6.Mõista H.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt
ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ; hageja) esitas 13. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H.I-lt (kostjalt) 3345 euro 28 sendi saamiseks. Kuivõrd kostja esitas vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses
2.Hageja esitas 21. juulil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlg 2654 eurot 90 senti, intress 370 eurot 71 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 455 eurot 65 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 17. septembril 2022 krediidilepingu nr 28841194461. Lepingu alusel sai kostja krediiti 2700 eurot. Kostja kohustus tasuma iga kuu vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse. Kostja on teinud tagasimakseid 122 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 45 eurot 11 senti, intressi katteks 71 eurot 90 senti ja meeldetuletustasu katteks 5 eurot. Kuivõrd kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, edastas esialgne võlausaldaja kostjale 30. jaanuaril 2023 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnrvust ka täiendava tähtaja jooksul, loetakse leping üles öelduks 14. veebruaril 2023. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 17. septembril 2022 sõlmitud krediidilepingu nr 28841194461 (dtl 37 – 38; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht dtl 39 – 42). Lepingu alusel sai kostja krediiti 2700 eurot (dtl 44). Kostja kohustus tagastama krediiti igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse (krediidi tagasimakse, intressimakse, kuutasu ja väljavõtutasu vastavalt lepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot).
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel oli sõlmitud
tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes võimaldas krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 48,63% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (17. septembril 2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); · tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); ·
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste
kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).
9.Hageja on hagi p-s 1.2 selgitanud, et esialgne võlausaldaja tuvastas kostja sissetulekud, võttes arvesse kostja enda esitatud (3000 eurot) ja MTA väljavõttelt (2193 eurot 37 senti) saadud info. Arvesse võeti kostjalt saadud info tema finantskohustuste kohta (1200 eurot) ja esialgse võlausaldaja minimaalset majapidamiskulude määra (300 eurot). Päringud tehti ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ja võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hagile on lisatud krediidivõimelisuse hindamise alused (dtl 27 – 28). Kohus selgitas 15. augusti 2024 kohtunõudes, et tõendid peavad olema esitatud loetaval kujul. Süsteemiväljavõtete osas ei ole tõend (dtl 27 – 28) esitatud loetaval kujul. Kohtule ei ole esitatud kostja laenutaotlust ega MTA väljavõtet kostja sissetulekute kohta. Samuti selgitas kohus seda, et hageja peab esile tooma ja tõendama, et laenuandja nõudis laenusaajalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pikka ajavahemiku kohta (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-10661, p 55). Piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-147994, p 12.1). Ka siis, kui laenusaaja sissetulek kajastub riiklikes andmekogudes ning krediidiinfo ja krediidiregistri andmetel maksehäired ei ole, tuleb laenuandjal koguda laenusaaja pangakonto väljavõte. Muuhulgas võimaldaks pangakonto väljavõte teha kindlaks, kas laenusaaja esitatud andmed oma kohutuste kohta on usaldusväärsed (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-15813, p 11.2).
10.Hageja on 4. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et Maksu- ja Tolliameti sissetulekud genereeritakse esialgse võlausaldaja poolt automaatselt krediidifaili (krediidiandja kasutab digitaalseid ja automatiseeritud protsesse krediidivõimelisuse hindamiseks). Kõik andmed, mille kostja on sisestanud taotluse täitmisel, on nähtavad krediidifailist.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja (tarbija) kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtu hinnangul on mõistetav, et krediidiandja kasutab isiku krediidivõimelisuse hindamiseks digitaalseid ja automatiseeritud lahendusi. Samas tuleb krediidiandjal arvestada ka sellega, et kohtumenetluses ei pruugi sellised andmed olla tõendiks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kohtule esitatavad tõendid peavad olema esitatud loetaval kujul. Kohtule esitatud tõend (dtl 27 – 28) nendele nõuetele ei vasta. Muid tõendeid (sh kostja laenutaotlust ja MTA väljavõtet kostja sissetulekute kohta) ei ole hageja kohtule esitanud. Kohus saab hageja vastusest kohtunõudele aru selliselt, et esialgne võlausaldaja ei ole kostjalt nõudnud ka konto väljavõtteid. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Järgnevalt käsitleb kohus lepingu ülesütlemist. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2). Hageja on 4. septembri 2024 menetlusdokumendis selgitanud, et kostjale maksti 2694 euro 60 sendi suurune krediit välja 19. septembril 2024. Tagasimakseperiood oleks alanud viimase krediidi väljamaksmisele järgneval kuul igakuiste võrdsete maksetena (224 eurot 55 senti) ja kestnud perioodil oktoobrist 2022 kuni septembrini 2023. Kostja viimane tagasimakse oli
27.novembril 2022. Kostja jäi viivitusse osaliselt oktoobri 2022 maksega ning täielikult novembri 2022, detsembri 2022 ja jaanuari 2023 osamaksetega. Kohus leiab, et praegusel juhul on VÕS § 416 lg-tes 2 ja 3 sätestatud eeldused lepingu ülesütlemiseks täidetud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud.
13.Kohus on eelnevalt leidnud, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
14.Vastavalt kohtunõudele on hageja 4. septembri 2024 menetlusdokumendis toonud välja uue arvestuse olukorras, kus kohus peaks leidma, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Selliselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja põhinõude 2572 eurot 60 senti (s.o krediit 2694 eurot 60 senti – tagasimaksed 122 eurot) ning viivise 473 eurot 01 senti. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõudena 2572 eurot 60 senti.
15.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest. Leping on üles öeldud 14. veebruaril 2023. Lepingu kohaselt on intressimääraks 39,90% aastas. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 0% aastas ja alates
1.jaanuarist 2023 oli see 2,5%. Hageja ei ole kohtule uut intressiarvestust esitanud. Eelneva tõttu jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata.
16.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
17.Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga (39,90% aastas). VÕS § 403 4 lg 7 järgi kohaldub praegusel juhul VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas olukord, kus lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Ka hageja ise on arvestanud
4.septembri 2024 menetlusdokumendis viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o seadusjärgses määras). Kohus peab vajalikuks märkida, et hagis nõudis hageja viivist hagi esitamise seisuga (21. juuli 2023). 4. septembri 2024 menetlusdokumendis nõuab hageja viivist selle menetlusdokumendi esitamise seisuga (4. september 2024). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 15. veebruarist 2023 kuni
4.septembrini 2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk summas 473 eurot 01 senti (arvestus vt dtl 74).
18.Eelneva tõttu tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 3045 eurot 61 senti (s.o põhinõue 2572 eurot 60 senti + sissenõutavaks muutunud viivis 473 eurot 01 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 82 euro 30 sendi ulatuses (2654,90 – 2572,60) ja intressinõude täies ulatuses (370 eurot 71 senti).
19.Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 3481 eurot 26 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3045 eurot 61 senti, seega rahuldab kohus hagi ca 87% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 87% kostja ja 13% hageja kanda.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 420 euro suurune riigilõiv. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuludega. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 365 eurot 40 senti (420 x 0,87). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (365 eurot 40 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.