomisjoni otsus on W.N-i puudutavas osas õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
34.Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kaebaja elukohaks ajavahemikul 16.07.2025 19.10.2025 YYY, Pärnu linn, 86602, Pärnu maakond, Eesti. Perioodil 20.10.2025 - 29.12.2025 oli kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks QQQ, Kohtla-Järve linn, 31025, Ida-Viru maakond, Eesti. Alates 30.12.2025 kuni tänaseni on kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks YYY, Pärnu linn, 86602, Pärnu maakond, Eesti.
35.Pärnu linna osavaldade põhimääruse § 17 lg 2 sätestab, et osavallakogu liikmeks võib olla isik, kelle püsiv elukoht volikogu valimispäeval on vastavas osavallas. Määruse § 18 lg 1 p 2 kohaselt lõppevad osavallakogu liikme volitused enne tähtaega seoses isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu rahvastikuregistri andmetel osavalla territooriumil. Määruse § 20 lg 1 kohaselt astub osavallakogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel osavallakogu liikme asemele asendusliige, kes määratakse osavallakogu valimiskomisjoni otsusega.
36.Kaebaja tugineb selle, et valimiskomisjonile ei olnud õigust teda jätta osavallakogu liikmeks nimetamata ja lugeda tema volitused ennetähtaega lõppenuks, kuna ta polnud otsuse tegemise ajal isegi veel osavallakogu liikmeks nimetatud. Valimiskomisjon oleks pidanud esmalt ta osavallakogu liikmeks määrama ja alles seejärel otsustama volituste lõppemise üle. Vastustaja leiab, et kaebajat ei saanud osavallakogu liikmeks nimetada, sest ta ei vastanud otsuse tegemise ajal ühele põhilisele osavallakogu liikmeks olemise kriteeriumile, milleks oli püsivalt samas osavallas elamise kriteerium.
37.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja osutus valituks Paikuse osavallakogusse. Vaidluste ei ole ka selle üle, et rahvastikuregistri andmete kohaselt oli kaebaja elukohaks ajavahemikul 16.07.2025 - 19.10.2025 YYY, Pärnu linn, 86602, Pärnu maakond, Eesti. Perioodil 20.10.2025 - 29.12.2025 oli kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks QQQ, Kohtla-Järve linn, 31025, Ida-Viru maakond, Eesti. Alates 30.12.2025 kuni tänaseni on kaebaja rahvastikuregistrisse kantud elukohaks YYY, Pärnu linn, 86602, Pärnu maakond, Eesti.
38.Pärnu linna osavaldade põhimäärus ei reguleeri täpsemalt kuidas peab toimima, kui valimiskomisjonile on enne volikogu moodustamise otsuse tegemist teatavaks saanud, et valituks osutunud isik ei oma enam rahvastikuregistri järgi püsivat elukohta sama osavalla territooriumil. Praegusel juhul lähtus vastustaja sellest, et kuna valituks osutunud isik ei vastanud enam osavallakogu liikmeks olemise kriteeriumile (rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht osavalla territooriumil), siis jättis ta kaebaja volikogu liikmeks kinnitamata ning määras määruse § 20 lg 2 lähtudes kahele valituks osutunud, kuid volikogu liikmeks mitte kinnitatud, isikule asendusliikmed. Vastustaja tegi seega järelduse, et kui osavallakogu liikmeks registreeritav valituks osutunud isik ei vasta määruses sätestatud tingimustele (sh kui tema püsiv elukoht ei ole osavalla territooriumil), tuleb isik jätta registreerimata ja määrata tema asemele kohe ka asendusliige.
39.Praegusel juhul saab analoogia korras lähtuda kohalike omavalitsuste valimist reguleerivatest õigusaktidest ja kohtupraktikast. Riigikohus on varasemas kohtupraktikas selgitanud, ning korranud viimati üle põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-28 (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26. aprill 2023. a otsus, punkt 8), et volikogu liikme volitused lõpevad automaatselt KOKS § 18 lõikes 1 loetletud alustel sättes nimetatud juriidilise fakti tekkimisel (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-17-10, punkt 18). Kuna tegu on automaatse volituste lõppemise alusega, peab selle ilmnemise tuvastamine olema lihtne (vrd teised lõikes 1 nimetatud alused, nt surm, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistamine, nimetamine teisele ametikohale). KOKS § 18 ei näe ette võimalust volikogu liikme volituste taastamiseks, kui KOKS § 18 lõike 1 punktis 3 6(7)
3-26-55 märgitud alus ära langeb (vrd KOKS §-d 19 ja 201), vaid tegemist on range eeldusega volikogu liikme mandaadi omamiseks, mis peab olema täidetud kogu volikogu liikmeks oleku aja (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-4-145-13, punkt 22). KOKS § 18 lõike 1 punkt 3 seob volikogu liikme volituste lõppemise tema püsiva elukoha muutusega väljapoole seda valda või linna, mille volikogu liige isik on. Norm sätestab, et volikogu liikme püsiva elukoha kindlakstegemisel tuleb võtta aluseks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed. Sama kinnitab Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi järjepidev praktika (vt kolleegiumi 15. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 34-1-47-14, punktid 32 ja 33; vt ka kolleegiumi 28. septembri 2021. a otsus asjas nr 5-21-12/2, punkt 22 ja seal viidatud kolleegiumi praktika).
40.Kuna lõpptulemus oleks kaebaja jaoks olnud sama ka siis, kui kaebaja oleks samal koosolekul sama otsusega esmalt valitud osavallakogu liikmeks ja siis kohe seejärel oleks tema osavallakogu liikme volitused ennetähtaegselt lõpetatud, siis on vaidlustatud otsus kaebajat puudutavas osas õiguspärane. Vastustaja vastuse lisast 1 nähtub, et kaebaja esitas elukohateate enda elukohana Eesti, Pärnu maakond, Pärnu linn, YYY, 86602 registreerimiseks 30.12.2025 kell 18.09.48 ehk pärast seda kui ta oli kätte saanud valimiskomisjoni teate (dtl 12, E.T e-kiri 30.12.2025 kell 16.45) selle kohta, et andmete kontrollimisel selgus, et kaebaja ei ole rahvastikuregistri andmete kohaselt enam Paikuse osavalla elanik ning seetõttu ei ole põhimääruse kohaselt võimalik tal kuuluda Paikuse osavallakogu koosseisu ja osavallakogu valimiskomisjon ei kinnitanud teda Paikuse osavallakogu liikmeks. Kaebaja vastas samal päeval 16.55 sellele e-kirjale teatades, et tänase seisuga on ta jälle rahvastikuregistri järgi Paikuse osavalla elanik. Seega valimiskomisjon oli teinud oma otsuse enne ning alles pärast seda esitas kaebaja elukohateate Paikuse vallas asuva elukoha registreerimiseks.
41.Seega võis valimiskomisjon lähtuda kaebaja püsiva elukoha andmete osas rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Volikogusse valitud isiku õigus olla kinnitatud volikogu liikmeks lõppes juba sellel hetkel, mil ta registreeris oma elukoha väljapoole osavalda ehk alates 20.10.2025 ning see õigus ei taastunud. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolu et kaebaja enda Paikuse valda pärast otsusest teada saamist tagasi sisse kirjutas või millal ta täpselt seda tegi.
42.Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, et haldusakt ei olnud talle nõuetekohaselt teatavaks tehtud või et tal puudus info haldusakti vaidlustamise kohta. Kaebaja poolt kaebusele lisatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja sai otsusest teada samal päeval (dtl 12, E.T e-kiri 30.12.2025 kell 16.45). Kaebaja sai kirja kätte ja vastas sellele juba 10 minutit hiljem. Vastustaja vastuse lisa 2 kohaselt (dtl 78) edastati 06.01.2026 kaebajale valimiskomisjoni koosoleku protokoll, mis sisaldas vaidlusalust otsust, samuti sisaldas e-kiri viidet vaidlustamisvõimalustele. Haldusorgan tegi seega dokumendi teatavaks vabas vormis (HMS § 25 lg 3 teine lause). HMS § 5 sätestab vormivabaduse põhimõtte, mis tähendab, et haldusorgan otsustab kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vormi ja haldusmenetluse üksikasjad.
43.Eelnevast lähtudes jätan kaebaja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.