Maksuõigus › Muud maksumenetluses tehtud korraldused ja otsused (v.a maksuotsused)

3-26-1065

3-26-1065 teavet kolmandalt isikult. Korralduses on põhjendatud, miks peab MTA vajalikuks teabe nõudmist W.X-ilt. Välja on toodud, et kuivõrd W.X on TERRAX SP.ZO.O juhatuse liige, kellele kontrollitav äriühing FPL RENT OÜ soetatud sõiduki rentis, võib W.X omada teavet, mis on vajalik sõiduki soetuselt maha arvatud sisendkäibemaksu õigsuse ja sõiduki FPL RENT OÜ ettevõtluses kasutamise tuvastamiseks ning samuti maksumenetluses tähendust omavate muude asjaolude kindlakstegemiseks. MTA on pöördunud korralduse kohaselt rahvusvahelise ametiabi korras ka TERRAX SP.ZO.O poole, kuid ei ole teavet saanud. Sellises olukorras on põhjendatud kohustada kolmanda isikuna teavet andma Eestis elavat W.X-i, kes on Poola maksuhaldurilt saadud teabe kohaselt TERRAX SP.ZO.O seaduslik esindaja. Eelneva põhjal pole alust järeldada, et kaebajalt soovitaval teabel puuduks maksumenetlusega seos, ning et kaebaja valduses ei saa MTA poolt välja toodud asjaolusid puudutavat teavet olla. MKS § 61 lg 2 alusel on kolmanda isikult teabe küsimiseks piisavaks, kui maksuhaldur on eelnevalt maksukohustuslase poole pöördunud, mida on korraldusest nähtuvalt ka tehtud. Kolmandalt isikult teabe ja dokumentide nõudmiseks ei pea maksuhaldur olema eelnevalt ammendanud kõiki võimalusi sundida maksukohustuslast sama teavet andma ja dokumente esitama ning kolmanda isiku poole pöördumine on õigustatud muuhulgas juhul, kui tekib vajadus maksukohustuslaselt saadud teavet täiendavalt kontrollida (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-22-307, p 14). Kohtu hinnangul on MTA vaidlustatud korraldust piisavalt põhjendanud. MTA-l ei ole kohustust kolmandale isikule detailsemalt selgitada maksukohustuslase poole pöördumise asjaolusid, sh menetlustaktikalisi argumente. Maksuhaldur ei pea korralduse adressaati teavitama sellest, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha. Maksuhaldur ei pea ka põhjendama, kuidas on kolmandalt isikult nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (vt Riigikohtu 14.04.2024 otsus nr 3-3-1-90-13 p 11). Korralduses sisalduvat nõuet ilmuda teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ei saa pidada põhjendamatuks ning see on MKS § 61 lg 1 ls 3 alusel lubatud. MTA on põhjendanud, et antud juhul on vahetu kohtumine efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus ning suulise vestlusega on kergem vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. Täpsemate kaalutluste puudumine korralduses ei ole selliseks asjaoluks, mis tingiks korralduse tühistamise. MTA ametiruumidesse ilmumise kohustus ei ole olemuselt sedavõrd koormav, et seda nõuet saaks abstraktselt pidada ebaproportsionaalseks või nõuaks see eriliselt kaalukat põhjendust (vt Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Kaebusest ei nähtu, et ilmumine MTA ametiruumidesse oleks kaebajal objektiivsetest asjaoludest tulenevalt võimatu või liigselt koormav. Asjakohaseks põhjenduseks ei saa pidada, et tegemist on piiriülese tehinguga, esineb vajadus andmeid kontrollida, või et kaebajal pole nõutavat teavet. Kaebaja aadress on Tallinnas. Kui suuliste ütluste andmisel selgub, et küsitav teave puudub või seda on vaja täpsustada, siis on kaebajal võimalik selliselt ka MTA-le vastata ja vajadusel hiljem teavet täiendada. See ei saa olla takistuseks MTA ametiruumidesse ilmumiseks. Asjaolu, kui kaebajal ei ole maksuhalduri poolt küsitud teavet, ei muuda teabe küsimist õigusvastaseks. Kaebaja pole ka viidanud ühelegi MKS § 64 sätestatud teabe andmise ja tõendite esitamisest keeldumise alusele.

3-26-1065 korraldusega pandud kohustus riivaks kuidagi eriliselt intensiivselt kaebaja õigusi. Kuivõrd kaebajal on kolmanda isikuna kohustus taluda MTA meedet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks, esitada dokumente ja teavet ning vajadusel ilmuda suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde, tuleb reeglina sellega kaasnevat võimalikku riivet pidada lubatavaks. Praegusel juhul on kohus ka leidnud, et korraldusega kaebajale pandud kohustust ei saa pidada ebaproportsionaalseks ehk selliseks, mis võiks kaasa tuua kaebaja õigustele eriliselt intensiivsema riive.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.