Hageja: B2 Impact OÜ (rg-kood: 11542046; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Marie Tsine Kostja: S.I (ik XXX; RR-s: XXX-i )
Menetlemise viis
vastu võlgnevuse
elukoht
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada B2 Impact OÜ hagi S.I vastu osaliselt.
Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja Multitude Bank p.l.c (Ferratum) ja S.I vahel 02.07.2024 sõlmitud laenulimiidilepingust tulenev põhivõlgnevus 2641,48 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 08.03.2026 kuni 02.06.2026 eest 63,91 eurot, kokku 2705,39 eurot.
Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi S.I vastu põhivõlgnevuses 48,23 eurot, intressi 541,02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 200,23 euro väljamõistmiseks.
Jätta menetluskuludest täies ulatuses S.I kanda.
Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 405 eurot, mis mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on S.I kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr , p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr , p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).
Tsiviilasi nr 2-25-110269 Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 03.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S.I (kostja) 4951,51 euro saamiseks. Kohus tegi 07.04.2025 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati kätte 23.04.2025 aadressil [email protected]. Pooled esitasid kohtule 28.04.2025 maksegraafiku. Kuna poolte esitatud maksegraafikut saab käsitleda kompromissina ning nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, andis kohtunikuabi 21.06.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel asja üle hagimenetluse jätkamiseks esimese astme kohtu menetlusse.
2.Maakohus jättis 13.05.2026 määrusega hageja ja kostja vahel 28.04.2025 sõlmitud kompromissi kinnitamata TsMS § 486 lg 4 ning § 430 lg 3 alusel, sest esitatud kompromiss ei võimaldanud kohtul tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude põhjendatust omal algatusel kontrollida. Kohus märkis, et kompromissis kajastatud võlgnevuse summa ei olnud kooskõlas maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude summaga, hageja ei olnud esitanud laenulepingut ega maksekäsuosakonna nõutud täiendavaid andmeid ning kohtul ei olnud võimalik kontrollida muu hulgas krediidi kulukuse määra, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, nõude kujunemist ega kompromissis märgitud võlgnevuse põhjendatust. Sama määrusega jätkas kohus asja menetlemist hagimenetluses ja jättis hagiavalduse käiguta. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest esitama oma nõude ja põhjendama seda faktiliste asjaoludega tarbijakrediidi hagiavaldusele ettenähtud vormis, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, esitama nõude aluseks olevad tõendid ning tasuma täiendavalt riigilõivu koos andmetega, mis võimaldavad kohtul riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus selgitas, et puuduste kõrvaldamata jätmisel või riigilõivu õigel ajal tasumata jätmisel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
3.Hageja esitas 02.06.2026 kohtule hagiavalduse kostja vastu. Hagis esitatud asjaoludel kostja sõlmis 02.07.2024 Multitude Bank p.l.c-ga (esialgne võlausaldaja) laenulimiidi lepingu panga iseteeninduskeskkonnas. Lepingu sõlmimiseks esitas kostja laenutaotluse (dtl 43), talle edastati lepingu üld- ja eritingimused (dtl 44-52), hinnakiri ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 53-57) ning kostja kinnitas laenulimiidi lepingu iseteeninduskeskkonnas talle saadetud kinnituskoodiga. Lepingu eritingimuste järgi võimaldati kostjale krediidilimiiti kuni 4000 eurot, leping sõlmiti tähtajatult ning raha kasutamise eest tuli tasuda intressi 41,2% aastas ehk 0,1128899% päevas.
3.1.Kostja kasutas krediidiandja võimaldatud laenulimiiti kokku 4000 euro ulatuses. Krediit maksti välja kahes osas: 03.07.2024 summas 2995 eurot (dtl 58) ja 22.07.2024 summas 1005 eurot (dtl 59). Lepingu järgi pidi kostja tagastama krediidi igakuiselt krediidiandja väljastatud arvete alusel ning laenukonto seisu, arveid, maksetähtaegu ja krediidilimiidi jääki oli võimalik jälgida iseteeninduskeskkonnas. 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269
3.2.Kostja tasus krediidilepingu alusel tagasimakseid kokku 203,32 eurot, millest 155,09 eurot arvestati põhinõude katteks, 30,15 eurot kulude katteks ja 18,08 eurot intressi katteks (dtl 60). Kostja jättis tasumata augusti, septembri, oktoobri ja novembri 2024 osamaksed (dtl 61–64), mille maksetähtpäevad olid vastavalt 10.09.2024, 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024. Krediidiandja edastas kostjale 24.11.2024 meeldetuletuse lepingu lõpetamise kohta ning teatas, et võlgnevuse tasumata jätmisel lõpeb leping 15. päeval (dtl 65-66). Leping lõppes 09.12.2024 ja kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks.
3.3.Kostjat teavitati 02.01.2025 nõude loovutamisest uuele võlausaldajale (dtl 67-69). Pärast krediidiandja makseid ja kostja tehtud tagasimakseid ning pärast 28.04.2025 kompromissi alusel tasutud 1155,20 euro arvestamist jäi kostja põhivõlaks 2689,71 eurot. Lisaks nõuab hageja intressi 541,02 eurot lepingu ülesütlemiseni perioodi 07.08.2024 kuni 09.12.2024 eest ja viivist 264,14 eurot ajavahemiku eest 08.03.2026 kuni 02.06.2026 määras 41,2% aastas. Hageja taotleb kostjalt kokku 3494,87 euro väljamõistmist, samuti menetluskulude ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
4.Vastuseks kohtu 30.06.2026 nõudele esitas hageja 02.07.2026 puuduste kõrvaldamise dokumendi. Selles täpsustati vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta, et krediidiandja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri andmete põhjal, kontrollis maksehäireregistri andmeid ning tuvastas, et lepingu sõlmimise ajal kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud. Krediidivõimelisuse hindamisel lähtuti kostja esitatud taotluse andmetest ja tema pangakonto väljavõttest perioodi aprill–juuli 2024 kohta. Kostja deklareeris igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot, igakuisteks kulutusteks 650 eurot ja ülalpeetavate arvuks 3+. Konto väljavõtte järgi laekus kostjale vahetult enne lepingu sõlmimist 01.07.2024 XX OÜ-lt 1633,44 eurot ning kontol kajastus püsiva finantskohustusena Bigbank AS-i makse ligikaudu 122 eurot kuus. Seisuga 02.07.2024 oli konto jääk 1752,82 eurot ja vabad vahendid 1689,24 eurot. Hageja selgitas, et nende andmete kogumis hindas krediidiandja kostja krediidivõimeliseks ning leidis, et kostja on võimeline krediidilepingust tulenevaid kohustusi täitma.
4.1.Hageja märkis, et ta ei ole algne krediidiandja, vaid on nõude omandanud loovutamise teel, mistõttu on tal võimalik esitada kohtule esialgse võlausaldaja Multitude Bank p.l.c poolt talle edastatud selgitused, alusdokumendid ja tõendid. Hageja rõhutas, et tarbija peab krediidi võtmisel esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe ning krediidiandja ei vastuta krediidivõimelisuse ebaõige hindamise eest juhul, kui tarbija jätab olulise teabe teadlikult esitamata või esitab valeandmeid. Samuti selgitati, et tarbija hilisem makseraskus ei tähenda iseenesest krediidiandja hooletust ega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
4.2.Juhuks, kui kohus peaks leidma, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Hageja selgitas, et krediidikontolepingul ei olnud tavapärast maksegraafikut, sest tegemist oli tähtajatu ja korduvkasutatava krediidilimiidiga, mille puhul sõltub kasutatud krediidi ja tagasimaksete suurus sellest, kuidas klient krediidikontot kasutab. Kostja sai krediiti kokku 4000 eurot ning tegi lepingu kehtivuse ajal ühe tagasimakse 203,32 eurot. Pärast nõude loovutamist tasus kostja uuele võlausaldajale perioodil 06.05.2025–07.03.2026 kokku 1155,20 eurot. Hageja alternatiivse arvestuse järgi oleks kostja sellisel juhul võlgu põhivõla 2641,48 eurot, mis kujuneb kostjale välja makstud 4000 euro, lepingu kehtivuse ajal tehtud 203,32 euro suuruse tagasimakse ja pärast loovutamist tasutud 1155,20 euro mahaarvamisel.
5.Kohus võttis 06.07.2026 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusdokumendid TsMS § 312 lg 1 ja § 313 lg 1 alusel kätte tähitult väljastusteatega 30.07.2026. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 13.08.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ja hageja 02.07.2026 vastusega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kohtul tuleb vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
8.Kirjalikest tõenditest nähtub, et kostja sõlmis 02.07.2024 Multitude Bank p.l.c-ga laenulimiidi lepingu (dtl 44-45). Laenutaotluse andmetel taotles kostja krediiti 2995 euro ulatuses, taotlus kinnitati 03.07.2024 (dtl 43) ning krediit maksti kostja pangakontole välja samal päeval (dtl 58). Lepingu eritingimuste kohaselt oli kostjale võimaldatud krediidilimiidi ülempiir 4000 eurot, leping sõlmiti määramata ajaks, krediidi kasutamise eest oli ette nähtud intress 41,2% aastas ning krediidi kulukuse määraks märgiti 49,95% (dtl 44). Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht kajastas samuti, et tegemist on tagatiseta laenulimiidiga, mille puhul võis krediiti kasutada krediidilimiidi piires ning tagasimaksed tuli teha krediidiandja väljastatud arvete alusel vähemalt miinimummakse ulatuses (dtl 54-57).
8.1.Maksekorraldused ja raamatupidamise väljavõte (dtl 60) kinnitavad, et krediidiandja maksis kostjale 03.07.2024 välja 2995 eurot (dtl 58) ja 22.07.2024 veel 1005 eurot (dtl 59), seega kokku 4000 eurot. Raamatupidamise väljavõttest nähtub, et kostja tegi lepingu kehtivuse ajal 06.08.2024 ühe tagasimakse 203,32 eurot, millest 155,09 eurot arvestati põhivõla katteks, 30,15 eurot kulude katteks ja 18,08 eurot intressi katteks (dtl 60). Pärast seda ei nähtu esitatud lepinguarvestusest kostja poolt krediidiandjale tehtud uusi tagasimakseid enne lepingu ülesütlemist.
8.2.Arvetest nähtub, et krediidiandja esitas kostjale arved maksetähtpäevadega 10.09.2024, 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 (dtl 61–64). Lepingu lõpetamise meeldetuletuse saatmise ajaks 24.11.2024 olid saabunud kolme esimese järjestikuse arve maksetähtpäevad ning kostja ei olnud neid tasunud. Neljanda arve maksetähtpäev saabus 10.12.2024. Ülesütlemise teatises anti kostjale 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ning hoiatati, et tasumata jätmisel lõpeb leping 15. päeval ja kogu laenujääk muutub sissenõutavaks (dtl 65). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tal olid nimetatud arved maksmata.
8.3.Lepingu sisu (dtl 46-52), tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 54-57) ja lepingu eritingimused (dtl 44-45) kinnitavad, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Nõudekirjast nähtub, et B2 Impact OÜ teavitas kostjat 02.01.2025 nõude omandamisest Multitude Bank p.l.c-lt ning esitas kostjale nõude tasumiseks (dtl 67-69). Kostja ei ole nõude loovutamist ega hageja nõudeõigust vaidlustanud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Vaidlusalune leping sõlmiti 02.07.2024. Seetõttu tuleb lepingu kontrollimisel lähtuda Eesti Panga 31.05.2024 avaldatud määrast, mida kohaldatakse alates 01.07.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingutele. Avaldatud keskmine tarbimislaenude kulukuse määr oli 16,65%, 4 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269 mistõttu oli krediidi kulukuse määra ülempiir lepingu sõlmimise ajal 49,95% aastas (16,65% × 3).
9.1.Lepingu eritingimustes ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes on krediidi kulukuse määraks märgitud 49,95% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on lähtutud 4000 euro suurusest krediidisummast, aastasest intressimäärast 41,205% ning eeldusest, et kogu krediidilimiit võetakse viivitamata ja täies ulatuses kasutusele ning tagastatakse 12 kuu jooksul. Nendel eeldustel kujuneb tagasimaksete kogusummaks 4892,77 eurot ja krediidi kulukuse määraks ümardatult 49,95% aastas. Seega ei ületa lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ajal kehtinud seaduslikku ülempiiri ning leping ei ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
10.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingut kokkulepitud tingimustel täitma, ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Kohtupraktikas on selgitatud, et krediidiandja kohustus on hinnata tarbija krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks tarbija sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“ (RKTKo 31.01.2018 nr 2-14-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22). Riigikohus on ka selgitanud, et krediidiandja peab tõendama, milliseid samme ta tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks astus. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole konto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave oli krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
11.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust piisava teabe alusel ning tegema seda tarbija huve arvestades vastutustundlikult. Sama kohustus laieneb ka olukorrale, kus tarbijale võimaldatavat krediidisummat suurendatakse. Krediidiandja ei või piirduda üksnes tarbija enda esitatud andmete formaalse üle võtmisega, vaid peab kogutud andmeid nende kogumis hindama ning vajaduse korral kontrollima, kas tarbija esitatud andmed on kooskõlas muudest allikatest saadud andmetega. Samas ei tähenda iga erinevus tarbija esitatud andmete ja kontrollitud andmete vahel automaatselt krediidivõimelisuse hindamise kohustuse rikkumist. Oluline on hinnata, kas erinevus viitab tarbija tegeliku maksevõime ülehindamisele või andmete ebausaldusväärsusele või on krediidiandja seda erinevust maksevõime hindamisel arvesse võtnud.
12.Esitatud tõenditest nähtub, et krediidiandja kogus kostja kohta teavet, kuid ei ole tõendanud selle teabe piisavat sisulist analüüsimist. Kostja märkis taotluses oma sissetulekuks 2000 eurot, igakuisteks kuludeks 650 eurot ja ülalpeetavate arvuks vähemalt kolm (dtl 70). Pangakonto väljavõttest (dtl 73-94) nähtub küll regulaarseid laekumisi XXX-lt, kuid nende suurus varieerus ning 01.07.2024 laekunud 1633,44 eurot (dtl 74) jäi kostja deklareeritud 2000 euro suurusest sissetulekust väiksemaks. Muud eraisikutelt saadud laekumised ei tõenda iseenesest regulaarset ja püsivat sissetulekut. Hageja selgitus, et kostjal nähtus üksnes ligikaudu 122 euro suurune igakuine kohustus Bigbank AS-i ees, ei ole pangakonto väljavõtte sisuga kooskõlas. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostjal olid vaadeldaval perioodil maksesuhted mitme krediidiandjaga, sealhulgas Bigbank AS-i, Coop Finants AS-i, IPF Digital AS-i, Holm Bank AS-i ja Ühisraha OÜ-ga. Väljavõttelt nähtub ka 13.06.2024 Bondora AS-ilt 7500 euro suurune laekumine, millele järgnesid suuremahulised maksed mitmele krediidiandjale (dtl 79-80). Ainuüksi nende maksete tegemisest ei saa siiski 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269 järeldada, et kostja varasemad krediidikohustused olid täielikult lõppenud või täidetud. Näiteks nähtub väljavõttelt ka pärast Bondora laekumist tehtud makse Ühisraha OÜ-le (dtl 77) ja uus laekumine IPF DIGITAL AS-ilt (dtl 79). Teiste krediidiandjate osas ei ole väljavõtte põhjal võimalik usaldusväärselt tuvastada, kas kohustused olid täielikult lõppenud või mitte, kuna järgmiste maksete puudumine võib olla seotud ka asjaoluga, et järgmine maksetähtpäev ei olnud lepingu sõlmimise ajaks veel saabunud. Sellest tulenevalt ei nähtu esitatud tõenditest, millises summas arvestas krediidiandja kostja olemasolevaid krediidikohustusi krediidivõimelisuse hindamisel. Krediidiandja ei ole ka selgitanud, kas ja kuidas need tehingud krediidivõimelisuse hindamisel tuvastati, milliste olemasolevate krediidikohustustega need seostusid ning millises summas arvestati kostja tegelikke igakuiseid finantskohustusi.
12.1.Ka 02.07.2024 konto positiivne jääk 1752,82 eurot ja vabade vahendite summa 1689,24 eurot (dtl 73) ei võimalda eraldivõetuna järeldada, et kostjal oli püsiv suutlikkus täita 4000 euro suurusest krediidilimiidist tulenevaid kohustusi. Konto jääki tuli hinnata koos eelnevate laenulaekumiste, krediidiandjatele tehtud maksete, arvukate sularahaväljamaksete, tavapäraste elamiskulude ning ülalpeetavate ülalpidamiskuludega. Esitatud dokumentidest ei nähtu arvutust, milles oleks määratud kostja kontrollitud püsisissetulek, kõik olemasolevad finantskohustused, põhjendatud elamiskulud ja ülalpeetavate kulud ning nende mahaarvamisel alles jääv summa. Maksehäireraporti kohaselt ei olnud kostjal lepingu sõlmimise ajal kehtivaid maksehäireid ega Maksu- ja Tolliameti nõudeid, kuid raportis kajastusid kaks varasemat lõppenud maksehäiret (dtl 95-96). Kehtivate maksehäirete puudumine tõendab üksnes seda, et lepingu sõlmimise ajal ei olnud registris aktiivset maksehäiret. See ei asenda kostja tegeliku maksekoormuse ja tagasimaksevõime hindamist ega näita, kas varasemate maksehäirete tähendust koos pangakonto andmetega analüüsiti.
12.2.Hageja ei ole esitanud kontrollitavat krediidivõimelisuse arvutust ega otsust, millest nähtuks, milliseid pangakonto väljavõttel kajastuvaid kohustusi arvestati, millises suuruses elamiskulud ja ülalpeetavate kulud arvesse võeti, kui suureks hinnati kostja vaba netosissetulek ning kuidas võrreldi seda lepingust tuleneva prognoositava maksekoormusega. Üksnes taotluse andmete, konto positiivse lõppjäägi ja kehtivate maksehäirete puudumise esitamine ei tõenda, et krediidiandja hindas kogutud andmeid nende kogumis. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja analüüsis kostja deklareeritud kulude ja tegelike finantskohustuste vastavust, arvestas kõiki pangakonto väljavõttel nähtuvaid krediidikohustusi ja ülalpeetavate ülalpidamiskulusid ning tegi nende andmete põhjal kontrollitava arvutuse kostja võime kohta tasuda krediiti jooksvast sissetulekust. Kohtu hinnangul olemasolevatest andmetest ei piisa mõistliku krediidiotsuse tegemiseks. Hageja on viidanud kohustusele Bigbank AS-i ees kuumaksega 122 eurot, kuid on jätnud välja selgitamata, kui palju kohustusi tegelikult on, millised on nende kuumaksed (nt Bondora AS laenu tagasimakse suurus, Ühisraha OÜ laenu suurus, millised kohustused olid lepingu sõlmimise ajaks lõppenud, millised jätkusid jne). Seetõttu ei saa esitatud tõendite alusel lugeda tõendatuks, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei järginud vastutustundlikku laenamise põhimõtet.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise õiguslik tagajärg ei ole kogu tarbijakrediidilepingu tühisus. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul krediidilepingus kokkulepitud intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem lepingus kokkulepitud intressimäärast. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel on krediidileping osaliselt tühine eelkõige kokkuleppelise intressi ja muude tasude osas: tarbijalt ei saa nõuda muid tasusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma ega seadusjärgne intress. Samuti välistab VÕS § 403 4 lg 7 tarbijalt selliste tasude nõudmise kahjuhüvitisena, sest vastasel juhul oleks võimalik seadusest tulenevat tasude nõudmise keeldu vältida nõude ümberkvalifitseerimisega. Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, 6 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269 arvestades intressimäära ja muude kulude vähenemisega, ning need tarbijale teatavaks tegema.
14.Hageja on esitanud alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja rikkus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud krediidivõimelisuse hindamise kohustust. VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisel tuleb kokkulepitud intressimäära asemel kohaldada VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäära ning tarbija ei võlgne muid krediidiga seotud tasusid. See tähendab, et krediidiandja peab tarbija tagasimaksed ümber määrama ning varasemad maksed tuleb arvestada selliselt, nagu lepingus oleks algusest peale kohaldunud üksnes seadusjärgne intress ja muud tasud ei oleks olnud võlgnetavad. Hageja alternatiivses arvestuses on lähtutud sellest, et kostjale maksti krediiti välja kokku 4000 eurot ning kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 203,32 eurot ja pärast nõude loovutamist kompromissi alusel 1155,20 eurot. Seega on kostja tegelikult tasunud kokku 1358,52 eurot ning ilma lepingujärgse intressi ja muude tasudeta jääb tagastamata põhivõlaks 2641,48 eurot.
15.Kuigi VÕS § 4034 lg 7 kohaldamine vähendab kostja rahalisi kohustusi, ei muuda see asjaolu, et kostja pidi krediidiandjale tagastama talle tegelikult välja makstud krediidi ning tasuma seadusjärgset intressi. Seetõttu tuleb kohtul lepingu ülesütlemise õiguse hindamisel kontrollida, kas kostjal oleks olnud makseviivitus ka pärast seda, kui lepingujärgne intress ja muud tasud arvestusest välja jätta ning tagasimaksed määrata ümber seadusjärgse intressi alusel. Ülesütlemise õigust ei saa põhjendada nende maksete tasumata jätmisega selles osas, milles maksed sisaldasid VÕS § 4034 lg 7 tõttu lepingujärgset intressi. Küll aga ei välista vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine iseenesest krediidiandja õigust leping üles öelda, kui tarbija on ka ümberarvestatud maksete järgi VÕS § 416 lg 1 tingimustel makseviivituses.
16.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Esitatud arvetest nähtub, et kostja jättis tasumata vähemalt 10.09.2024, 10.10.2024, 10.11.2024 ja 10.12.2024 maksetähtpäevaga arved. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et nimetatud arved olid tasumata.
17.Hageja 02.07.2026 esitas VÕS § 403 4 lg 7 alusel põhivõla jäägi alternatiivse arvestuse, kuid ei esitanud ümberarvestatud tagasimakseid. Ümberarvestatud tagasimaksete esitamata jätmine ei välista hagi rahuldamist seaduse järgi põhjendatud ulatuses, kui ümberarvestuseks vajalikud lähteandmed on esitatud ja tõendatud. Sellisel juhul peab kohus ise kontrollima, millised põhiosa- ja vähendatud intressimaksed tuli lepingu järgi tasuda ning kas tarbija oli ülesütlemise ajal viivituses vähemalt kolme järjestikuse vähendatud tagasimaksega (vt TalRKo, 02.04.2026, 2-25-18156, p-d 8.2-8.4). Käesolevas asjas lähtub kohus lepingus kokku lepitud maksetähtpäevadest ja miinimummakse määramise korrast, asendades lepingujärgse intressimäära VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga ning jättes muud tasud arvestusest välja. Kohus arvestab kostja 06.08.2024 tasutud 203,32 eurot kostjale soodsamalt täies ulatuses põhiosa katteks, mistõttu jäi tasumata põhiosaks 3796,68 eurot. Lepingu järgi moodustas igakuine miinimummakse vähemalt 5% võlgnetavast laenusummast. Seega tuli kostjal 10.09.2024, 10.10.2024 ja 10.11.2024 tasuda igal tähtpäeval vähemalt 189,83 eurot põhiosa, millele lisandus VÕS § 94 lg 1 järgi arvestatav seadusjärgne intress. Kuna kostja pärast 06.08.2024 uusi makseid ei teinud, oli ta 24.11.2024 seisuga täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva ümberarvestatud tagasimaksega. Seega oli VÕS § 416 lgs 1 sätestatud viivituse eeldus täidetud.
18.Krediidiandja edastas kostjale 24.11.2024 lepingu lõpetamise meeldetuletuse, milles andis kostjale 14 päeva võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmisel lõpeb leping 15. 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269 päeval ja kogu laenujääk muutub sissenõutavaks. Samas teatises pakkus krediidiandja kostjale võimalust sõlmida võlatasumise kokkulepe, paludes kostjal makseraskuste korral krediidiandjaga viivitamata ühendust võtta (dtl 65). Esitatud tõenditest nähtub, et teatis edastati kostjale e-posti teel ning kostja ei ole selle kättesaamist ega võlgnevuse tasumata jätmist vaidlustanud. Arvestades, et punktis 17 tehtud ümberarvestuse kohaselt olid kostjal teatise saatmise ajaks täielikult tasumata vähemalt kolm järjestikust vähendatud tagasimakset, kostjale anti võlgnevuse tasumiseks 14-päevane täiendav tähtaeg ja pakuti võimalust jõuda kokkuleppele, loeb kohus tõendatuks, et krediidiandjal oli õigus leping VÕS § 416 alusel üles öelda.
19.Lepingu ülesütlemise tagajärjel muutus sissenõutavaks kostjale välja makstud ja tagastamata krediit koos VÕS § 4034 lg 7 järgi lubatud kõrvalnõuetega. Hageja nõudeõigus tuleneb nõude loovutamisest. Kostjat teavitati nõude loovutamisest ning kostja ei ole nõude üleminekut ega hageja nõudeõigust vaidlustanud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et hagejal on õigus esitada kostja vastu üksnes selles ulatuses nõue, mis jääb püsima pärast vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede arvestamist.
20.Hageja alternatiivse arvestuse järgi jäi pärast kostjale välja makstud 4000 euro suuruse krediidi ja kostja tehtud 1358,52 euro suuruste tagasimaksete arvestamist tagastamata põhivõlaks 2641,48 eurot. Kohus peab põhivõla nõuet nimetatud ulatuses tõendatuks ja põhjendatuks, sest VÕS § 4034 lg 7 ei vabasta tarbijat kohustusest tagastada talle tegelikult välja makstud krediit. Hagi tuleb põhivõla osas rahuldada 2641,48 euro ulatuses ning jätta ülejäänud 48,23 euro suuruse põhivõlanõude osas rahuldamata.
21.VÕS § 4034 lg 7 kohaldamisel ei saa hageja nõuda kostjalt lepingujärgset intressi määras 41,2% aastas. Krediidiandjal oleks sellisel juhul õigus nõuda kokkulepitud intressi asemel üksnes VÕS § 94 lg 1 järgset seadusjärgset intressi, kui see ei ületa lepingus kokkulepitud intressimäära. Hageja on aga nõudnud hagis üksnes lepingujärgset intressi 541,02 eurot ega ole VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud ümberarvestuses seadusjärgset intressi eraldi nõudnud ega selle summalist arvestust esitanud. Kohus ei saa hageja lepingujärgse intressinõude asemel omal algatusel kujundada uut seadusjärgse intressi nõuet ega mõista välja intressi summas, mida hageja ei ole nõudnud. Seetõttu tuleb hageja 541,02 euro suurune intressinõue jätta täies ulatuses rahuldamata.
22.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on nõudnud kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist alates 08.03.2026 kuni hagiavalduse esitamiseni 02.06.2026 summas 264,14 eurot. Kuivõrd kohus kohaldab VÕS § 4034 lg 7, ei saa hageja nõuda viivist lepingujärgses määras 41,2% aastas, vaid üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimääraga võrdset viivisemäära saab kohaldada juhul, kui tarbijakrediidileping ja selles sisalduv intressikokkulepe on kehtivad. Seega saab viivist nõuda üksnes ümberarvestatud põhivõlalt ja üksnes ajast, mil vastav ümberarvestatud põhiosa kohustus oli sissenõutavaks muutunud ning jäi täitmata.
23.Hageja on palunud arvestada viivist alates 08.03.2026. Pooled leppisid 28.04.2025 kokku võla tasumises osamaksetena ning kostja tasus selle kokkuleppe alusel ajavahemikul 06.05.2025 kuni 07.03.2026 kokku 1155,20 eurot. Kuigi kostja ei tasunud kõiki kokkulepitud osamakseid tähtpäevaks ja oli enne viimase makse tegemist viivituses kahe osamakse tasumisega, vähendasid tema hilisemad maksed varem sissenõutavaks muutunud võlgnevust. Asjaolu, et kohus jättis kokkuleppe kompromissina kinnitamata, ei kõrvaldanud kostja algsest krediidilepingust tulenevat kohustust tagastada talle välja makstud ja tagastamata krediit. Hageja ei ole nõudnud eraldi viivist iga hilinenud osamakse eest selle maksetähtpäevast kuni tasumiseni, vaid on arvestanud kõik kuni 07.03.2026 tehtud maksed põhivõla vähendamiseks 8 (9)
Tsiviilasi nr 2-25-110269 ja piiranud viivisenõude ajavahemikuga alates 08.03.2026 kuni hagi esitamiseni 02.06.2026. Võlausaldajal on õigus nõuda seadusest tulenevast väiksemat viivist või piirata viivisenõuet ajaliselt.
24.Kostja ei teinud pärast 07.03.2026 uusi makseid. Selleks ajaks oli kostjal jäänud tasumata kaks kokkulepitud osamakset ning alates 08.03.2026 jätkus viivitus allesjäänud põhivõla tasumisega. Seetõttu on hageja valitud viivise arvestuse algus 08.03.2026 põhjendatud. Kohus arvutab hageja esitatud viivisenõude piires VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgse viivise alates 08.03.2026 kohtu tuvastatud põhivõlalt 2641,48 eurot ning rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude osaliselt summas 63,91 eurot järgmise arvutuse alusel 2641,48 eurot × 10,15% ÷ 365 × 87 päeva perioodist 08.03.2026 kuni 02.06.2026 k.a. Menetluskulud
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Hagi osalise rahuldamise korral kohaldub TsMS § 163 lg 1, mille järgi võib kohus jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi põhinõude osas 2641,48 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise 63,91 euro ulatuses, mis teeb hagihinna tähenduses hagi esitamise seisuga 2705,39 eurot. Hagi jääb rahuldamata põhiosa nõudes 48,23 euro ulatuses, lepingujärgse intressi 541,02 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt 200,23 eurot, kokku 789,48 eurot.
26.Kohus ei pea põhjendatuks jagada hageja menetluskulusid üksnes matemaatiliselt hagi rahuldamise protsendi järgi. Hageja pidi ka rahuldatud nõude maksmapanekuks kohtusse pöörduma ning kandma riigilõivukulu. Kui lähtuda rahuldatud nõude väärtusest, vastab sellelt hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv 385 eurole. Seetõttu loeb kohus põhjendatuks riigilõivukuluks, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 385 eurot ja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot (TsMS § 4842).
27.Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt, kui viivist tuleb maksta kohtuotsuse alusel, arvutatakse viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, tuleb hageja taotluse alusel välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.