3-24-373 AS-i HOOLEKANDETEENUSED kaebus Riigi Tugiteenutse Keskuse finantskorrektsiooni otsuse tühistamiseks Kaebaja AS HOOLEKANDETEENUSED, esindaja vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Kathy Tätte
Haldusasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Riigi Tugiteenuste Keskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. juuli 2024. a otsus muutmata. 2 Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt AS-i HOOLEKANDETEENUSED kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 2000 eurot.
3.Avaldada lahend pärast jõustumist tervikuna.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.AS HOOLEKANDETEENUSED (AS Hoolekandeteenused, kaebaja) viis Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatava projekti raames läbi riigihanke eluhoone ehitustööde tellimiseks Sillamäel (viitenumber 218169). Hankes esitati viis pakkumust ning leping sõlmiti osaühinguga VANALINNA EHITUS (OÜ Vanalinna Ehitus).
2.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) leidis 10. septembri 2021. a otsuses nr 11.2-6/1134, et kaebaja ei järginud riigihanke läbiviimisel riigihangete seaduse (RHS) nõudeid, sest kvalifitseeris tingimustele mittevastava pakkuja. RTK rakendas 25% finantskorrektsiooni määra ning luges mitteabikõlblikuks kuluks 236 570,35 eurot, sh toetuse 201 084,81 eurot ja omafinantseeringu 35 485,54 eurot. Ühtlasi muutis RTK 27. aprilli 2018. a otsuse nr 9-2.43/14/20/11/78 punkte 3–5 toetuse määramise kohta ning vähendas esitatud maksetaotluste abikõlblikke kulusid 25% võrra ja järgnevates maksetaotlustes hüvitamiseks esitatud kulusid 25% võrra, millele vastavalt vähenes ka projekti eelarve. Kaebaja kvalifitseeris pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, rikkudes sellega ka RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud põhimõtteid. Hankes oli seatud kvalifitseerimise tingimus, et ehitustööde tegemisele peab olema kaasatud eriosade projektijuht, kellel on kutsekvalifikatsioon ehitusjuht, tase 6 (spetsialiseerumisel küttesüsteemide ehitamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine, ventilatsiooni ehitamine) või samaväärne. OÜ Vanalinna Ehitus esitatud eriosade projektijuht I ei vastanud nendele nõuetele.
3.Kaebaja esitas vaide, mille RTK jättis 10. novembri 2021 vaideotsusega nr 11.2-6/1375 rahuldamata.
4.AS Hoolekandeteenused esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RTK 10. septembri 2021. a otsuse ja 10. novembri 2021. a vaideotsuse tühistamiseks.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 1. septembri 2023. a otsusega asjas nr 3-21-2855 RTK
10.septembri 2021. a otsuse ja 10. novembri 2021. a vaideotsuse. Kohtu hinnangul oli eeskirjade rikkumine toime pandud ning eeldada võis kahju tekkimist EL-i eelarvele. Samas tuli vaidlustatud haldusaktid tühistada põhjusel, et vastustaja ei teostanud korrektsioonisumma määramisel kaalutlusõigust.
6.RTK luges uuesti 8. novembri 2023. a otsusega nr 11.2-6/23/1289 projekti "Teenusüksuse rajamine erivajadusega inimestele“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 236 570,35 eurot, vähendas hankega nr 218169 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ja muutis
27.aprilli 2018. a taotluse rahuldamise otsust.
7.AS Hoolekandeteenused esitas RTK-le vaide, mille RTK jättis 9. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 11.2-6/24/17 rahuldamata.
8.AS Hoolekandeteenused esitas halduskohtule kaebuse RTK 8. novembri 2023. a otsuse ja 9. jaanuari 2024. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja määras valesti finantskorrektsiooni määra. Ta jättis kaalumise teostamata ega rakendanud rikkumisele proportsionaalset järelmit; 2) vastustaja pole arvestanud kaebaja esitatud asjaolusid selle kohta, miks tuleb korrektsioonimäära vähendada. Tegemist oli esmarikkumisega. Kaebaja ei pannud rikkumist 2(9)
3-24-373 toime tahtlikult. Rikkumine ei omanud mõju pakkujate ringile ega hanke maksumusele. Tegemist ei olnud sisulise eksimusega, sest pakkujal oli võimalik kaasata kvalifitseerimise tingimustele vastav spetsialist ka hiljem. Kaebaja pakkumus oli majanduslikult soodsaim. Küttesüsteemide osa projektist oli marginaalne (ca 50 000 eurot) ja korrektsioon ületab seda kordades.
9.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ringkonnakohus pole asjas nr 3-21-2855 vastustajale siduvat otsust teinud; 2) kehtiva õiguse kohaselt tuli sellise rikkumise puhul kohaldada 25%-list korrektsiooni. Tegemist oli raske rikkumisega; 3) edukas pakkuja sai hankes eelise. Hangetes, kus sellist nõuete polnud kehtestatud, osales rohkem pakkujaid ja pakkumuste maksumused olid madalamad; 4) finantskorrektsiooni määra kaalumisel saab arvestada ainult asjaomase rikkumisega seotud asjaolusid, mitte aga seda, kas toetuse saaja on ka varem rikkumisi toime pannud või kas ta on seda teinud süstemaatiliselt, kuivõrd konkreetse hankega seotud kulude abikõlblikkust toetuse saaja varasem õiguskuulekas käitumine mõnes teises hankes ei mõjuta; 5) seejuures pole tegemist kaebaja esmakordse rikkumisega; 6) kaebaja ei ole piisava hoolsusega pakkuja spetsialisti nõuetele vastavust kontrollinud; 7) kuigi edukas pakkuja tegi majanduslikult soodsaima pakkumuse, siis pole võimalik välistada, et keegi teine võinuks teha veelgi soodsama pakkumuse; 8) eriosade projektijuhi tingimus mõjutab hanget kogu selle terviklikkuses, mitte ainult küttesüsteemide osa. Teada pole see, milliseks oleks kujunenud pakkumuste maksumus, kui poleks olnud küttesüsteemide ehitamisele spetsialiseerumise nõuet.
10.Tallinna Halduskohus rahuldas 17. juuli 2024. a otsusega kaebuse ning tühistas vaidlustatud otsused. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus andis haldusasjas nr 3-21-2855 hinnangu selle kohta, et kaebaja pani rikkumise toime. Ühtlasi vaidlustab kaebaja üksnes finantskorrektsiooni määra õiguspärasust. Seetõttu ei analüüsi kohus uuesti rikkumise küsimust; 2) vastustajal tuli finantskorrektsiooni määra leidmisel järgida kaalutlusreegleid; 3) vastustaja pole finantskorrektsiooni määra kohaldamisel arvestanud asjaolu, et tegemist on ühekordse ja mittesüstemaatilise eeskirjade eiramisega. Ta ei arvestanud ka seda, et kaebaja ei tegutsenud edukaks tunnistatud pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel tahtlikult; 4) vastustaja viitas teistele finantskorrektsioonidele, kuid see pole asjakohane. Liidu õiguse kohaselt loetakse süstemaatiliseks eeskirjade eiramine, kui tegemist on korduvate rikkumistega sarnast liiki tegevuste puhul, mis tulenevad suurtest puudustest juhtimis- ja kontrollsüsteemi tõhusas toimimises, sealhulgas määruse ja fondispetsiifiliste eeskirjade kohaste asjakohaste menetluste loomata jätmisest (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. detsembri 2013. a määrus nr 1303/2013 (määrus nr 1303/2013) art 2 p 38); 5) kaebaja pole tegutsenud tahtlikult. Kaebaja hindas eduka pakkuja vastavust kvalifitseerimisnõuetele pakkuja esitatud hankepassi kinnituste alusel. Kaebaja ei kontrollinud seda, kas pakkumuses märgitud eriosade projektijuhil on vastav kutsekvalifikatsiooni puudutav tõend olemas. Tal oli olemas osakutsetunnistus jahutussüsteemide ehitamise ehitustegevuse juhtimise ametialal ning ventilatsioonisüsteemide ehitamise ehitustegevuse juhtimise ametialal, kuid puudus küttesüsteemide ehitamise alal. Kutsetunnistuste olemasolu kontrollimata jätmisega rikkus kaebaja riigihangete seaduse (RHS) § 104 lg-t 8. Selle kontrolli viis kaebaja läbi pärast seda, kui vastustaja algatas järelkontrolli. Samas ei saa sellest järeldada tahtlust. Kaebajal oli sama pakkujaga olemas varasem positiivne kogemus ja teises hankes olid dokumendid korras. Tegemist oli ajaliselt lähedaste hangetega. Tegemist oli seega pigem hooletusega; 3(9)
3-24-373 6) ringkonnakohus märkis asjas nr 3-21-2855, et asjaolud, mis iseloomustavad rikkumise raskust ja rikkumise subjektiivset külge, omavad tähtsust finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel. Vastustaja pole eelnevat arvestanud; 7) vastustaja pole analüüsinud seda, milline võis olla kahju tekkimise tõenäosus liidu eelarvele ja kui suur võis kahju olla. Asja materjalidest ei nähtu, et võimaliku rikkumise mõju oleks liidu eelarvele selline, et kohaldada tulnuks 25% finantskorrektsiooni. Kaebaja on läbi viinud sarnaseid ehitushankeid samaväärsete tingimustega ja mille osalejate ring on olnud sarnane. Samuti olid sarnased pakkumuste maksumused. Hangetes on osalejate ring olnud võrreldav, mh on ajaliselt kõige lähedasemates hangetes (viitenumbriga 206426 ja 212216) olnud täpselt sama või sarnane hulk pakkujaid. Seejuures hangetes, milles oli eriosade projektijuhile nõuded seatud (hankes viitenumbriga 205730 (5 pakkujat); viitenumbriga 212430 (9 pakkujat); viitenumbriga 212216 (11 pakkujat); viitenumbriga 206426 ja 218168 (mõlemas 9 pakkujat)), osales märkimisväärselt suurem hulk pakkujaid kui hangetes, milles eriosade projektijuhile nõudeid ei esitatud (hangetes viitenumbritega 192199, 192223 ja 190676 esitas pakkumuse igas hankes 7 ettevõtet). Sellest tulenevalt on võimalus, et riigihankes oleks osalenud veel pakkujaid, kellel ei olnud pakkuda küttesüsteemide osakutset omavat projektijuhti, küll olemas, kuid väike. Seega on tõenäoline, et ka juhul, kui kaebaja ei oleks vaidlusaluses hankes seadnud rikkumisega seotud kvalifitseerimise tingimust, oleks pakkujate ring ja esitatud pakkumuste maksumused jäänud samaks. RHS nõuete rikkumisega tekitatud kahju EL eelarvele oli väike ning vastustaja oleks pidanud seda finantskorrektsiooni määra valimisel arvestama; 8) vastustaja jättis ekslikult arvestamata, et hanke osa, kus kaebaja jättis nõutava osakutse olemasolu kontrollimata (küttesüsteemide paigaldus), maksumus oli marginaalne (ca 50 000 eurot) ja finantskorrektsioon ületab seda summat ligi viis korda. Kuigi rikkumine võib mõjutada kogu hanget, siis tuleb analüüsida mõju liidu eelarvele, s.t, kui palju võisid leebemad kvalifikatsiooninõuded mõjutada pakkumuse hinda; 9) vastustaja põhjendas 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist Euroopa Komisjoni 14. mai 2019. a rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 punkti 2.1 alapunktiga 14, mille kohaselt tuleks sarnasel juhul kohaldada 25% finantskorrektsiooni määra. Tegemist ei ole asjakohase kaalutlustega. Juhend on soovituslik juhis, mis on adresseeritud Euroopa Komisjoni asjaomastele talitustele, mitte liikmesriikide rakendusüksustele (vt ka RKPSJKo asjas nr 5-232 p 77). Olukorras, kus liikmesriigi sisese õigusaktiga on rakendusüksusele ette nähtud kaalutusõigus finantskorrektsiooni tegemiseks, ei ole seega asjakohane tugineda sellele, et eelpoolviidatud suunised näevad ette 25%-lise finantskorrektsiooni määra; 10) õige pole see, et Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 20142020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (ühendmäärus) § 22 3 lg 5 ei näe ette 25%-st madalama finantskorrektsiooni kohaldamist samale rikkumisele. Ringkonnakohus eelmises asjas sõnaselgelt viitas, et kehtivat ühendmääruse varasemat redaktsiooni ei saanud arvesse võtta. Kehtiv redaktsioon näeb ette kaalutlusõiguse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja pani rikkumise toime ja see tõi kaasa finantsmõju. Viimast kinnitas ka ringkonnakohus asjas 3-21-2855; 2) halduskohus asus ise vastustaja eest kaalutlusõigust teostama; 3) halduskohtu argumendid ei ole finantskorrektsiooni määra vähendamisel asjakohased; 4(9)
3-24-373 4) halduskohus mõistis Euroopa Kohtu otsust asjas C-408/16 valesti. Rikkumise mittesüstemaatilisus ei ole finantskorrektsiooni määra mõjutavaks asjaoluks. Kui konkreetsele rikkumisele finantskorrektsiooni määra kaalutlemisel arvestataks selle rikkumise süstemaatilisust, siis peaks see kaasa tooma mitte ettenähtud üldisest määrast (25%) madalama, vaid kõrgema finantskorrektsiooni määra; 5) soodustuse saamiseks ettenähtud nõuete eiramise tõttu alusetult saadud soodustuse tagastamise kohustus ei ole sanktsioon. Tegemist on tagajärjega sellele, et tuvastati soodustuse saamiseks ette nähtud normide eiramine. Soodustus saadi seega alusetult; 6) oluline pole see, kas rikkumine oli tahtlik või hooletusest tingitud. Sellest ei sõltu mõju liidu eelarvele; 7) halduskohus hindas varasemate riigihangete andmeid valesti. Ajaliselt oli lähim hange nr 218168 (mitte aga hanked nr 206426 ja nr 212216), milles osales üheksa pakkujat. Vaidlusaluses hankes osales 5 pakkujat. Pakkumuste hulk pole võrreldav. Kahel eriosade projektijuhi nõuet sisaldaval hankel (205730 ja 212430) oli siiski vähem pakkujaid (mõlemal juhul 5 pakkujat); 8) küttesüsteemide maksumus omas liidu eelarvele mõju. Kui sellist tingimust poleks olnud, oleks keegi esitanud madalama maksumusega pakkumuse; 9) Euroopa Komisjoni suunised on esitatud võrdlusmaterjalina; 10) kehtivale ühendmäärusele viitamine on üks osa kaalutlusõiguse teostamisest finantskorrektsiooni määramisel. See pole eraldiseisev õiguslik alus.
12.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendusetel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane ja kaebaja jääb varem toodu juurde; 2) halduskohus pole vastustaja eest kaalutlusõigust teostanud; 3) rikkumise subjektiivne külg ja ühekordne iseloom omavad finantskorrektsiooni määra kindlaks tegemisel tähendust; 4) vastustaja pole sarnaseid hankeid haldusmenetluses üldse arvestanud. Vastustaja on kohtumenetluses sarnaseid hankeid valesti analüüsinud. Kaebaja esitatud ülevaatest selgub, et pakkujate ring oli ajaliselt lähedastes hangetes sarnane, sh ei esinenud märkimisväärseid erisusi pakkumuste maksumuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsiooniastmes on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on õiguspäraselt kohaldanud finantskorrektsiooni määra 25%.
14.Rikkumine, mida vastustaja kaebajale ette heitis, seisnes selles, et kaebaja kvalifitseeris riigihankes nr 218169 pakkuja, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Nimelt pidi riigihanke alusdokumentide kohaselt eriosade projektijuhil olema ehitusjuhi kutsekvalifikatsiooni kuues tase nii küttesüsteemide, veevarustuse ja kanalisatsiooni kui ka ventilatsiooni ehitamisel. Eduka pakkuja projektijuhil puudus aga nõutav kutsetase küttesüsteemide ehitamisel. Selle asjaolu jättis kaebaja hankemenetluses kontrollimata. Rikkumise toime panemise küsimust analüüsiti haldusasjas nr 3-21-2855 ja siinse asja apellatsiooniastmes rikkumise toime panemise üle enam ei vaielda.
15.Ringkonnakohus tühistas asjas nr 3-21-2855 (s.o esimeses vaidluses) finantskorrektsiooni 10. septembri 2021. a otsuse põhjusel, et vastustaja rakendas ilma kaalumiseta finantskorrektsiooni määra 25%. Lisaks märkis ringkonnakohus, et 5(9)
3-24-373 kaalutlusõiguse teostamine ei saa piirduda viidetega Euroopa Komisjoni suunistele või nende suuniste alusel kehtestatud ühendmäärusele. Ringkonnakohtu viidatud lahendist järeldus ka see, et vastustajal tuli kaaluda konkreetse juhtumi asjaolusid.
16.Vastustaja tugines vaidlustatud otsuses ühendmääruse kuni 8. oktoobrini 2020 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 11 p-le 8, mille kohaselt vähendatakse eraldatavat toetust 25%, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Vana redaktsiooni kohaldamist põhjendas vastustaja sellega, et toetuse rahuldamise otsus tehti 27. aprillil 2018. Vastustaja otsustas rakendada 25% finantskorrektsiooni määra põhjusel, et tema hinnangul oli tegemist olulise ja raske rikkumisega ning riigihangete seadust järgides oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja hanke tulemus oleks tõestatult olnud teistsugune. Erandlikke asjaolusid finantskorrektsiooni määra 5% või 10% kohaldamiseks ei esinenud. Lisaks tõi vastustaja välja, et ka Euroopa Komisjoni suunis ei toonud välja madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Vastustaja lisas, et ka kehtiva ühendmääruse § 223 lg 5 näeb ette 25% finantskorrektsiooni kohaldamise.
17.Riigikohtu 28. juuni 2023. a otsuse asjas nr 5-23-2 kohaselt tuli kaebajale tehtud finantskorrektsiooni ulatuse määramisel lähtuda ühendmääruse § 22 lg 11 p-st 8 ning lg-st 12, mis kehtisid kaebaja toetustaotluse rahuldamise ajal. Ühendmääruse v.r § 22 lg 11 p 8 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 25% juhul, kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud seatud kvalifitseerimise tingimusi ning kvalifitseeriti pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Ühendmääruse v.r § 22 lg 12 järgi võib mh ühendmääruse v.r § 22 lg 11 p-s 8 nimetatud juhtudel sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5% või 10% finantskorrektsiooni määra. Seega asjas kohalduvate normide järgi tuli vastustajal finantskorrektsiooni määra valimisel otsustada kaalutlusõiguse alusel (vt ka TlnRngKo 3-21-2855, p-d 19 ja 20).
18.Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et finantskorrektsiooni summat ei saa automaatselt kindlaks määrata, tuginedes ainuüksi eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaalale. Määruse nr 1303/2013 artikli 143 lg-ga 2 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt igasugune riigihanke-eeskirjade rikkumine on „eeskirjade eiramine“ selle määruse artikli 2 punkti 36 tähenduses, mis toob automaatselt kaasa finantskorrektsiooni kohaldamise, mille suurus määratakse kindlaks eelnevalt kehtestatud ühtsete korrektsioonimäärade skaala alusel (EuKo C175/23, p 40). Euroopa Kohus viitas oma otsuses ka Euroopa Komisjoni suuniste punktile 1.4 ja märkis, et sellest nähtub, et kui finantsmõju asjaomasele turule ei ole võimalik täpselt kvantifitseerida, peab määruse nr 1303/2013 artikli 144 lõikes 1 ette nähtud ühtse määraga finantskorrektsiooni 5%, 10%, 25% või 100% kohaldamisel siiski arvesse võtma tuvastatud eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning fondile sellega tekitatud rahalist kahju, nii et see oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (EuKo C-175/23, p 32; vt ka TlnRngKo 3-24-2020, p 24). Korrektsiooni ulatuse kindlaksmääramisel peab arvesse võtma eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning asjasse puutuva fondi rahalist kahju (vrd EuKo C-743/18, p 72).
19.Eristada tuleb rikkumise toimepanemise tuvastamist sellest, kui suures summas tuleb määrata finantskorrektsioon. Euroopa Kohtu eelnevast praktikast järeldub, et finantskorrektsiooni ulatuse kindlaks määramisel ei piisa üksnes selle jaatamisest, et võib esineda tõenäoline kahju liidu eelarvele. Tagasinõutava summa määramisel tuleb 6(9)
3-24-373 siiski läbi viia individuaalne ja üksikasjalik analüüs, arvestades eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning tõenäolist kahju liidu eelarvele. Kui tõenäoline kahju puudub, siis ei ole alust raha tagasi nõuda. Tegemist ei ole karistusega selle eest, et riigihangete seaduse mõnda normi rikuti.
20.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sisuliselt on vastustaja siinses asjas kohaldanud automaatselt 25%-list finantskorrektsiooni määra, arvestamata ja analüüsimata eeskirjade eiramise olemust, raskusastet ning tõenäolist kahju liidu eelarvele. Vastustaja on üksnes deklareerinud, et rikkumine oli raske ja sellega kaasnes liidu eelarvele kahju. Sellekohased kaalutlused ja sisulised põhjendused vaidlusaluses otsuses puuduvad.
21.Praegusel juhul ei ole võimalik üheselt määrata kindlaks, kas ja millist rahalist mõju riigihangete seaduse normide rikkumine liidu eelarvele põhjustas. Vaidluse all on, kas ja kui suur on tõenäoline kahju liidu eelarvele. Eeskirjade eiramise olemuse ja raskusastme kaudu võib olla võimalik hinnanguliselt määrata tõenäolise kahju ulatust. Nimetatud asjaoludest sõltub, kas ja millist finantskorrektsiooni määra saab pidada proportsionaalseks.
22.Kaebaja korraldas riigihanke, et rajada erihoolekandeteenuste osutamiseks sobiv, madalate halduskuludega ning pikaealine eluhoone ja seda teenindavad rajatised. Tegemist oli ehitustöövõtuga. Hankelepingu maksumus oli 1 688 998,95 eurot. Rikkumine, mida kaebajale ette heidetakse, on see, et ta jättis kontrollimata, kas edukaks tunnistatud pakkuja eriomadustega isikul oli ka küttesüsteemide ehitamisel kuues kutsetase.
23.Kaebaja on 1. juuli 2024. a menetlusdokumendi punktis 9 välja toonud võrreldavad hanked, milles olid seatud sarnane nõue eriosade projektijuhile (nt hankes viitenumbriga 205730 esitas pakkumuse 5 ettevõtet, viitenumbriga 212430 esitas pakkumuse 9 ettevõtet, viitenumbriga 212216 esitas pakkumuse 11 ettevõtet, viitenumbriga 206426 esitas pakkumuse 9 ettevõtet ja viitenumbriga 218168 esitas pakkumuse 9 ettevõtet). Kaebaja lisab, et hangetes, mille eriosade projektijuhile sarnast nõuet ei esitatud (viitenumbrid 192199, 192223 ja 190676), esitas pakkumuse igas hankes 7 ettevõtet. Tõenäoliseks ei saa pidada seda, et vaidlusalune tingimus ise oleks vähendanud pakkujate arvu. Pakkujate arv on mõlemal juhul (s.o eriosade projektijuhile ette nähtud tingimusega ja ilma tingimuseta) jäänud mõne variatsiooniga küll, aga siiski samasse suurusjärku. Ka vaidlusaluses riigihankes on pakkujate arv jäänud ligikaudu samasse suurusjärku (s.o viis). Seetõttu ei saa eeldada, et tingimuse, millele vastavuse kaebaja sisuliselt kontrollimata jättis, kehtestamisel oli pakkujaid eemale tõrjuv mõju ja see muutis märkimisväärselt konkurentsiolukorda hankes ja sellest tulenevalt lepingumaksumust. Järelikult ei saa ka eeldada, et seetõttu tuli ehitustööd realiseerida sedavõrd palju kallimalt. Halduskohus on seega õigesti järeldanud, et kaalumisel selle asjaoluga arvestamata jätmine tõi kaasa vea.
24.Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et eritööde maksumuse (s.o projekti kogumaksumusest 50 000 eurot) arvesse võtmine ei omanud kaalumisel tähendust. Selle asjaolu kaudu on võimalik prognoosida tõenäolist kahju liidu eelarvele. Arvestades vaidlusaluse tingimuse iseloomu ja tähendust hankemenetluses, ei saa seda tingimust pidada selliseks, mida oleks olnud pakkujatel, sh potentsiaalsetel pakkujatel raske täita ja nad oleks selle tõttu jätnud pakkumuse esitamata. Eelduslikult ei ole 7(9)
3-24-373 tegemist sellise nõudega, mida oleks olnud võimalik täita ainult väga vähestel pakkujatel ja et see tingimus oleks tõrjunud potentsiaalseid pakkujaid eemale.
25.Lisaks toob kaebaja põhjendatult välja, et võrreldavates hangetes ei esinenud olulisi hinnakõikumisi. Ka see asjaolu omab finantskorrektsiooni määra valikul tähendust, kuid vastustaja sellele kaalutlusele tähelepanu ei omistanud. Kui erinevate hankemenetluste hinnapakkumised (nt sarnaste hoonete ruutmeetrihindade järgi) jäävad samasse suurusjärku kui vaidlusaluses hankemenetluses, siis isegi kui kui vaidlusaluse kontrollimata jäetud tingimuse tõttu tõrjuti mõni potentsiaalne pakkuja eemale, ei omanud see järelikult hanke tulemusele märkimisväärset mõju. Järelikult võimaldab ka see asjaolu hinnata tõenäolist kahju liidu eelarvele. Näiteks võib selle alusel selguda, et ka ilma vaidlusaluse tingimuseta olekski seda liiki hoonete ehitamise ruutmeetrihind olnud sellises suurusjärgus, mida edukas pakkuja kaebajale pakkus. Sellisel juhul oleks tõenäoline negatiivne mõju liidu eelarvele kas marginaalne või olematu. Kui tõenäoline kahju liidu eelarvele on marginaalne, siis ei saa pidada finantskorrektsiooni määra 25% proportsionaalseks.
26.Finantskorrektsiooni kohaldamine eeldab selle välja selgitamist, kas tegemist oli ühekordse või süsteemse eeskirjade eiramisega, sest ühekordse eeskirjade eiramine eeldab kindlasti üksikasjalikumat juhtumipõhist uurimist (vt RKPJK 5-23-2, p 88 ja EuK C-408/16, p-d 65 ja 66). Seega pidanud vastustaja finantskorrektsiooni määra valikul analüüsima asjaolu, kas kaebaja pani toime süstemaatilise eeskirjade eiramise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist ei olnud süstemaatilise eeskirjade eiramise juhtumiga.
27.Eelnevast tulenevalt ei saa pidada tõenäoliseks, et liidu eelarvele oleks üldse tekkinud tõenäoline kahju, ja kui see oleks tekkinud, siis seda suurusjärgus, mida tuleks asuda kompenseerima 25%-lise finantskorrektsiooni määraga.
28.Kuigi Euroopa Komisjoni suunised pole vastustajale siduvad, ei saa nendega kui kaalumise lähtekohaga arvestamist ühtse rakenduspraktika tagamiseks pidada õigusvastaseks, kui üksikjuhtumil on viidud läbi individuaalne ja üksikasjalik analüüs (vt ka EuKo 175/23, p-d 31–33). Praegusel juhtumil pole aga vastustaja finantskorrektsiooni määra valikul viinud läbi kaebajast lähtuvat individuaalset ja üksikasjalikku analüüsi ega arvestanud eeskirjade eiramise olemust ja raskusastet ning liidu eelarvele võimalikku tekitatud rahalist kahju.
29.Vastustaja on vaidlustatud otsuses viidanud sellele, et ka ühendmääruse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 5 ei näeks ette 25%-st madalama finantskorrektsiooni kohaldamist. Isegi juhul, kui vastustajal tulnuks viidatud normist juhinduda, siis tulnuks see jätta kohaldamata. See norm ei võimaldanud siinses asjas teha individuaalset ja üksikjuhtumit arvestavat otsustust (vt käesolev otsus, p 18).
30.Eeltoodust tulenevalt jääb vastustaja halduskohtu otsus muutmata.
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
31.Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulu 2575 euro (ilma käibemaksuta) välja mõistmist. Õigusabi osutati 15,5 tundi varasema perioodi eest tunnitasuga 150 eurot ja hilisema perioodi eest tunnitasuga 200 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on õigusabi osutatud eeskätt selleks, et vastata vastustaja kohtumenetluses esitatud 8(9)
3-24-373 seisukohtadele. Vastustaja hinnangul pole tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga. Üldjuhul pole apellatsiooniastmes põhjendatud õigusabikulu mõista välja suuremas määras kui esimese astme kohtus (praegusel juhul mõistis halduskohus välja 2500 eurot). Arvestades ka seda, et apellatsiooniastmes olid vaidluse all samad küsimused, mis halduskohtus, siis on põhjendatud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2000 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.