Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), esindaja Diana Žovnjarovitš Puudutatud isik: D.C (YYi kodanik, sünniaeg xx.xx.xxxx), esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine Lihtmenetluses, kinnisel kohtuistungil, 24.07.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus osaliselt ning anda PPA-le luba D.C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.09.2026 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.C (puudutatud isik, sündinud xx.xx.xxxx) on YYi kodanik.
02.06.2026 määrusega andis Tartu Halduskohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ning kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.06.2026 (kaasa arvatud).
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 26.05.2026 määrusega PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.07.2026 (kaasa arvatud).
4.PPA esitas 20.07.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse 1(6)
(VRKS) § 66 lg 4 alusel ja VSS § 23 lõikes 7 sätestatud korras, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 65 lg 2 punktides 2 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused ja VRKS § 65 lg 1 nimetatud tingimused. PPA taotlusest nähtuvad järgmised (uued) asjaolud ja põhjendused.
4.1.09.07.2026 viis PPA isikuga läbi teise rahvusvahelise kaitse vestluse, mille eesmärk oli välja selgitada uued asjaolud, mida isik on esitanud rahvusvahelise kaitse menetlejale 26.06.2026 e-kirjaga. Isik avaldas, et tema tegelik põhjus rahvusvahelise kaitse taotlemiseks on hoopis see, et ta kuulub LGBTQ+ kogukonda ja ta on homoseksuaal. Esimese intervjuu ajal ei saanud ta oma seksuaalsest sättumusest rääkida hirmu ja häbelikkuse tõttu. Kui PPA küsis täpsustavaid küsimusi, ei vastanud isik neile sisuliselt ning jäi üldsõnaliseks.
4.2.PPA hinnangul on isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks põhjendatud ja vajalik. Ainuüksi isiku antud põhjenduse pinnalt ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Uued põhjendused rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta esitas isik peaaegu kolm kuud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist. Isiku telefonist leitud materjal ei kinnita tema väiteid väidetava seksuaalse sättumuse kohta. Arvestades isiku põhjendustes esinevaid vastuolulisi, vajavad tema selgitused rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjenduste osas täiendavat täpsustamist. Ainult isiku väidete pinnalt ei saa PPA langetada otsust rahvusvahelise kaitse küsimuses.
4.3.Isik peeti 30.03.2026 kinni ning samal päeval palus ta rahvusvahelist kaitset. Isik vastas 19.05.2026 vestlusel PPA küsimusele, kas tal oli plaanis rahvusvahelist kaitset taotleda, et tal ei olnud plaane. PPA on arvamusel, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, et takistada enda väljasaatmist. Sellest tulenevalt PPA on seisukohal, et isiku osas esineb VRKS § 65 lg 2 p 5 sätestatud kinnipidamise alus.
4.4.PPA sisustab isiku põgenemisohtu VSS § 68 punktiga 6. Isik on rahvusvahelise kaitse menetluse raames öelnud, et ta ei soovi oma koduriiki tagasi pöörduda. Lisaks isik on kinnitanud, et tal ei olnud enne kinnipidamist kavatsust rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku varasem käitumine näitab isiku teadlikku ja sihipärast soovi vältida kehtivaid õigusnorme. Isik oli teadlik, et tal puudus seaduslik alus Eesti Vabariiki sisenemiseks, kuid otsustas sellele vaatamata ületada riigipiiri ebaseaduslikult. PPA hinnangul soovis isik Eesti ametivõime vältida ja Eestist edasi liikuda mõnda teise Schengeni riiki.
4.5.PPA on seisukohal, et VRKS § 67 lg 2 p 1-2 sätestatud kinnipidamise alternatiivide kohaldamine ega VRKS § 60 lg 1-2 sätestatud liikumisvabaduse piirangud isiku suhtes ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki. Eesti Vabariik ei ole isiku jaoks tuttav riik, tal puuduvad piisavad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks, mistõttu puudub PPA-l isiku suhtes usaldus ja veendumus, et isik peaks talle kohaldatud alternatiividest ja piirangutest kinni. Olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiselt, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama ametivõimude eest.
5.Taotlust arutati 24.07.2026 toimunud kohtuistungil. Kohus kuulutas samal istungil kohtuistungi kinniseks.
5.1.Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. Seonduvalt isiku enesetapukatsega selgitas PPA, et isik kraapis terava esemega oma vasaku käe randme sisekülge. Tal oli verine marrastus ning talle osutati abi. Vahetult pärast vigastamist vesteldi 2(6)
isikuga ning ta lubas, et rohkem ta ennast vigastama ei hakka ning enam tal suitsiidimõtteid ei ole. Isikul on kohtuistungiga samal päeval (s.o 24.07.2026 kell 15.00) kohtumine vaimse tervise nõustajaga ning ta saab seal oma probleemidest rääkida.
5.2.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta ei ole taotlusega nõus ja vaidleb sellele vastu. Ta soovib kinnipidamiskeskusest vabaneda. Tema sooviks on jääda Eestisse, töötada Eestis, tuua siia oma partner ning temaga abielluda. Ta on nõus viibima kindlal aadressil ning ei lahkuks sealt. Isik selgitas, et tal on tekkinud vaimsed probleemid ning seetõttu tegi ta 20. juuli õhtul enesetapukatse, kuna kuulis, et teda kavatsetakse veel 4 kuud kinni hoida. Ka puudutatud isiku esindaja rõhutas, et isik peaks olema vabaduses. Põgenemisoht on üksnes teoreetiline. Tema kinnipidamisega jätkamine ei ole põhjendatud. Isik on teadlik, et põgenemise korral saadetaks ta igal juhul Eestisse tagasi. Asja materjalist nähtub, et isik on tulnud Eestisse ja soovib siin olla. See, et isik on vaadanud, kuidas liikuda mujale Euroopasse, ei tähenda, et isik on seda ka tegelikult kavatsenud. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse mõistliku tähtaja jooksul. Tegemist ei olnud tahtliku venitamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et PPA taotlus tuleb osaliselt rahuldada.
7.VRKS § 65 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada VRKS § 65 lg 2 alusel, kui VRKS § 60 lg-s 1 sätestatud liikumisvabaduse piirangut ja § 67 lg-s 2 sätestatud kinnipidamise alternatiivi ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 65 lõike 4 kohaselt pikendab halduskohus VRKS § 66 lõikes 2 sätestatud tähtaega nelja kuu kaupa, kui esineb VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alus.
8.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas puudutatud isiku puhul esinevad endiselt VRKS § 65 lõikes 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks.
9.PPA on taotluses tuginenud VRKS § 65 lg 2 punktidele 2 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht) ja 5 (Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada, kui ta on väljasõidukohustuse menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes väljasõidukohustuse edasilükkamiseks või täideviimise takistamiseks).
10.Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamise eeldused jätkuvalt täidetud.
11.VRKS § 65 lg 2 p 2 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat põgenemisohu korral kinni pidada tema taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja
3(6)
kättesaadavust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.01.2018 määrus asjas nr 3-17-792, p 18.2).
12.Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. Pärast viimast kinnipidamise pikendamise otsustamist isik esitanud täiendavaid, varem avaldamata põhjendusi, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab. PPA on seisukohal, et isiku väidete alusel ei saa taotluse suhtes otsust langetada, kuivõrd isiku selgitusi ei kinnita uued materjalid ning isiku selgitustes esineb vastuolulisusi. Varasemalt on isik andnud teistsuguseid põhjendusi kodumaalt lahkumise kohta. Seega nõustub kohus PPA seisukohaga selles, et puudutatud isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine võib veel aega võtta. Kohtule ei nähtu, et rahvusvahelise kaitse menetluses oleks põhjendamatuid viivitusi.
13.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist. Lisaks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st esinema peab isiku põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5). Menetluses tehtavate toimingute puhul on oluline, et isik osaleks isiklikult menetluses ega lahkuks taotluse menetluse ajal teise liikmesriiki.
14.VRKS § 65 lg 3 järgi käsitatakse põgenemisohuna teiste seas seda, kui esineb mõni VSS §s 68 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õigustikus sätestatud menetluse erisusi. VSS § 68 sätestatud välismaalase põgenemisoht esineb muu hulgas juhul, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi väljasõidukohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb lisaks vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis.
15.Puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma. Isik kinnitas (vt isiku selgitusi dtl 68 ning 24.07.2026 kohtuistungil (00:55:38) selgitatut), et tal ei olnud esialgu plaanis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada. Kohus nõustub PPA-ga selles, et tõenäoliselt soovis isik liikuda edasi mõnda teise Schengeni viisaruumi riiki. Seda seisukohta toetavad muu hulgas ka isiku telefoni veebibrauseri otsingud (vt PPA 07.07.2026 vaatlusprotokoll, dtl 220-254). Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles (vt isiku esindaja selgitusi kohtuistungil, 00:28:55, et telefoniotsingud viitavad üksnes üldisele huvile ning sellest ei saa järeldada, et ta ka tegelikult soovis edasi liikuda. Kohtu hinnangul võimaldavad eeltoodud asjaolud jaatada jätkuvat põgenemisohtu.
16.VRKS § 65 lg 2 punkt 5 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
17.VRKS § 65 lg 2 punkt 5 on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise 4(6)
tagamiseks VSS-i alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist (vt ka varasemat, kuid samasisulist VRKS-i sätet puudutavat kohtupraktikat: Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2021 määrust haldusasjas nr 3-20-2119, p 12–15; 17.04.2020 määrust haldusasjas nr 319-1068, p 12–17).
18.Ainuüksi asjaolu, et isik viibib riigis ebaseaduslikult, ei saa siiski teha järeldust, et tema taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohus nõustub puudutatud isikuga selles (vt isiku esindaja selgitust kohtuistungil, 00:25:47) et isik ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega põhjendamatult viivitanud (vt ka Tallinna Halduskohtu 26.05.2026 määrust käesolevas asjas, p 21). Samas tuleb arvestada sellega, et isiku enda kinnitusel ei olnud tal plaane rahvusvahelist kaitset taotleda. Taotlus esitati alles pärast seda, kui isikule öeldi, et ta saadetakse välja. Isiku sooviks oli jõuda teisse Schengeni liikmesriiki.
19.Kõiki asjaolusid kogumis hinnates on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks.
20.Kuivõrd PPA on põhistanud isikust lähtuvat põgenemisohtu ning isiku enda ütlused toetavad PPA järeldusi, siis poleks leebemad järelevalvemeetmed tõhusad.
21.Arvestades eeltoodut on puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine VRKS § 65 lõike 2 punktide 2 ja 5 alusel on lubatav. Siiski ei pea kohus põhjendatuks anda PPA-le luba kogu taotletud perioodi ulatuses. Vaatamata isiku esitatud uutele põhjendustele on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses suur hulk vajalikke menetlustoiminguid juba tehtud ning asjas tähtsust omada võivaid asjaolusid (sh osaliselt puudutatud isiku abiga) välja selgitatud. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on põhjendatud anda luba kuni kaheks kuuks.
22.Kohtu hinnangul ei saa kinnipidamise pikendamist kahe kuu võrra pidada ebaproportsionaalseks. Kuigi isik viitas enesetapukatsele ning PPA kinnitas kohtuistungil, et isik oli 20.07.2026 oma rannet vigastanud, oli isik PPA väitel pärast enesevigastust toimunud vestlust kinnitanud, et tal ei ole enam enesetapumõtteid. Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud meditsiiniline abi. Samuti selgitas PPA kohtuistungil, et isikule on tagatud vaimse tervise nõustamine ning isik on kinnitanud, et ta ei hakka enda enam vigastama (01:00:28 ja 01:02:10). Kohus möönab, et reeglina ei mõju kinnipidamine inimeste vaimsele tervisele soodsalt, kuid see ei välista põhjendatud vajaduse korral isiku kinnipidamist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2026 määrus käesolevas asjas, p 13). Arvestades, et isikule on tagatud meditsiiniline abi, sh vaimse tervise nõustamine, ei pea kohus kinnipidamisega jätkamist lubamatuks. Kuivõrd praegusel juhul on isik ennast juba vigastanud, tuleb PPA-l endal näidata üles initsiatiivi, rakendada puudutatud isiku heaolu tagamisel kõrgendatud hoolsuskohustust ning tavapärasest enam pöörata tähelepanu isiku vaimsele tervisele. Selline tegevus ja osutatav abi peab olema sisuline ja järjepidev ega tohi jääda üksnes illusoorseks.
23.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt ning pikendab D.C kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 26.09.2026 (kaasa arvatud).
5(6)
24.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 71 lg 1).
25.Kohus asendab avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.