Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479); Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema; Kostja: X (isikukood XXX).
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.06.2025 Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla nõudes. Hageja on hagiavaldust täiendanud 10.06.2026 ja 14.06.2026. Hageja tõi hagis ja selle täiendustes hagi alusena välja järgmised asjaolud:
1.1.AS Inbank (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 31.05.2022 Inbank Pay makselahenduse lepingu nr C85008780732 (leping), mille alusel kostja sai kasutada krediidilimiiti 500 eurot;
1.2.Lepingu kohaselt oli intressimäär 20% aastas, lepingu kuutasu oli 2,50 eurot ning krediidi kulukuse määr oli 37,90%;
1.3.Kostja kasutas perioodil 31.05.2022–15.01.2024 krediiti 1878,80 euro ulatuses;
1.4.Kostja tegi perioodil 06.07.2022–03.01.2024 tagasimakseid 1533,25 euro ulatuses;
1.5.Kostja tegi viimase tagasimakse 03.01.2024;
1.6.Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis krediidiandja kostjale 06.05.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.05.2024;
1.7.Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 27.05.2024 lepingu üles;
1.8.Krediidiandja loovutas 28.05.2024 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid;
1.9.Hageja saatis kostjale 06.06.2024 tasulise meeldetuletuse maksumusega 20 eurot, 21.06.2024 meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 08.07.2024 meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ning kandis muid makseviivitusega seoses tekkinud kulusid 10 euro ulatuses.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 499,52 eurot, intressi 38,67 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 109,05 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise alates 01.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni määras 20% aastas.
3.Kohus võttis hagi 18.08.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
4.Kohus proovis hagiavaldust ja 18.08.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus, kuid kostja ei avanud menetlusdokumente e-toimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Kohus saatis menetlusdokumendid korduvalt, mh 19.12.2025, kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile XXX. Nimetatud e-posti aadressilt kinnitas kostja 19.12.2025 kohtu saadetud dokumentide kättesaamist.
5.Kostja esitatud kinnitus ei ole allkirjastatud vastavalt TsMS § 3111 lg 5 ls 3. Kuivõrd kostja on saatnud kättesaamiskinnituse tema rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressilt, ei ole kohtul siiski alust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud kostja.
6.Kohus luges seega TsMS § 3111 lg 4 ja lg 5 kohaselt hagiavalduse ja 18.08.2025 määruse kostjale kätte toimetatuks 19.12.2025. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 02.01.2026. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. 2/7
KOHTU PÕHJENDUSED
7.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (T. Tampuu. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
9.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse. Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Hagiavaldus ei ole aga asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu tuleb hagi jätta TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
10.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis krediidiandja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 32-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt.
11.Hagiavalduse kohaselt on leping kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Samuti on krediidiandja hagiavalduse kohaselt maksnud lepingu alusel kostjale välja 1878,80 eurot. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg-te 1 ja 2 alusel tühiseks.
12.Hageja tõi esile, et lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 37,90% aastas, arvestades krediidisummat 500 eurot, intressimäära 20% aastas ja kuutasu 2,50 eurot.
13.Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab madalama tulemuse (34,88%). Seetõttu ei esine VÕS § 408 lg-s 9 sätestatud alust intressimäära alanemiseks.
14.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära (50,85%) ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
15.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist ja enne krediidi ülempiiri muutmist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
16.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 3/7
17.Kuivõrd hagiavalduses on hageja kostjale antud laenusummalt arvestanud intressi VÕS §s 94 sätestatud määra ületavas määras, on hageja nõude eelduseks muuhulgas see, et krediidiandjad on enne lepingute sõlmimist kontrollinud kostja krediidivõimelisust VÕS § 4034 lg 6 kohaselt.
18.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab koguma teavet tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või Krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
19.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 18).
20.Hageja esitatud asjaolude kohaselt on krediidiandja kostja krediidivõimelisuse kontrollimisel lähtunud kostja esitatud laenutaotlusel märgitud andmetest, teinud kostja sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksuja Tolliametile ning teinud päringu maksehäireregistrisse. Laenutaotluse kohaselt oli kostja igakuine sissetulek 950 kuus ja igakuised kohustused 200 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja keskmine sissetulek 800,61 eurot. Krediidiandja on tuvastanud, et kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal ühtegi aktiivset maksehäiret (dtl 56).
21.Hageja esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole krediidiandja toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega VÕS § 4034 lg 2 mõttes, ei ole küsinud kostjalt krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet VÕS § 403 4 lg 3 mõttes ega ole tarbija esitatud teavet vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud.
22.Hageja selgitustest ei nähtu, et krediidiandja oleks kogunud teavet kostja regulaarsete majapidamiskulude kohta KAVS § 49 lg 1 p 4 kohaselt. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja sissetuleku regulaarusust võttes arvesse, millised olid kostja sissetulekuallikad KAVS § 49 lg 3 p 1 kohaselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud teavet tema teiste varaliste kohustuste suuruse kohta VÕS § 403 4 lg 2 ja KAVS § 49 lg 1 p 2 mõttes, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele vastavalt KAVS § 50 lg-le 4. Hageja selgitustest ei nähtu ka asjaolusid, mis annaks alust asuda seisukohale, et muu kogutud teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks KAVS § 50 lg 4 mõttes. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid ega maksehäirete registritest saadavaid andmeid, kuivõrd nendest ei ole võimalik saada aktuaalset ja ammendavat teavet tarbija finantskohustuste kohta. Lepingu sõlmimise ajal oli ning ka käesolevalt jätkuvalt on vastavat teavet võimalik saada üksnes tarbija krediidiasutuse konto väljavõttelt.
23.Arvestades eeltoodut ei olnud kohtu hinnangul lepingute sõlmimisel täidetud VÕS § 403 4 lg 6 sätestatud eeldus, mistõttu ei saanud krediidiandja ega hageja VÕS § 403 4 lg 7 tulenevalt arvestada kostja tehtud tagasimakseid VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava 4/7
intressi või muude tasude katteks ning hageja ei saa nõuda kostjalt VÕS §-s 94 sätestatud määra ületava intressi ega muude tasude maksmist.
24.Hageja esitas 10.06.2026 oma nõude ümberarvestuse, mida hageja 14.06.2026 täpsustas.
25.Hageja tõi esile, et kostja on lepingu alusel perioodil 31.05.2022–15.01.2024 saanud laenu kokku 1878,80 eurot ning teinud tagasimakseid kokku 1533,25 eurot.
26.Esmalt leidis hageja, et kuivõrd tegemist on tähtajatu krediidilepinguga, tuleb VÕS § 406 1 lg-le 4 tuginedes lähtuda põhimõttest, et saadud krediit tuleb tagastada ühe aasta jooksul viimasest krediidi kasutusele võtust. Kuivõrd kostja võttis krediidi viimati kasutusse 15.01.2024, oleks hageja arvates kostja pidanud hakkama tagasimakseid teostama 05.02.2024 ja viimane tagastamise tähtaeg oleks olnud 05.02.2025 (dtl 87). Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks hinnata, kas leping on niisugusel juhul ülesütlemisega lõppenud.
27.Kohtu hinnangul ei ole selline ümberarvestus kooskõlas lepingu tingimustega ega VÕS § 4034 lg-ga 7.
28.Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepinguga oleks kostja kohustunud tagastama krediidi ühe aasta jooksul alates viimasest krediidi kasutusele võtmisest. Hageja esitatud asjaoludel kohustus kostja tegema igakuiseid makseid suurusega 3% kasutatud krediidilimiidist (dtl 86). Hageja ei ole esile toonud, millal oleks kostja lepingus kokku lepitud krediidi tagastamise tingimusi arvestades pidanud kogu krediidi tagastama.
29.VÕS § 4061 lg 4 sätestab, millistest eeldustest tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda tähtajatu tarbijakrediidilepingu korral ja tarbijakrediidilepingu korral, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta teatud tähtaja jooksul või pärast teatud tähtaja möödumist. VÕS § 4061 lg 4 ei sätesta, millistel tingimustel tuleb krediiti tagastada või millistest eeldustest lähtudes tuleb määrata tagasimaksed uuesti VÕS § 4034 lg 7 alusel.
30.VÕS § 4061 sätestatud eeldustest tuleb tagasimaksete uuesti määramisel lähtuda siis, kui tähtajatu tarbijakrediidileping on VÕS § 406 2 lg-st 1 tulenevalt tühine krediidi kulukuse määra ülempiiri ületamise tõttu (VÕS § 406 2 lg 3 ls 3). Kohus on tuvastanud, et lepingut ei ole alust pidada tühiseks VÕS § 406 2 lg 1 alusel, seega ei ole kohane määrata tagasimakseid uuesti VÕS § 4061 lg-s 4 sätestatud eeldustest lähtudes.
31.Kohtu 11.06.2026 selgituse ja nõude alusel tõi esitas hageja täpsustatud ümberarvestuse. Hageja tõi esile, et ümberarvestusele tuginedes on leping 27.05.2024 kehtivalt üles öeldud ning kostja kasutuses oleva krediidisumma tagastamise nõue on seega sissenõutavaks muutunud. Hageja esitas ümberarvestuse selgitamiseks ka tabeli uuesti määratud tagasimaksetega perioodi 05.02.2024 – 05.01.2026 kohta.
32.Hageja ümberarvestuse kohaselt kohustus kostja 05.02.2024 seisuga kasutusse võetud krediidi summas 345,55 eurot tagastama perioodil 05.02.2024–05.01.2026 osamaksetega suuruses 15 eurot (dtl 126).
33.Hageja ümberarvestusest ei nähtu, kas või kuidas on hageja uuesti määranud perioodil 31.05.2022–04.02.2024 tasumisele kuulunud tagasimaksed. Seega ei selgu hageja esile toodud ümberarvestusest, kunas ja kuidas pidi kostja eelnimetatud perioodil krediiti tagastama VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut arvestades, milliste osamaksete katteks kostja tasutud summad on arvestatud ning kas kostja tasutud makseid tulnuks mingis osas lugeda ettemaksuks tulevaste osamaksete katteks.
34.Hageja ümberarvestus ei vasta hageja esile toodud lepingu tingimusele, mille kohaselt kohustus kostja tegema makseid suurusega 3% kasutatud krediidilimiidist (15 ÷ 345,55 × 100 ≈ 4,34%). Hageja esitatud asjaoludele tuginedes ei olnud kostjal kohutust tasuda suuremaid osamakseid kui 3% kasutatud krediidilimiidist, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud määrata tagasimakseid suurema määraga. Seega ei nähtu hageja 5/7
ümberarvestusest, millises suuruses tagasimakseid oleks kostja pidanud lepingu tingimuste kohaselt tegema ning millises ulatuses on tagasimaksed sissenõutavaks muutunud.
35.Hageja ümberarvestuse põhjal ei ole seetõttu ühtlasi võimalik tuvastada, kas VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt uuesti määratud ja kostja tehtud tagasimakseid arvestades olid täidetud VÕS §-s 416 sätestatud lepingu ülesütlemise eeltingimused, sealhulgas kas kostja oli lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal 06.05.2024 viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning kas leping on seega ülesütlemisega lõppenud.
36.Seega ei saa kohus asuda seisukohale, et leping on 27.05.2024 ülesütlemisega lõppenud, ning et krediidijäägi tagastamise nõue on ülesütlemise tõttu kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud.
37.Kohus on hagejale korduvalt VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevat selgitanud (dtl 67, 77-78, 117118). Kohus selgitas, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks mitte lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see oli suurem VÕS § 94 sätestatud intressimäärast. Poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Seega on leping kehtiv muuhulgas tagasimaksete arvu ja tagasimaksete määramise põhimõtete osas ning tagasimaksete uuesti määramisel tuleb nendest lepingutingimustest lähtuda. Samuti selgitas kohus, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata alates krediidilimiidi esmakordsest välja maksmisest ning juhul, kui hageja tugineb lepingu ülesütlemisele, tuleb hagejal selgelt välja tuua, kuidas on hageja tagasimaksed uuesti määranud ning välja tuua millises ulatuses, milliste osamaksete katteks on kostja tehtud maksed arvestatud.
38.Sellele vaatamata ei esitanud hageja VÕS § 403 4 lg-le 7 ja lepingu tingimustele vastavat nõude ümberarvestust.
39.Eeltoodust johtuvalt on kohus seisukohal, et hageja põhinõue ei ole põhjendatud ja kohus jätab selle rahuldamata.
40.Kohus märgib, et kuna hageja esitatud asjaolude alusel ei ole võimalik tuvastada ei kogu krediidijäägi sissenõutavaks muutumist ega seda, kas ümberarvestuse järgi on mõni üksik osamakse käesolevaks ajaks sissenõutavaks muutunud, ei saa hagi rahuldada ka osaliselt (vt TlnRnKm 09.06.2025, 2-23-122204, p 9).
41.Kohus märgib ka, et kohtu ülesanne ei ole aidata hagejal ümberarvestuses esinevaid puudusi kõrvaldada ning kuivõrd tarbijakrediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmine on hageja majandustegevuseks, siis ei saa hagejale olla üllatuseks, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kohtule esitada nõude ümberarvestus ning see, millistele nõuetele ümberarvestus vastama peab (vt TlnRnKm 17.12.2025, 2-25-5764, p 18).
42.Juhu, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja mõista kostjalt välja intressi 5,63 eurot.
43.Kuivõrd hageja ümberarvestus ei vasta VÕS § 4034 lg-le 7 ja lepingu tingimustele, ei ole hageja ümberarvestuse põhjal võimalik hinnata ka hageja intressinõude põhjendatust. Lisaks ei ole hageja ümberarvestuses esitatud intressiarvestus ka iseenesest selge.
44.Hageja on intressi arvutamisel lähtunud 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et lepingus oleks kokku lepitud, et intressi arvestamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Hageja on 05.02.2024 tasumisele kuulunud intressi arvutamisel samuti lähtunud 30-päevasest perioodist arvestamata, et kostja võttis krediidi viimati kasutusse 15.01.2024 ehk krediidisumma 6/7
345,55 eurot, mis on hageja intressi arvestuse aluseks, oli eelduslikult kostja kasutuses alates 15.01.2024 ning periood, mille eest kostja intressi tasuma kohustus, oli seega lühem kui 30 päeva.
45.Eeltoodut arvestades ei saa kohus hageja ümberarvestuse põhjal hinnata, millises summas kohustus kostja tasuma intressi ning millises ulatuses on hageja intressinõue sissenõutavaks muutunud.
46.Viivise ja sissenõudmiskulude nõude eelduseks on VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 113 2 kohaselt lepingulise rahalise kohustuse olemasolu ja vastava kohustuse täitmisega viivitamine. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt tagasimaksete uuesti määramist arvestades oleks kostja viivitanud maksete tegemisega. Seetõttu ei ole viivise ja sissenõudmiskulude nõuete eeldused täidetud.
47.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt krediidilepingust tuleneva haldustasu maksmist (VÕS § 4034 lg 7).
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue, intressinõue, viivisenõue, sissenõudmiskulude nõue ja haldustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab seega hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
49.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
50.Kostja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja vahendusel ega esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kohus järeldab sellest, et tal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust johtuvalt rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.