S.H kaebus Eesti Töötukassa 30.10.2025 otsuse nr TA250165593 ja 03.12.2025 vaideotsuse nr VO/25/2807 tühistamiseks, vastustaja kohustamiseks võtma kaebaja uuesti töötuna arvele ning vastustajalt mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.H Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido Rink
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta S.H kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.05.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa (vastustaja) võttis 21.08.2025 otsusega nr TA25-0124611 S.H (kaebaja) töötuna arvele alates 21.08.2025.
2.Vastustaja lõpetas 30.10.2025 otsusega nr TA25-0165593 (dtl 9–11) tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lg 1 p 1 alusel kaebaja töötuna arveloleku alates 25.10.2025, sest kaebaja ei osalenud talle määratud ajal ja viisil nõustamisel. Tegevuskava kohaselt pidi kaebaja osalema nõustamisel 23.10.2025. Kaebaja teavitas 23.10.2025 vastustajat, et ei saa raha puudumise tõttu kasutada ühistransporti. Vastustaja määras uue nõustamise aja 29.10.2025 ja teavitas võimalusest taotleda toimetulekutoetust. Kaebaja teavitas 29.10.2025, et temal ei ole endiselt võimalik raha puudumise tõttu isiklikule nõustamisele pöörduda. Vastustaja leidis, et Tallinna ühistranspordi kasutamine ei ole kohalikule elanikule ülemäära koormav. Sõidu valideerimiseks tuleb ühekordse väljaminekuna soetada Ühiskaart maksumusega 3 eurot. Arvatavasti on ka teised vajalikud liikumised seotud ühistranspordi kasutamisega, seega ei saa vastustaja nõustamisele tulemata jätmist lugeda põhjendatuks. Kaebaja ei osalenud talle määratud ajal ega viisil nõustamisel. Kuna tal puudus nõustamisel osalemata jätmiseks mõjuv põhjus ja tema viimasest nõustamisel osalemisest oli möödas üle 30 päeva, lõpetati tema töötuna arvelolek.
3.Kaebaja esitas 30.10.2025 otsuse peale samal päeval vaide (dtl 13–16). Kaebajal ei ole raha, et Ühiskaarti osta. Seega oli tal kesklinnast Lasnamäele sõitmata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaebaja elab kesklinnas ja tal pole muud moodi võimalik liigelda. Kaebaja pakkus välja, et nõustamine toimuks telefoni teel. Samuti on võimalik nõustamist teha teisel viisil. Kaebaja nõudis valuraha 500 eurot ja töötuna arveloleku ennistamist.
4.Vastustaja jättis 03.12.2025 vaideotsusega nr VO/25/2807 (dtl 23–27) vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Isik on kohustatud ilmuma haldusorgani kutsel kutses märgitud ajal kutses märgitud kohta. Haldusorganit tuleb teavitada ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Ilmumata jätmise põhjuse mõjuvuse üle otsustab haldusorgan (haldusmenetluse seaduse § 42 lg-d 1 ja 2). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui ilmumine on küll raskendatud ja ebamugav, kuid mitte võimatu ja sõltub pigem isikust endast. TöMS § 9 lg 1 p 2 järgi on töötu kohustatud osalema nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul.
4.2.Töötu enda valmisolek tööle asuda ja iseseisva tööotsingu aktiivsus on olulised töö leidmisel ning pikaajaliselt töötuks jäämise ennetamisel. Töötu põhikohustuseks on tegevuskava täitmine, määratud ajal töötukassasse pöördumine, valmisolek sobiva töö vastuvõtmiseks ja tööle asumiseks. Seega töö leidmise protsessi initsiatiiv pannakse eelkõige töötule endale ja on töötu enda otsustada, kuidas ta korraldab oma tegevused selliselt, et on tagatud eeltoodud kohustuste täitmine. Töötu kohustuseks on olla aktiivne tööotsingutel, tegevuskava täitmisel, sh olla vastustajale kättesaadav, ning muude töötu kohustuste täitmisel. Kaebajale on selgitatud töötu õigusi ja kohustusi. Töötu kohustused on toodud välja vastustaja 21.08.2025 otsuses. Mh on selgitatud, et töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule vastustaja vastuvõtule. Töötu kohustusi on kirjeldatud ka töötu koostöökokkuleppes, mis on edastatud kaebaja e-posti aadressile 21.08.2025, 19.09.2025 ja 25.09.2025.
4.3.Vaides toodud põhjendused ei ole mõjuvaks põhjuseks nõustamisel osalemata jätmiseks. Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et ta on toimetulekutoetuse saaja ja toimetulekutoetust maksti talle ka 07.10.2025 summas 200 eurot. Kaebajale olid järgmise 2(7)
3-25-4510
nõustamise aeg (23.10.2025) ja viis teada juba 25.09.2025 toimunud nõustamiskohtumisel. Lisaks saadeti talle e-posti aadressile korduvad meeldetuletused (25.09.2025 ja 21.10.2025). Kaebaja oleks pidanud korraldama ja kasutama oma rahalisi vahendeid selliselt, et saanuks määratud ajal nõustamiskohtumisel osaleda. Vastustaja ei pea 3-eurose Ühiskaardi soetamist ebaproportsionaalseks kuluks. Pangakonto väljavõttest ei järeldu, et kaebajal puudunuks rahalised vahendid Ühiskaardi soetamiseks. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja on toimetulekutoetuse 195 eurot pangkontolt selle laekumisel välja võtnud. Ei ole üheselt selge, et kas ja milleks kaebaja toetust kasutas ning kas see ka tegelikkuses määratud nõustamiskohtumise toimumise ajaks oli otsas.
4.4.TöMS § 9 lg 2 kohaselt võib nõustamine toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab vastustaja, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Vastustaja võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta. Isik ei saa ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleda soovib. Nõustamisviis ei ole asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Seega kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist endale sobival viisil. Seda on Tallinna Halduskohus selgitanud 17.05.2023 otsuses asjas nr 3-22-2435 (p 21). Kaebaja on pikaajaline töötu, kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ning juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldaks see paremini hinnata kaebaja ootusi ja tööle asumise valmisolekut ning tööle asumise reaalseid võimalusi. Seega on nõustamisviisi valik igati põhjendatud.
4.5.Mittevaralise kahju hüvitamiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 järgi ei ole alust. Kuigi vastustaja tegevus töötuna arveloleku lõpetamisel võis põhjustada kaebajale teatavaid ebamugavusi ja muret, ei ületa see lävendit, mida saaks pidada inimväärikuse alandamiseks või muuks RVastS § 9 lg 1 alla kuuluvaks teoks. Kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine toimus õiguspäraselt.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 30.10.2025 otsus ja 03.12.2025 vaideotsuse, kohustada vastustajat võtma kaebaja uuesti töötuna arvele ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Vastustaja ei ole arvestanud asjaoluga, et kaebajal ei olnud võimalik minna nõustamiseks kohapeale, kuna tal puudus raha Ühiskaardi ostmiseks. Kaebaja soovis vahetada teenindusbürood Kesklinna büroo vastu, kuna kaebaja ajutine elukoht on kesklinnas. Vastustaja keeldus sellest ja ka telefoni teel nõustamisest. Jääb arusaamatuks, miks peab kaebaja igakuiselt kohapeal käima. Seda enam, et teenindusbüroosid jääb Tallinnas üha vähemaks ja 80% töötutest saavad pöördumisi läbi viia telefoni teel ja päevikut täites. Lisaks on vastustaja blokeerinud kaebaja puhul e-keskkonna kasutamise võimaluse alates 2021. a, kus kaebajal oleks võimalik tööpakkumisi vaadata, kandideerida jm avaldusi esitada. Vastustaja kiusab kaebajat taga. Kaebaja võetakse töötuna arvele, kuid ühtegi teenust ei osutata. Kuna ravikindlustus ei kehti, ei saa kaebaja arsti juurde minna. Talle on määratud ultraheliuuring, kuid tal pole raha, et sinna minna ja ta peab piinlema. Kaebajal on ka muud tervisemured.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma seisukohtade juurde. Täiendavad põhjendused:
6.1.Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal ei ole Ühiskaarti. Kaebaja põhiprobleemiks on kogu töötuna arveloleku ajal olnud talle määratud nõustamiskohtumiste läbiviimise viis. Kaebaja soovib nõustamisi telefoni teel ja on kujundanud sellest soovist lähtudes oma käitumise. Kaebaja käitub vastustajaga lugupidamatult ja väljendab end sündsusetult. Kaebajale on
3(7)
3-25-4510
korduvalt selgitatud, et nõustamise viisi otsustab vastustaja. Kaebaja ei saa ise valida, millisel viisil ta soovib nõustamisel osaleda. Vastustaja on vaielnud kaebajaga nõustamisviisi üle halduskohtus korduvalt. Kaebaja on pikaajaline töötu, kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ja suuremat vajadust vahetu nõustamise ning juhendamise järele. Kaebaja enda senised tööotsingud ei ole olnud edukad. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldaks see paremini hinnata kaebaja ootusi, tööle asumise valmisolekut ja tööle asumise reaalseid võimalusi. Seega on vastustaja valitud nõustamisviis põhjendatud. Kaebaja selgitused Ühiskaardi ja raha puudumise kohta on otsitud põhjendamaks nõustamisel osalemata jätmist.
6.2.Kaebaja väited elukoha kohta on ebaselged. Menetlusosaline peab tõendama asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Kaebaja väitis alguses, et elab Lasnamäel, hiljem, et kolis kesklinna. Kohtule esitatud menetlusabi taotluses väidab kaebaja, et elab Pelgurannas. Rahvastikuregistri andmetel elab kaebaja jätkuvalt Lasnamäel. Kaebaja ei ole kesklinna kolimist tõendanud. Kui kaebaja elab Lasnamäel, ei oleks tal olnud takistust Lasnamäe teenindusbüroos nõustamisel osaleda. Kaebajal oli nõustamise aeg eelnevalt teada, seega sai ta oma elu korraldada selliselt, et ta oleks saanud osaleda määratud ajal ja kohas nõustamisel olenemata sellest, kus ta Tallinnas elas. Ei ole eluliselt usutav, et Ühiskaardi puudumise tõttu liigub kaebaja Tallinnas üksnes kesklinna piirkonnas, kus ta väidetavalt elab.
6.3.Kaebaja juurdepääsu e-töötukassale piirati alates 2021. a, kuna ta väljendas end seal korduvalt sündsusetult ja lugupidamatult erinevate tööandjate ja vastustaja suhtes. Tööandjad esitasid vastustajale arvukalt kaebusi. Tööpakkumised edastatakse kaebajale iga kuu e-posti aadressile ja tal on võimalik kandideerida. Ka kaebajale koostatud tegevuskavast on näha, kuhu ja mis ajaks ta peab kandideerima.
6.4.Kaebaja on ise enda järjekindla käitumisega tekitanud olukorra, kus tema töötuna arvelolekud tuleb lõpetada ja tal ei teki õigust ravikindlustusele või see lõpetatakse. Ravikindlustus on hüve, mis kaasneb töötuna arvelolekuga. Töötuna arvelolemise eesmärk ei saa olla ravikindlustuse saamine. Töötuna arveloleval töötul on kohustused, mida tuleb täita.
6.5.Kaebaja taotles 20.10.2025 vastustajalt teenindusbüroo vahetamist. Sellest keelduti 21.10.2025 (dtl 96), kuna Tallinnas liigub tasuta transport tiheda graafiku alusel Lasnamäe ja kesklinna vahet. Erandjuhtudel on seda võimaldatud terviseseisundist või erivajadusest tulenevalt, kuid kaebajal puuduvad tervisetakistused. Pealegi suleti Tõnismäe teenindusbüroo 2025. a lõpus ja ettevalmistused selleks algasid juba sügisel. Isegi kui vastustaja oleks pakkunud kaebajale Tondi teenindusbürood, ei oleks kaebaja sinna ilmunud, sest tema avaldas soovi ilmuda Tõnismäe teenindusbüroosse. Tartu mnt 80 aadressil asuvas Karjäärikeskuses ei viida läbi töökeskset nõustamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab töötuna arveloleku lõpetamist. Vastustaja lõpetas kaebaja töötuna arveloleku TöMS § 12 lg 1 p 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kaebaja pidi tegevuskava kohaselt osalema 23.10.2025 nõustamisel vastustaja teenindusbüroos Lasnamäel Tähesajus. Kaebaja ei ilmunud nõustamisele, teavitades vastustajat, et tal puudub raha Ühiskaardi ostmiseks. Vastustaja määras
4(7)
3-25-4510
kaebajale uueks nõustamisajaks 29.10.2025, kuid kaebaja ei ilmunud ka sellele, viidates uuesti raha puudumisele.
9.TöMS § 9 lg 1 p 2 sätestab, et töötu on kohustatud osalema nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lg 2 sätestab, et nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Töötukassa võib nõustamise viisi tööotsingute vältel olenevalt vajadusest muuta.
10.Praegusel juhul nägi tegevuskava (dtl 28–29) ette nõustamise vastustaja teenindusbüroos kohapeal. Kuna kaebaja ei ole tegevuskava vaidlustanud ja vaidlustamise korda on tegevuskavas selgitatud, oli tegemist täitmiseks kohustusliku dokumendiga, mille kaebaja jättis teadlikult täitmata.
11.Kohus nõustub vastustaja järeldusega, et viide raha puudumisele on otsitud. Kaebaja on varem vastustaja teenindusbüroos kohapeal käinud (nt 25.09.2025), seega ei ole Ühiskaardi puudumine seda takistanud.
12.Samuti ei ole kaebaja põhjendanud ega tõendanud, et ühistranspordi kasutamiseks vajaliku Ühiskaardi ostmine oleks talle üle jõu käiv kohustus. Ühiskaart maksab 3 eurot 1. Tegemist on ühekordse kuluga, mis võimaldab edaspidi Tallinna elanikul Tallinna ühistransporti tasuta kasutada. Ühekordse 3 euro suuruse kulutuse tegemist ei saa pidada selle pikaajalist kasu arvestades suureks kuluks. Kaebaja esitatud pangakonto väljavõttelt (dtl 59– 61) on näha, et ta on saanud Tallinna linnalt 07.10.2025 toimetulekutoetust 200 eurot, mille eest saanuks Ühiskaardi soetada. See, mille peale raha kulutada, oli kaebaja valik. Kaebaja on tasunud 22.10.2025 Telia Eesti AS-i arve 3 eurot. Järelikult ei pidanud ta sama suurt kulu enda jaoks üle jõu käivaks. Seda arvestades ei saanud ka Ühiskaardi ostmine olla tema jaoks ülemäära kallis kohustus. Kaebaja pidi aru saama, et Ühiskaart on vajalik ka edaspidi vastustaja teenindusbüroos kohapeal käimiseks, mis omakorda aitab kaasa uue töökoha leidmisele. Ilmselt läheb kaebajal Ühiskaarti vaja ka pärast töö saamist tööl käimiseks.
13.Isegi kui kaebaja arvates oli Ühiskaardi soetamine kallis, puudusid tal reaalsed takistused teenindusbüroosse kohapeale minekuks. Lasnamäel Tähesajus asuv teenindusbüroo on kesklinnast ligi 7 km kaugusel. Selle vahemaa läbib inimene jalgsi umbes 1,5 tunniga. Kaebaja ei ole viidanud terviseprobleemile, mis muudaks sellise maad jalgsi läbimise võimatuks. Järelikult oli kaebajal olemas alternatiivne võimalus kohapeale ilmumiseks, kuid kaebaja ei kasutanud seda.
14.Kaebaja taotles haldusmenetluses nõustamise läbiviimist telefoni teel (dtl 34). Kohus nõustub vastustajaga, et TõMS § 9 lg 2 järgi on nõustamise viisi üle otsustamise õigus vastustajal. Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda nõustamist talle sobival viisil. Seetõttu ei saanud tal tekkida õiguspärast ootust, et vastuvõtt toimub telefoni teel või elektrooniliste sidevahendite kaudu. TöMS § 9 lg 1 p-s 2 viidatud kokkuleppe näol ei ole tegemist kokkuleppega tavapärases mõistes. Tegemist on haldusmenetlusega, kus pooled ei ole võrdsetel positsioonidel. Koostöö sisuks saab olla eelkõige töötu arvamuse ja ettepanekute ärakuulamine, kuid otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja ja selle sisu ei saa dikteerida töötu. Töötu peab osalema vastuvõtul määratud ajal. Vastuvõtu aja määramine võimaldab ühelt poolt vastustaja töötajal arvestada teisi kokkulepitud kohtumisi ja tööaega ning teiselt poolt ära hoida töötu staatuse väärkasutamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus asjas nr 3-24-857, p-d 17–18; 19.03.2024 määrus asjas nr 3-24-654, p 7; 13.04.2022 määrus asjas nr 3-21-664, p-d 27–28). Seda, et nõustamise viisi valik on vastustaja
https://www.tallinn.ee/et/liikuvus/uhistransport.
5(7)
3-25-4510
otsustada ja kaebaja peab töötu staatuse säilitamiseks nõustamiseks teenindusbüroosse kohapeale minema, on kaebajale kohtumenetluses korduvalt selgitatud (nt Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2435; 22.04.2025 otsus asjas nr 3-24-2205; Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2025 määrus asjas nr 3-24-2205; 17.12.2025 määrus asjas nr 3-25-2592).
15.Vastustaja on selgitanud, miks otsustati kaebaja puhul viia nõustamine läbi kohapeal. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendused asjakohased. Seega ei saa vastustaja valikut nõustamise viisi osas pidada põhjendamatuks.
16.Kesklinna bürood, millele kaebaja viitab, ei ole olemas. Vastustajal on teenindusbürood Tondil ja Tähesajus. Tõnismäe büroo otsustati vastustaja selgitustest nähtuvalt sulgeda 2025. a lõpu seisuga ja sellega alustati juba 2025. a sügisel. Seetõttu ei olnud põhjendatud sinna uusi kliente võtta.
17.Varasematest vaidlustest järeldub, et kaebajale ei tekita probleeme teenindusbüroo asukoht, vaid soovimatus teenindusbüroosse kohapeale minna. Kaebaja selline soovimatus ei ole aga mõjuvaks põhjuseks nõustamisele ilmumata jätmiseks. Töötu staatuse säilitamiseks on kaebajal kohustus tegevuskava täita, sh nõustamisel osaleda. Kui kaebaja tegevuskava ei täida ja nõustamisel ilma mõjuva põhjuseta ei osale, siis on tema töötuna arveloleku lõpetamine põhjendatud, sest see näitab, et kaebaja ei ole motiveeritud töökohta leidma ega selleks koostööd tegema.
18.Esitatud tõendid ei kinnita, et vastustaja oleks kaebajat kiusanud. Hoopis kaebaja keeldub põhjendamatult vastustajaga koostööd tegemast ja nõustamisele ilmumast.
19.Ravikindlustuse lõppemine on töötuna arveloleku lõpetamisega paratamatult kaasnev tagajärg. Vajadus ravikindlustuse järele ei ole iseseisev alus kaebaja töötuna arvel hoidmiseks ega anna kaebajale alust töötule ette nähtud kohustusi mitte täita.
20.E-keskkonna sulgemist on kohtud kaebaja vaidlusi lahendades varem korduvalt käsitlenud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks seda küsimust uuesti lahendada.
21.Kuna vastustaja otsus ja vaideotsus on õiguspärased, puudub alus neid tühistada ja tühistamiskaebus jääb rahuldamata. Samal põhjusel puudub alus kohustada vastustajat kaebajat uuesti töötuna arvele võtma. Seetõttu jätab kohus kaebuse ka kohustamisnõudes rahuldamata. Kaebajal on võimalik esitada enda töötuna arvele võtmiseks vastustajale uus avaldus.
22.Vastustaja haldusaktid ja tegevus on olnud õiguspärased. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja õigusi, ei ole alandanud tema väärikust, ei ole kahjustanud tema tervist, ei ole võtnud temalt vabadust, ei ole rikkunud tema kodu, eraelu puutumatust ega sõnumi saladust, ei ole teotanud kaebaja au ega head nime. Seetõttu puudub RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud alus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitist välja mõista. Kaebus jääb ka hüvitamisnõudes rahuldamata.
23.Kohus jätab kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
24.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt oma menetluskulusid tõendavaid dokumente, seega jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Menetlusabi andmisega seotud kulub jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
6(7)
3-25-4510
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.