lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-4510/16

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4510/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1805
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-4510/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja21.04.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4510 X-i kaebus Eesti Töötukassa töötuna arveloleku lõpetamise otsuse tühistamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Raido Rink

Haldusasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X-i apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale.
2.Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Töötukassa lõpetas 30.10.2025 otsusega nr TA25-0165593 tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 1 alusel X-i töötuna arveloleku alates 25.10.2025. Tegevuskava kohaselt pidi kaebaja osalema töötukassas nõustamisel 23.10.2025. Kaebaja teavitas 23.10.2025, et ei saa raha puudumise tõttu kasutada ühistransporti. Töötukassa määras uue nõustamise aja 29.10.2025 ja teavitas kaebajat võimalusest taotleda toimetulekutoetust. Kaebaja teavitas 29.10.2025, et tal ei ole endiselt võimalik raha puudumise tõttu isiklikule nõustamisele pöörduda. Töötukassa leidis, et Tallinna ühistranspordi kasutamine ei ole kohalikule elanikule ülemäära koormav. Sõidu valideerimiseks tuleb ühekordse väljaminekuna soetada Ühiskaart, mis maksab 3 eurot. Arvatavasti on ka teised vajalikud liikumised seotud ühistranspordi kasutamisega, seega ei saa nõustamisele tulemata jätmist lugeda põhjendatuks. Kaebaja ei osalenud talle määratud ajal ega viisil nõustamisel. Kuna tal puudus nõustamisel osalemata jätmiseks mõjuv põhjus ja tema viimasest nõustamisel osalemisest oli möödas üle 30 päeva, lõpetati tema töötuna arvelolek.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 08.10.20263-22-2689/39Riigikohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-26-1964/23Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.10.20263-25-2311/92Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.09.20263-26-3060/34Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 30.09.20263-26-2789/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.09.20263-26-2785/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-25-4510

2.X esitas 30.10.2025 otsuse peale vaide. Kaebajal ei ole raha, et Ühiskaarti osta. Seega oli tal kesklinnast Lasnamäele sõitmata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaebajal pole muud moodi võimalik liigelda. Nõustamine võiks toimuda telefoni teel või muul viisil. Kaebaja nõudis valuraha 500 eurot ja töötuna arveloleku ennistamist.
3.Eesti Töötukassa jättis 03.12.2025 vaideotsusega nr VO/25/2807 vaide rahuldamata. Isik on haldusorgani kutsel kohustatud ilmuma kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta. Haldusorganit tuleb teavitada ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui ilmumine on küll raskendatud ja ebamugav, kuid mitte võimatu ja sõltub pigem isikust endast. TöMS § 9 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud osalema nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Kaebaja oleks pidanud korraldama ja kasutama oma rahalisi vahendeid selliselt, et saanuks määratud ajal nõustamiskohtumisel osaleda. 3 eurot maksva Ühiskaardi soetamine pole ebaproportsionaalne kulu. Kaebaja on toimetulekutoetuse 195 eurot pangkontolt selle laekumisel välja võtnud. Ei ole üheselt selge, kas ja milleks kaebaja toetust kasutas ning kas see oli ka tegelikkuses määratud nõustamiskohtumise toimumise ajaks otsas. TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab vastustaja, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Vastustaja võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. Isik ei saa ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleda soovib. Nõustamisviis ei ole asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Seega kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Kaebaja on pikaajaline töötu, kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ning juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldaks see paremini hinnata kaebaja ootusi ja tööle asumise valmisolekut ning tööle asumise reaalseid võimalusi. Seega oli nõustamise viisi valik igati põhjendatud.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 30.10.2025 otsus ja 03.12.2025 vaideotsus, kohustada vastustajat võtma kaebaja uuesti töötuna arvele ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
5.Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2026 otsusega kaebuse rahuldamata. TöMS § 9 lg 1 p 2 sätestab, et töötu on kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 sätestab, et nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. Praegusel juhul nägi tegevuskava ette nõustamise vastustaja teenindusbüroos kohapeal. Kuna kaebaja ei ole tegevuskava vaidlustanud ja vaidlustamise korda on tegevuskavas selgitatud, oli tegemist täitmiseks kohustusliku dokumendiga. Viide raha puudumisele on otsitud. Kaebaja on varem töötukassa teenindusbüroos kohapeal käinud (nt 25.09.2025), seega ei ole Ühiskaardi puudumine seda takistanud. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud ega tõendanud, et ühistranspordi kasutamiseks vajaliku Ühiskaardi ostmine oleks talle üle jõu käiv kohustus. Tegemist on ühekordse 3-eurose kuluga, mis võimaldab edaspidi Tallinna elanikul Tallinna ühistransporti tasuta kasutada. Kaebaja on saanud Tallinna linnalt 07.10.2025 toimetulekutoetust 200 eurot, mille eest saanuks Ühiskaardi soetada. See, mille peale raha kulutada, oli kaebaja valik. Ilmselt läheb kaebajal Ühiskaarti vaja ka pärast töö saamist tööl käimiseks. Kaebaja oleks saanud minna kohapeale ka jalgsi (kesklinnast 7,5 km). 2(5)

3-25-4510 Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda nõustamist talle sobival viisil. Seetõttu ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et vastuvõtt toimub telefoni teel või elektrooniliste sidevahendite kaudu. TöMS § 9 lg 1 p-s 2 viidatud kokkuleppe näol ei ole tegemist kokkuleppega tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel. Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse teenuse osutamise kohta teeb töötukassa ning selle sisu ei saa dikteerida töötu. Töötu peab osalema vastuvõtul määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt vastustaja töötajal arvestada teisi kokkulepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse väärkasutamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d 17–18; 19.03.2024 määrus asjas nr 3-24-654, p 7; 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p-d 27–28). Seda, et nõustamise viisi valik on vastustaja otsustada ja kaebaja peab töötu staatuse säilitamiseks nõustamiseks teenindusbüroosse kohapeale minema, on kaebajale kohtumenetluses korduvalt selgitatud. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, miks otsustati kaebaja puhul viia nõustamine läbi kohapeal. Seega ei saa vastustaja valikut nõustamise viisi osas pidada põhjendamatuks. Kesklinna bürood, millele kaebaja viitab, ei ole olemas. Vastustajal on teenindusbürood Tondil ja Tähesajus. Tõnismäe büroo otsustati vastustaja selgitustest nähtuvalt sulgeda 2025. a lõpu seisuga ja sellega alustati juba 2025. a sügisel. Seetõttu ei olnud põhjendatud sinna uusi kliente võtta. Varasematest vaidlustest järeldub, et kaebajale ei tekita probleeme teenindusbüroo asukoht, vaid soovimatus teenindusbüroosse kohapeale minna. Kaebaja selline soovimatus ei ole aga mõjuvaks põhjuseks jätta nõustamisele ilmumata. Töötu staatuse säilitamiseks on kaebajal kohustus tegevuskava täita, sh nõustamisel osaleda. Kui kaebaja tegevuskava ei täida ja nõustamisel ilma mõjuva põhjuseta ei osale, siis on tema töötuna arveloleku lõpetamine põhjendatud, sest see näitab, et kaebaja ei ole motiveeritud töökohta leidma ega selleks koostööd tegema. Esitatud tõendid ei kinnita, et vastustaja oleks kaebajat kiusanud. Hoopis kaebaja keeldub põhjendamatult vastustajaga koostööd tegemast ja nõustamisele ilmumast. Ravikindlustuse lõppemine on töötuna arveloleku lõpetamisega paratamatult kaasnev tagajärg. Vajadus ravikindlustuse järele ei ole iseseisev alus kaebaja töötuna arvel hoidmiseks ega anna kaebajale alust töötule ette nähtud kohustusi mitte täita. E-keskkonna sulgemist on kohtud kaebaja vaidlusi lahendades varem korduvalt käsitlenud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda küsimust uuesti lahendada.

6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 otsuse peale. Kaebaja ei nõustu ühegi halduskohtu põhjendusega. Kaebajal pole raha, et osta Ühiskaarti. Ta ei saa pikka maad kõndida tervislikel põhjustel. Töötukassalt tuleks nõuda välja andmed, kui paljud pikaajalised töötud käivad nõustamisel kohapeal. Taastada tuleb kaebaja ligipääs etöötukassale. Sedakaudu saaks ta palju rohkem tööpakkumisi kui praegu e-posti teel. Kaebaja nõuab 1000 eurot kahjutasu töötukassalt ning 5000 eurot halduskohtult, kuna nad ei võtnud arvesse ühtegi kaebaja argumenti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et X-i apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel tagastada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 187 lg 3 ps 5 sätestatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel lähtub kohus apellandi faktiväidetest ja hindab üksnes õiguslikku perspektiivikust. Kaebaja tõlgendus on allpool toodud põhjustel ilmselgelt vale (vt Riigikohtu 12.03.2026 määrus asjas nr 3-23-2768). 3(5)

3-25-4510

8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Halduskohtu seisukohad on kooskõlas ka X-i varasemate kaebuste kohta tehtud kohtulahendites tuvastatud asjaolude, samuti kehtivatele ning varem kehtinud sarnastele õigusnormidele antud tõlgendustega (asjad nr 3-25-2592, 3-24-2205, 3-22-2435). Lisaks on halduskohus õigesti tuginenud mõneti sarnaste asjaoludega vaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsusele asjas nr 3-24-857, milles toodud seisukohtade juurde jääb ringkonnakohus ka siinses asjas.
9.Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebajale koostatud tegevuskavas märgitud nõustamise viis – töötukassa esinduses – oli kaebajale järgimiseks kohustuslik ja ta polnud seda ettenähtud korras vaidlustanud. TöMS § 7 lg 2 järgi koostab tegevuskava töötukassa koostöös töötuga. TöMS § 7 lg 3 kolmas lause näeb ette, et tegevuskavas märgitakse järgmise nõustamise aeg ja viis. TöMS § 9 lg 1 p 1 sätestab, et töötu on kohustatud täitma tegevuskava. TöMS § 1 lg-st 4 tulenevalt loetakse tegevuskava töötukassa otsuseks, s.o haldusaktiks. TöMS § 28 näeb ette, et isik, kes leiab, et tegevuskava koostamisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale. Vaidlustamise kord oli tegevuskavas kirjas ja kaebajale seega teatavaks tehtud. Seega ei ole siinses kohtuasjas enam võimalik seada kahtluse alla nõustamise viisi ning kohus ei pea andma hinnangut, kas nõustamise võinuks teha sidevahendite teel. Küsimusel e-töötukassale ligipääsust ei ole siinses asjas tähtsust.
10.Töötukassa ja halduskohus leidsid põhjendatult, et kaebajal ei olnud mõjuvat põhjust jätta nõustamisele ilmumata. Nõustamisele ilmumine on töötu seadusest tulenev kohustus, mille täitmiseks ta peab leidma ise lahenduse. Mõjuva põhjusena ei saa käsitada kaebaja väidetavat võimatust kanda ühistranspordiga seotud kulusid. Ringkonnakohus leiab, et ühistranspordiga seotud ühekordse kulu saab vajaduse korral katta toimetulekutoetuse arvelt. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 3 teine lause sätestab, et toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Minimaalsed vahendid ühistranspordikuludeks on hõlmatud esmavajadustega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis 05.05.2020 otsuses asjas nr 5-20-1 (p 21), et orientiiriks toimetulekupiiri võrdlemisel põhiseadusliku puuduse piiriga saab pidada Statistikaameti arvutatavat arvestuslikku elatusmiinimumi. Arvestuslik elatusmiinimum võtab arvesse kulutusi transpordile1. Asjaomase kaardi soetamise kulu (3 eurot) on väike ja tuleb tasuda vaid üks kord, sest Tallinna elanik saab Tallinnas ühistransporti tasuta kasutada.
11.Ilma et sellel oleks määravat tähtsust siinse asja lahendamisel, märgib ringkonnakohus, et arvestades kaebaja varasemat käitumist ning avaldusi, on pigem tõenäoline, et nõustamisele ilmumata jätmise tingis mitte võimatus sinna ühistranspordiga või muul viisil pääseda, vaid soov suhelda töötukassaga tema enda eelistatud viisil.
12.Järelikult ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Ringkonnakohus keeldub HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult.
13.Siinses kohtumenetluses ei saa esitada taotlust halduskohtu tegevusega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks. Selle taotluse saab kaebaja esitada riigivastutuse seaduses

https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/arvestuslik-elatusmiinimum.

4(5)

3-25-4510 sätestatud alustel ja korras Justiits- ja Digiministeeriumile või eraldi kaebusega halduskohtule.

14.HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et kaebaja pole Tallinna Halduskohtu 21.04.2026 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.09.20263-26-2774/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 18.09.20263-26-1557/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja