21.09.2026, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-102459
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi X-i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3853,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja: X (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi, millega hageja nõuab kostjalt lepingu nr 5713114797 alusel põhivõlga 3000 eurot, intressi 241,97 eurot, viivist 242,39 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates 21.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Jätta hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata.
3.Toimetada otsus kostjale kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 20.03.2025 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: mõista X-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja lepingust nr 5713114797 tulenev põhivõlgnevus 3000 eurot, intress 241,97 eurot, viivis 242,39 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 21.03.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja sõlmis 21.09.2020 IPF Digital AS-ga (krediidiandja) krediidikontolepingu nr 4898909, mille järgi on kostja saanud limiiti kuni 1600 eurot. Krediidikonto leping oli
tähtajatu, minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud, intress 24% aastas, 0,07% päevas, krediidi kulukuse määr 27,24% aastas, arve tasumise kuupäev iga kuu 25. kuupäev Kontohaldustasu ja väljamaksetasu 0 eurot. 01.12.2022 soovis kostja suurendada krediidikonto limiiti ning pooled sõlmisid krediidikonto lepingu nr 5073900 limiidile 1800 eurot. 18.02.2024 soovis kostja suurendada krediidikonto limiiti ning pooled sõlmisid krediidikonto lepingu nr 5713114797 limiidile 3000 eurot. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Leping loetakse sõlmituks pärast seda, kui krediidiandja on teinud otsuse krediidikonto avada. Krediidiandja teavitab klienti otsusest SMS-i teel. Kliendil saab olla ainult 1 krediidikonto, mille krediiti vajadusel/võimalusel/soovil vastavalt kas suurendatakse/vähendatakse. Klient saab limiidi kasutusele võtta tervikuna või osaliselt. Krediiti on võimalik korduvkasutada (vaba limiidi tekkimisel saab summa uuesti kasutusele võtta). Klient teeb väljamaksetaotluse, kui soovib krediidikontolt raha kasutusse võtta ning väljamaksetaotluse alusel kannab krediidiandja vastava summa üle kliendi pangakontole. Intressi arvestus toimub krediidi väljamaksmisest kliendi arveldusarvele ning intressi arvestatakse igapäevaselt kliendi kasutuses olevalt krediidijäägilt vastavalt intressimäärale, võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ning 360-päevase aasta Kasutusele võetud limiidi tagastamine toimub arvete alusel igakuiste minimaalsete kuumaksetena, mis koosnevad põhiosast, intressidest ja kokkulepitud tasudest. Personaalne kuumakse arvutatakse pärast iga krediidi summa väljamakset, lähtudes sellest, et kasutusele võetud limiit tuleb tagastada 60 kuu jooksul. Intressi arvutatakse üksnes kasutusele võetud krediidi limiidilt lepingus kokkulepitud määras.
2.2.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja esitanud järgmised väited. Taotluse andmed: sissetulek 1500 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 1044,23 eurot), majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 300 eurot, ülalpeetavad: 1, töökoht: XXX. Kostja sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks kostja keskmiseks netosissetulekuks 1044 eurot kuus. Krediidiandja tegi 21.09.2020 päringu Creditinfo andmebaasi, päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu nr 5073900 eel esitas kostja hageja väitel taotluse: sissetulek 1500 eurot (kinnitatud sissetulek Pensioniregistri andmetel on 905,53 eurot), majapidamiskulud 300 eurot, finantskohustused 190 eurot, ülalpeetavad: 1, töökoht: XXX. Kostja sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks kostja keskmiseks netosissetulekuks 906 eurot kuus. Krediidiandja tegi 23.05.2021 päringu Creditinfo andmebaasi, päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. Lepingu nr 5713114797 eel esitas kostja hageja väitel taotluse: sissetulek 1400 eurot (kinnitatud sissetulek pangakonto väljavõtte andmetel on 1208 eurot), majapidamiskulud 150 eurot (kinnitatud majapidamiskulud pangakonto väljavõtte andmetel on 400 eurot), finantskohustused 290 eurot (kinnitatud finantskohustused pangakonto väljavõtte andmetel on 603 eurot), ülalpeetavad: 2, töökoht: XXX. Kostja sissetuleku andmeid kontrolliti pensioniregistri andmete alusel. Krediidivõimelisuse arvutustes (sh laenuteenindamise suhtarvu määramisel) võttis krediidiandja aluseks kostja keskmiseks netosissetulekuks 906 eurot kuus. Krediidiandja tegi 29.01.2024 päringu Creditinfo andmebaasi, päringu vastusest
nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel kostja kohta avaldatud aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid.
2.3.Krediidiandja on teinud perioodil 21.09.2020 kuni 09.08.2024 kostja arvelduskontole väljamakseid kokku 12744,55 eurot. Kostja on tagasimakseid teinud kokku 10 858,93 eurot, millest on põhiosa katteks arvestatud 9744,55 eurot, intressi katteks 1114,26 eurot ja viivise katteks 0,12 eurot. Kostja viimane tagasimakse 17.07.2024 oli 86,55 eurot, edaspidi kostja makseid ei teinud. Kui kostjal oli tasumata augusti (86,12 eurot maksetähtaeg oli 26.08.2024), septembri (86,12 eurot maksetähtaeg 25.09.2024) ja oktoobri (86,12 eurot maksetähtaeg 25.10.2024) osamaksed, saatis krediidiandja 28.10.2024 kostjale lepingu ülesütlemise teate, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 17.11.2024 ning hoiatades, et täiendava tähtaja jooksul võla tasumata jätmise korral ütleb krediidiandja lepingu üles. Ülesütlemise teatises on teavitus nõude loovutamise kohta B2 Impact OÜ-le. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu loetakse leping ülesöelduks 18.11.2024.
2.4.Kostja põhivõlg on 3000 eurot. Intressi nõuab hageja 3000 eurolt alates kostja viimasele tagasimaksele järgnevast päevast alates, so 18.07.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, so 17.11.2024, kokku 241,97 eurot. Viivist nõuab hageja laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 18.11.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.03.2025 intressiga võrdses määras (kokku 242,39 eurot). Alates 21.03.2025 nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. Tarbijakrediidi teabelehes punktis 3 (kaasnevad kulud) on välja toodud, et maksete tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda kliendilt ka muude sissenõudmiskulude hüvitamist kooskõlas võlaõigusseaduses toodud piirmääradega. Hageja saatis kostjale võla sissenõudmiseks nõudekirjad 21.11.2024 (25 eurot), 11.12.2024 (5 eurot) ja 13.01.2025 (5 eurot). Lisaks sellele tekkisid hagejal seoses võlgnevuse sissenõudmisega täiendavad kulutused, nt võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine jne. Hageja nõuab kostjalt kokku 35 eurot võla sissenõudmiskulude hüvitist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest 12.08.2026. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 20.03.2025 ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele. Kostja vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust üksikasjalikult enne hagi menetlusse võtmist puuduste kõrvaldamise määrustes ja veel ka eraldi kirjaga (dtl 193) ning andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud pdf formaadis failid hageja väidetud lepingutega. Lepingutel ei ole kummagi poole allkirja. Lepingus nr 4898909 (dtl 45) on kuupäev 21.09.2020 ja kostja andmed, lepingus nr 5073900-1 (dtl 53) on „lepingu kuupäev“ 24.05.2021 ja „dokumendi kuupäev“ 01.12.2022 ning kostja andmed, lepingus nr 5713114797 (dtl 83) on kuupäev 18.02.2024. Kõigis kolmes lepingus on märge, et krediidikonto personaalsetele tingimustele kohalduvad krediidikonto üldtingimused, mis on iga lepinguga samas failis. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, kas ja millisel viisil kostja avaldas tahet lepingutingimustega nõustumiseks. Ka ei vastanud hageja kohtu küsimusele, et kas ja millisel viisil lepingudokumendid saadeti kostjale viivitamatult peale lepingu sõlmimist püsival andmekandjal.
4.3.Hageja on kohtule esitanud konto väljavõtted laenu kostjale välja maksmise kohta (dtl 113-126).
4.4.Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 27,24%. Hageja ei ole esitanud krediidi kulukuse määra arvestamise aluseks olnud tagasimaksete summasid ja kuupäevi, mistõttu kohus sai krediidi kulukuse määra kontrollida üksnes minuraha.ee kalkulaatoriga, mis aga ei anna täpset tulemust. Kalkulaatori kohaselt lepingu sõlmimise ja muutmise ajal kehtinud maksimaalset määra ei ületatud.
4.5.VÕS § 20 kohaselt võib nõustumus väljenduda ka teos. Ilmselgelt teoga väljendatud tahteavaldus ei saa sisaldada kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid. Samas sätestab VÕS § 408 lg 2, et krediidileping, mis ei sisaldanud kõiki nõutud andmeid, muutub siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama). Kohus peab usutavaks, et kostja esitas mingisuguse sisuga tahteavalduse laenu saamiseks teadmata ajal ja teadmata sisuga. Tulenevalt sellest, et kostja on laenu korduvalt kasutusse võtnud, tuleb lugeda krediidileping kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel.
5.Vastutustundliku laenamise põhimõte
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.
Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.
5.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud otsuse punktis
2.3.toodud väited. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et krediidiandja oleks kahe esimese laenulepingu sõlmimisel kostja pangakonto(de) väljavõtteid kogunud. Samuti ei ole kahe esimese laenu andmise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud ühtegi tõendit. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta. Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet
küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid finantskohustusi ja majandamiskulusid muul viisil kontrollinud. Seega sisuliselt andis krediidiandja kostjale laenu sissetuleku numbri põhjal, jättes kontrollimata kõik muud asjaolud. Ilmselgelt ei olnud krediidiandja kogutud teave piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist.
5.3.Hageja väitel kogus krediidiandja enne kolmanda lepingu sõlmimist kostja konto väljavõtte ning viitab tõendile (dtl 146), milles on aga märgitud kuupäevaks 2024-03-06 kuni 2025-03-06. Kolmandas lepingus on lepingu kuupäevaks märgitud 18.02.2024, seega ei ole võimalik, et kõnealune konto väljavõte koguti enne kolmanda lepingu sõlmimist. Konto väljavõte ei sisalda ka andmeid selle kohta, millise panga millise konto väljavõte see peaks olema. Esitatud tõendis on vaid mõned read, millest krediidiandja ei oleks ka saanud kuidagi teha selliseid järeldusi, nagu hageja väidab (kostja sissetuleku, majandamiskulude ja finantskohustuste kohta). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustustust, kui andis laenu üksnes kostja sissetuleku numbri alusel, jättes ülejäänud asjaolud kontrollimata.
6.Hageja nõuded
6.1.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise kohustust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksed tuleb uuesti määrata, tehes seda lepingu tingimuste kohaselt, üksnes lepingujärgne intressimäär asendub seadusjärgse intressimääraga. VÕS § 403 4 lg 7 tagajärjeks on üksnes intressikokkuleppe ja muude tasude kokkulepete tühisus, see säte ei mõjuta teisi lepingutingimusi. Ülejäänud osas saavad pooled lepingut muuta vaid kokkuleppel (VÕS § 13 lg 1). VÕS § 4034 lg 7 ei anna krediidiandjale (ega nõude omandanud hagejale) õigust ühepoolselt muid lepingutingimusi muuta.
6.2.Kohus tegi hagejale kahel korral ettepaneku teha nõude ümberarvestus VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt, ning arvestades, et leping oli tähtajatu, st ei ole tähtaegselt lõppenud, siis määrata ka tagasimaksed uuesti. Seejuures selgitas kohus hagejale väga selgelt ja konkreetselt, et tagasimaksete uuesti määramisel tuleb lähtuda lepingus olnud tingimustest. Hagis on hageja tuginenud sellele, et krediidiandja ütles 01.10.2024 võlgnevuse tõttu tähtajatu krediidilepingu üles. Hageja ei vastanud kohtu küsimusele, kuhu ja millisel viisil saadeti üles ütlemise teade ning millal kostja selle kätte pidi saama. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on üles öeldud, tuleb tagasimaksed uuesti määrata, teha ümberarvestus ja seejärel hinnata, kas kostja on ka nende kohaselt üles ütlemise ajal võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega. Seejuures tuleb arvestada laenu väljamaksmiste ja tagasimaksete tegelike kuupäevadega. Hageja vastas (dtl 196) üksnes: vastavalt laekumiste arvestusele sai kostja krediiti kogu summas 12 744,55 eurot ning lepingu kehtivuse ajal on kostja teinud tagasimakseid kokku summas 10 858,93 eurot. 12 744,55 – 10858,93= põhinõue 1885,62 eurot. Seadusjärgsed viivised alates kostja viimase tagasimaksele järgnevast päevast alates so 18.07.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 150.9 eurot.
6.3.Et laenujääki saaks kostjalt välja mõista, peab see olema sissenõutavaks muutunud. Sissenõutav saab see olla siis, kui laenu tagastamise tähtaeg on möödunud või kui leping on kehtivalt üles öeldud. Nõude aluseks olev leping (ja limiidi suurendamise lepingud) oli tähtajatu. Seega saaks põhivõla välja mõista juhul, kui leping oleks kehtivalt üles öeldud. Sellest, et kostja tegi viimase tagasimakse 17.07.2024, ei saa järeldada, et kostja oleks võlas ka tagasimaksete uuesti määramise korral. Lepingu üldtingimuste punktis 11.2. on sätestatud, et minimaalse kuumakse arvutamiseks jagatakse krediidi ja intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude arvuga, kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse oleks võrdne kogu perioodi vältel, v.a viimane makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne kuumakse ei ole siiski ühelgi juhul väiksem kui 10 eurot. Kogunenud intress kuulub tasumisele minimaalse kuumakse koosseisus. Lepingu punkti 11.3. kohaselt arvutatakse minimaalne kuumakse ümber iga kord krediidilimiidi kasutusse võtmisel, krediidilimiidi muutmisel. Lepingu järgi oli minimaalse kuumakse arvestamise periood 60 kuud. Teisisõnu oleks pidanud hageja määrama uuesti 60 tagasimakset annuiteetmaksetena, arvestades kasutuses olevat laenujääki ja seadusjärgset intressi. Ning pärast igakordset uut krediidi kasutusse võtmist samuti uuesti määrama samamoodi 60 tagasimakset. Kostja poolt tasutu oleks tulnud arvestada uuesti määratud tagasimaksete katteks. Kuivõrd hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ei saa kohus hageja esitatu põhjal ka hinnata, kas kostja oleks üles ütlemise ajal olnud võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse kuumaksega. Kui kohus arvestaks 60 makset alates viimasest raha kasutusse võtmisest (mis hageja väidete kohaselt oli 09.08.2024), ei oleks laenu tagastamise lõpptähtaeg saabunud. Ka ei toonud hageja esile, kuhu ja millisel viisil saadeti kostjale üles ütlemise teade. Seega on üles ütlemise kehtivuse hindamise eeldused esile toomata ning kohus ei saa teha järeldust, et leping on kehtivalt üles öeldud. Kuna tagasimakseid ei ole uuesti määratud, ei saa kohus ka hinnata, kas ja millises ulatuses on laenu tagastamise nõue sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd pole võimalik tuvastada sissenõutavaks muutunud põhivõlga, ei saa ka rahuldada viivisenõuet ega võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet (viimane eeldab, et kulude tekkimise ajal oli võlgnevus). Eeltoodust tulenevalt jääb hagi rahuldamata. Viivisenõudesse puutuvalt märgib kohus täiendavalt, et hageja on hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudnud viivist 3000 eurolt alates 27.08.2024, samas kui hageja enda väitel luges krediidiandja lepingu üles öelduks 18.11.2024. Seega on maksekäsu kiirmenetluses viivist nõutud kogu kasutuses olnud laenusummalt enne, kui leping üles öeldi ja kogu laenusumma tasumise nõue sissenõutavaks muutus. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Kohus on seisukohal, et hageja on maksekäsuavalduses esitatud valeandmeid.
7.Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine
7.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
7.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.