Tallinna Ringkonnakohus Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.09.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-943
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba X-i kinnipidamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik – X, esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.07.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.07.2026 määruse peale.
Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.07.2026 määrus muutmata.
Avaldada jõustunud määrus, asendades puudutatud isiku nime, päritoluriigi ja kodakondsuse tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on XXX kodanik, kelle Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Setomaa vallas Rääptsova külas 30.03.2026 kell 20.30 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kinni. Tal ei olnud seaduslikku alust Eestis viibida. Puudutatud isik selgitas kohapeal politseinikele, et ta saabus Eestisse Venemaalt, ronides üle piiriaia. Ta oli 28.03.2026 läinud rongiga Dagestanist Moskvasse, liikus sealt lennukiga edasi Peterburi, sealt bussiga Pihkvasse ja Pihkvast edasi Irboskasse. Seejärel hakkas ta metsas kõndima, ületas kaks aeda ning palus ühest majast süüa. Kui majaperemees soovis politseisse helistada, siis läks ta metsa.
2.Puudutatud isik esitas 30.03.2026 kell 22.49 sooviavalduse saada rahvusvahelist kaitset. PPA pidas ta kohe kuni 48 tunniks kinni kuni 11.06.2026 kehtinud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS v.r) alusel. Tartu Halduskohus andis 01.04.2026 määrusega loa pidada puudutatud isik kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2026.
3.PPA esitas 20.05.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada Tartu Halduskohtu antud luba VRKS v.r § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna esinevad VRKS v.r § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ning VSS § 68 p-s 8 nimetatud asjaolu. Tallinna Halduskohus pikendas 26.05.2026 määrusega luba pidada puudutatud isikut KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 26.07.2026. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.06.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 26.05.2026 määruse muutmata. Riigikohus ei võtnud 10.07.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebust menetlusse.
4.PPA esitas 20.07.2026 Tallinna Halduskohtule alates 12.06.2026 kehtiva VRKS § 65 lg 1, lg 2 p-de 2 ja 5 ning § 66 lg 4 alusel taotluse pikendada puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni neli kuud. Isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks on jätkuvalt põhjendatud ja vajalik. PPA tegi puudutatud isikuga 09.07.2026 teise intervjuu, kuna isik oli avaldanud menetlejale 26.06.2026 e-kirjas uue asjaoluna, et tema tegelik põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks on kuuluvus LGBTQ+ kogukonda (ta on gei). Isik selgitas PPA-le, et esimese intervjuu ajal ei saanud ta oma seksuaalsest sättumusest rääkida hirmu ja häbelikkuse tõttu. Kui PPA küsis täpsustavaid küsimusi, ei vastanud isik neile sisuliselt ning jäi üldsõnaliseks. Isiku seniste ütluste pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas ta kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Ta esitas uued põhjendused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta ca kolm kuud pärast taotluse esitamist. Isiku telefonist leitud materjal ei kinnita tema väiteid homoseksuaalsusest. Isiku selgitustes on vastuolud, mis vajavad täpsustamist. Isik peeti 30.03.2026 kinni ning samal päeval palus ta rahvusvahelist kaitset. Isik vastas 19.05.2026 vestlusel PPA küsimusele, kas tal oli plaanis rahvusvahelist kaitset taotleda, et tal ei olnud plaane. PPA leiab, et isik esitas taotluse, et takistada enda Eestist väljasaatmist. Esineb isiku põgenemise oht VSS § 68 p 6 järgi. Isik on rahvusvahelise kaitse menetluses öelnud, et ta ei soovi oma koduriiki tagasi pöörduda. Lisaks on isik kinnitanud, et tal ei olnud enne kinnipidamist kavatsust taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku varasem käitumine näitab tema teadlikku ja sihipärast soovi eirata kehtivaid õigusnorme. Isik oli teadlik, et tal puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, kuid otsustas sellele vaatamata ületada riigipiiri ebaseaduslikult. Isik üritas vältida Eesti ametivõime ja liikuda Eestist edasi mõnda teise Schengeni ala riiki. VRKS § 67 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivid ning VRKS § 60 lg-tes 1 ja 2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud ei ole piisavad ega eesmärgipärased. Eesti on isiku jaoks võõras ja tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Seetõttu ei ole PPA veendunud, et isik peaks temale kohaldatud piirangutest kinni. Kui isik vabastatakse KPK-st, on tõenäoline, et ta hakkaks end ametivõimude eest varjama. Seoses 20.07.2026 vahejuhtumiga selgitas PPA kohtuistungil, et isik kraapis terava esemega oma vasaku käe randme sisekülge. Tal oli verine marrastus ja talle osutati abi. Vahetult pärast seda juhtumit vesteldi isikuga ja ta lubas, et enam ta ennast vigastama ei hakka ning tal ei ole suitsiidimõtteid. Isikul on kavandatud kohtumine vaimse tervise nõustajaga.
Puudutatud isik vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. 2(8)
3-26-943 Ta soovib KPK-st vabaneda. Tema soov on jääda Eestisse, siin töötada, tuua siia oma partner ja temaga abielluda. Ta on nõus viibima kindlal aadressil ning ei lahkuks sealt. Isik selgitas, et tal on tekkinud vaimse tervise probleemid ning seetõttu tegi ta 20. juuli õhtul enesetapukatse, kuna kuulis, et teda kavatsetakse veel neli kuud kinni hoida. Põgenemisoht on üksnes teoreetiline. Isik on teadlik, et põgenemise korral saadetakse ta Eestisse tagasi. Isik on tulnud Eestisse ja soovib siin olla. See, et isik on vaadanud, kuidas liikuda mujale Euroopasse, ei tähenda, et ta on seda tegelikult kavatsenud.
Tallinna Halduskohus rahuldas 26.07.2026 määrusega PPA taotluse osaliselt ja pikendas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.09.2026.
Esinevad VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud alused puudutatud isiku kinnipidamiseks. Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Ta on äsja esitanud uusi põhjendusi, miks ta vajab rahvusvahelist kaitset. PPA on selgitanud, et isiku väited on vastuolulised ja PPA ei saa veel tema taotluse suhtes otsust langetada. Kohtule ei nähtu, et rahvusvahelise kaitse menetluses oleks olnud põhjendamatuid viivitusi. On oluline, et isik osaleks isiklikult rahvusvahelise kaitse menetluses ega lahkuks menetluse ajal teise liikmesriiki. VRKS § 65 lg 3 järgi käsitatakse põgenemisohuna mh seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS §-s 68 sätestatud välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma. Isik kinnitas, et tal ei olnud esialgu plaanis esitada rahvusvahelise kaitse taotlust. Kohus nõustub PPA-ga, et tõenäoliselt soovis isik liikuda edasi mõnda teise Schengeni ala riiki. Seda seisukohta toetavad muu hulgas isiku telefoni veebibrauseri otsingud (vt PPA 07.07.2026 vaatlusprotokoll). Eespool toodud asjaolude põhjal saab jätkuvalt jaatada põgenemisohtu. VRKS § 65 lg 2 p 5 on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist. Ainuüksi asjaolust, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, ei saa siiski teha järeldust, et tema taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et ta ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega põhjendamatult viivitanud. Samas tuleb arvestada, et isiku kinnitusel ei olnud tal esialgu plaani rahvusvahelist kaitset taotleda. Ta esitas taotluse alles pärast seda, kui talle öeldi, et ta saadetakse Eestist välja. Isiku soov oli jõuda teise Schengeni liikmesriiki. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Kuna PPA on põhistanud isikust lähtuvat põgenemisohtu, siis poleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad. Isiku kinnipidamine ei ole siiski põhjendatud kogu PPA taotluses märgitud ajaks. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses on suur hulk vajalikke menetlustoiminguid juba tehtud ning asjas tähtsust omada võivaid asjaolusid (sh osaliselt puudutatud isiku abiga) välja selgitatud. Asjaolusid kogumis hinnates on põhjendatud anda PPA-le taotletud luba kuni
3(8)
3-26-943 kaheks kuuks. Kinnipidamise pikendamine kahe kuu võrra ei ole ebaproportsionaalne. Kuigi isik viitas enesetapukatsele ning PPA möönis kohtuistungil, et isik oli 20.07.2026 oma rannet vigastanud, on isik kinnitanud, et tal ei ole enam enesetapumõtteid. KPK-s on talle tagatud meditsiiniline abi. Isikule on tagatud ka vaimse tervise nõustamine. Reeglina ei mõju kinnipidamine inimeste vaimsele tervisele soodsalt, kuid see ei välista põhjendatud vajaduse korral tema kinnipidamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Puudutatud isik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 26.07.2026 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. Puudutatud isik nõustub, et peab olema rahvusvahelise kaitse menetluse ajal PPA-le kättesaadav, kuid selleks ei pea ta viibima KPK-s. Puudutatud isik ei soovi kuhugi põgeneda. Kohus ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendanud, sh ei ole arvestanud puudutatud isiku selgitustega. Asjaolusid arvestades on kinnipidamine ebaproportsionaalne, sh ohtlik puudutatud isiku elule ja tervisele. Puudutatud isikul on suur stress ja ta on juba ennast vigastanud. Tal puudub KPK-s juurdepääs oma mobiiltelefonile, mis sisaldas olulist teavet rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta.
8.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib PPA järgmist. VRKS § 65 lg 2 p-des 2 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused on jätkuvalt täidetud. Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole veel lõppenud. PPA koostas 27.07.2026 ülevaate päritoluriigi informatsioonist ja 17.08.2026 puudutatud isiku sotsiaalmeedia vaatlusprotokolli. PPA soovib pidada puudutatud isikuga veel ühe vestluse, arvestades mh, et ta on menetluse käigus muutunud alust, mille tõttu ta rahvusvahelist kaitset taotleb ning tema ütlustes on vastuolud. PPA-l on kavas pikendada isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega kahe-kolme kuu võrra. PPA on teinud oma pädevuse piires kõik võimaliku, et toetada KPK-s viibimise ajal isiku vaimset tervist. KPK sisekorraeeskirja kohaselt ei ole isikul õigust hoida enda juurdes mobiiltelefoni, millega saab teha foto- või videosalvestisi, kuid PPA võimaldas isikul kätte saada tema telefonis olevad dokumendid. PPA väljastas isikule 29.04.2026 KPK telefoni, mida saab kasutada tõendite kogumiseks ja tunnistajatega suhtlemiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebuse võib võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 26.07.2026 määrus muutmata. Ringkonnakohus märkis 22.06.2026 määruses (p 8), et puudutatud kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab kehtiva VRKS § 65 lg-le 1, lg 2 p-dele 2 ja 5 ning lg 3 p-le 1. Nüüdseks selgunud uued asjaolud ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
VRKS § 65 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lgs 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
Puudutatud isiku kinnipidamise alused VRKS § 65 lg 2 p-de 2 ja 5 järgi
12.Halduskohus leidis, et puudutatud isiku kinnipidamiseks esinevad VRKS § 65 lg 2 pdes 2 ja 5 nimetatud alused. Põgenemisohu puhul tugines halduskohus VSS § 68 p-le 6.
4(8)
3-26-943
13.VRKS § 65 lg 2 p 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht, ning p 5 järgi juhul, kui taotleja on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks.
14.VRKS § 65 lg 2 p 2 on samasisuline VRKS v.r § 361 lg 2 p-ga 4, mille kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud muu hulgas taotleja rahvusvahelise vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (RKHKm 317792/61, p-d 18.1 ja 18.2). PPA peab siiski põhjendama, milliseid asjaolusid on vaja välja selgitada või kontrollida ja miks ei ole seda võimalik teha puudutatud isikut kinni pidamata, näiteks kohaldades järelevalvemeetmeid. Lisaks sellele, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks on vaja kontrollida taotleja väidete õigsust, on kinnipidamise vajadus põhjendatud isiku põgenemise ohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 3-25-2126/93, p 11).
15.Puudutatud isik avaldas 30.03.2026 soovi saada rahvusvahelist kaitset. Halduskohtu 26.07.2026 määruse tegemise ajal oli rahvusvahelise kaitse menetlus seega kestnud ligikaudu neli kuud. Samas märkis PPA 20.07.2026 taotluses, et puudutatud isik tõi 26.06.2026 e-kirjas (dtl 274) välja täiesti uue aluse rahvusvahelise kaitse saamiseks (seksuaalne sättumus) ning sellega seoses pidas PPA puudutatud isikuga 09.07.2026 veel ühe vestluse (dtl 254 jj). PPA väidab, et arvestades isiku seksuaalset sättumust puudutavate ütluste üldsõnalisust ja vastuolu muude asjas kogutud tõenditega, ei ole praegu veel võimalik teha otsust tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta. Seega oli puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse sisuline läbivaatamine halduskohtu 26.07.2026 määruse tegemise ajal pooleli ning jätkuvalt oli vajalik taotleja kättesaadavus, et tagada PPA otsuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsus (vt ka RKHKm 3-25-2126/93, p 12).
16.PPA selgitas 09.09.2026 vastuses määruskaebusele, et rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole veel lõppenud. PPA märkis, et koostas 27.07.2026 ülevaate päritoluriigi teabest ja 17.08.2026 puudutatud isiku sotsiaalmeedia vaatlusprotokolli. Seega ei ole PPA olnud puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tegevusetu. PPA on 09.09.2026 vastuses põhistanud vajadust pidada puudutatud isikuga veel üks vestlus ning kavatsust pikendada isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega kahe-kolme kuu võrra. Seega ei ole määruskaebuse lahendamise ajal ära langenud vajadus tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks.
17.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt RKHKm 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). VRKS § 65 lg 3 p 1 sätestab, et VRKS §-s 65 nimetatud põgenemise ohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 3-20-2004, p 18.5; RKHKm 3-3-1-93-16, p 13).
18.Siinses asjas tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus lõpliku otsuse tegemiseni riigis viibida ja tal ei ole väljasõidukohustust. Rahvusvahelise kaitse taotleja soovimatus päritoluriiki naasta on varjupaigamenetluses tavapärane. Rahvusvahelise kaitse eesmärk ongi luua isikule võimalus päritoluriiki mitte naasta teda seal ähvardavate tagajärgede tõttu. Rahvusvahelise kaitse taotleja soovimatusest päritoluriiki naasta ei saa järeldada, et ta hoidub PPA läbi viidavast menetlusest kõrvale või ei täida talle tulevikus 5(8)
3-26-943 pandavat lahkumiskohustust. VSS § 6 p 6 järgi kinnitab põgenemisohtu see, kui isiku hoiakutest või käitumisest nähtub kavatsus võimalikku tulevast väljasõidukohustust mitte täita, hoidudes väljasaatmismenetlusest kõrvale või raskendades selle täitmist. Ainuüksi eelistusest esitada rahvusvahelise kaitse taotlus mujal Euroopa Liidus ei saa seejuures järeldada, et kui isik on juba Eestis sellise taotluse esitanud, sooviks ta PPA läbi viidavatest menetlustest kõrvale hoida (RKHKm 3-25-2126/93, p 25).
19.PPA ja halduskohus on õigesti tuginenud puudutatud isiku põgenemise ohule VSS § 6 8 p 6 järgi koostoimes teiste siinse juhtumi asjaoludega. Isiku ütlused on ajas muutunud, mis ei tekita usaldust nende õigsuses. Isik plaanis teadlikult Eesti piiri ebaseaduslikku ületamist, mida kinnitavad mh tema telefonist leitud andmed piiritõkke ületamise üksikasjade kohta (dtl 222 jj). Ta uuris telefonis võimalusi reisida teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Puudutatud isik jooksis metsa, kui kohalik elanik viitas vajadusele teavitada politseid. Ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui PPA oli ta kuni 11.06.2026 kehtinud VSS § 15 lg 41 alusel kinni pidanud ja talle sai selgeks, et teda ootab ees Eestist lahkumine. Isikul ei ole Eestis sugulasi, samuti ei nähtu mingit muud seost Eestiga. Seega suure tõenäosusega liiguks puudutatud isik KPK-st vabanemise korral edasi mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Puudutatud isiku kohtumenetluses antud kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne, ja on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluseks ja hilisemaks võimalikuks väljasaatmiseks kättesaadav. Määruskaebuses ei ole esitatud uusi asjaolusid või tõendeid, mis annaks aluse muuta hinnangut puudutatud isiku põgenemise ohule. Eespool toodud asjaoludest järeldub ühtlasi, et puudutatud isiku kinnipidamiseks esineb VRKS § 65 lg 2 p-s 5 nimetatud alus. Kinnipidamise alternatiivid
20.Asjaolu, et on tuvastatud isiku põgenemise oht, ei tähenda, et muud abinõud eesmärgi saavutamiseks (isiku rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadavuse tagamiseks ja keelduva otsuse korral Eestist väljasaatmiseks) ei ole võimalikud ega piisavalt tõhusad. VRKS § 67 lg 1 sätestab, et PPA võib kohaldada kinnipidamise asemel kinnipidamise alternatiivi (kindlaksmääratud kohas elamine, PPA-s registreerimas käimine või dokumendi hoiule andmine – vt VRKS § 67 lg 2 ja § 60 lg 1), kui esineb VRKS § 65 lg-s 2 nimetatud kinnipidamise alus. See tähendab, et kinnipidamise õigustamiseks peab põgenemise oht olema piisavalt suur, et mitte piirduda kinnipidamise alternatiiviga. Kinnipidamine peab olema isikuga seotud individuaalseid asjaolusid arvestades vajalik ja proportsionaalne ning tekkiv kahju isikuvabadusele peab olema tasakaalus kaitstava kaaluka avaliku huviga.
21.Siinsel juhul ei oma puudutatud isik Eestiga mistahes sidemeid ning on usutav, et ta on jäänud Eestisse üksnes seepärast, et PPA ametnikud ta kinni pidasid. Tõendite järgi proovis puudutatud isik PPA-ga suhtlemist esialgu vältida ja jooksis metsa pärast seda, kui kohalik elanik viitas politsei teavitamise vajadusele. Kui isik peaks pääsema vabadusse ja talle jääb üksnes kindlaksmääratud elukohas elamise või PPA-s registreerimas käimise kohustus (tal ei ole dokumente, mida hoiule anda), on ebatõenäoline, et isik jätab kasutamata võimaluse liikuda Schengeni alal edasi mõnda teise Euroopa Liidu riiki. Kinnipidamise proportsionaalsus
VRKS § 21 lg-st 1 tuleneb, et kinnipidamise alternatiivide kohaldamisel ning taotleja kinnipidamisel hinnatakse ja arvestatakse taotleja vastuvõtu erivajadust ning menetluslikku eritagatist vajava taotleja eriolukorda ja sellest tingitud vajadusi. VRKS § 65 lg 5 sätestab, et vastuvõtu erivajadusega või menetlusliku eritagatise vajadusega taotleja kinnipidamise korral tuleb arvestada taotleja vaimset ja füüsilist tervist. Taotlejat ei peeta kinni, kui see võib tema vaimset või füüsilist tervist tõsiselt ohustada. 6(8)
3-26-943 Siinsel juhul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist pidada vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Asjaolu, et kinnipidamine reeglina ei mõju inimeste vaimsele tervisele soodsalt, on üldteada asjaolu, kuid ei saa põhjendatud vajaduse korral välistada kinnipidamist kohtu lubatud tähtaja jooksul. Puudutatud isikul on olnud KPK-s viibides vaimse tervise muresid, kuid tal on võimaldatud vestelda erialaspetsialistiga ja pakutud muud vajalikku abi. PPA 09.09.2026 vastuses märgitu kohaselt on puudutatud isik kasutanud alates 17.04.2026 vaimse tervise nõustaja teenust üheksal korral, sh 28.08.2026 ja 04.09.2026.
Määruskaebuses ei ole uusi väiteid või tõendeid, mis kinnitaks, et puudutatud isiku vaimne tervis on halvenenud.
Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele mobiiltelefoni äravõtmise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Siseministri 16.10.2014 määruse nr 44 „Kinnipidamiskeskuse sisekorraeeskiri“ § 241 lg 1 kohaselt võib välismaalane päevakavas sätestatud vabal ajal vähemalt üks tund päevas kasutada mobiiltelefoni- ja andmesideteenust kinnipidamiskeskuse või isikliku mobiiltelefoniga tingimusel, et sellega ei ole võimalik teha foto- ega videosalvestisi. Asja materjalide järgi ei lubanud PPA puudutatud isikul kasutada enda mobiiltelefoni, sest sellega on võimalik teha fotosid ja videosalvestisi, kuid tal oli võimalik telefonist kätte saada kõik rahvusvahelise kaitse menetluses vajalikud tõendid. Puudutatud isikul võimaldati kasutada KPK telefoni, kuni PPA tunnistas 29.07.2026 otsusega mobiiltelefoni kasutamise loa kehtetuks selle kasutamise korra rikkumise tõttu (dtl 446). Kui puudutatud isik ei nõustunud selle otsusega, oli tal võimalik esitada selle peale kaebus halduskohtule, nagu on selgitatud ka kõnealuses otsuses.
VRKS § 38 lg 6 kohaselt vaatab PPA taotluse läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt määruse (EL) 2024/13481 art-s 35 sätestatud tähtajal. Taotlus tuleb läbi vaadata võimalikult kiiresti ning üldjuhul mitte hiljem kui kuue kuu jooksul (määruse (EL) 2024/1348 art 35 lg 4). Halduskohus pikendas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise luba kuni 26.09.2026. Selleks ajaks ei ole taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg veel möödunud. PPA on ära näidanud, et taotluse menetluses ei ole olnud põhjendamatuid viivitusi.
Kui asjaolude väljaselgitamiseks vajalikud toimingud on tehtud ning puudub muu seaduslik kinnipidamise alus, tuleb PPA-l taotleja vabastada (RKHKm 3-25-2126/93, p 13.3).
Neil asjaoludel ei ole puudutatud isiku kinnipidamine ebaproportsionaalne.
Kokkuvõte
28.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.07.2026 määrus muutmata.
Jõustunud kohtulahend tuleb HKMS § 175 lg 3 ja § 265 lg 4 alusel avaldada
arvutivõrgus selliselt, et määruse resolutsioonis märgitud andmed on varjatud. See on piisav puudutatud isiku identifitseerimise vältimiseks, tagades samal ajal menetluse avalikkuse piisavas ulatuses ja võimaluse tutvuda kohtupraktikaga. (allkirjastatud digitaalselt)
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.05.2024 määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL.
7(8)
3-26-943
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.