2. juuni 2026 Tartu kohtumaja, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-25-14944
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi Y.O väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
14 831,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Brittany Tuul, Julianus Inkasso OÜ, epost: ).
vastu võlgnevuse
Kostja: Y.O (isikukood XXX, aadress XXX, 69001 ).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Y.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks AS Inbank Finance ja Y.O vahel 14.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007486088 tulenev võlgnevus summas 8662,30 eurot, mis koosneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevusest 7957,75 eurot ja intressist 704,55 eurot.
3.Välja mõista Y.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: Maksepäev 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027
4.Välja mõista Y.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 8,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt (s.o kohtuotsuse tegemise seisuga 7957,75 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa tagasimakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa makse tasumiseni. 1
5.Jätta hagi põhivõla 983,41 euro, kõrvalnõuete 2605,18 euro ja lepingujärgset viivisemäära ületava määra osas rahuldamata.
6.Jätta menetluskulud 66% ulatuses Y.O kanda ja 34% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
7.Välja mõista Y.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 935,22 eurot.
8.Välja mõista Y.O-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni
9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 02.10.2025. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on 2
põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
4.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu AS Inbank Finance ja kostja vahel 14.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr L89007486088, mille alusel sai kostja laenu 12 000 eurot, mis tuli tagastada 60 kuu jooksul igakuiste osamaksetega hiljemalt 15.01.2027. Igakuiseid osamakseid tuli hakata tasuma alates 15.02.2022 ja kuu 15. kuupäevaks. Kostja on lepingu põhiosa katteks tagasimakseid teinud 1092,91 eurot. Kuivõrd kostja lepingut ei täitnud lõpetati leping 26.01.2023.
5.Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevuse 10 907,09 eurot, intressi 348,85 eurot, laenuhaldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2545,18 eurot ning edaspidi viivise lepingujärgses määras 8,9% aastas alates 11.09.2025 põhinõudelt kuni selle tasumiseni.
6.Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 tähenduses ning kohtul on tarbijakrediidilepingute puhul kohustus omal algatusel kontrollida lepingu kehtivust.
7.Seega tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas ning kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
8.Kohus on kontrollinud ja leiab, et krediidikulukuse määr 10,79% aastas ei ületanud lepingus märgitud krediidikulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega on leping kehtiv.
9.Kohus andis hagejale tähtaja esitada selgitused ja andmed, millest nähtuks, et kostjaga lepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Hageja esitas 23.01.2026 vastuse kohtule, milles märkis, et jääb selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud ning juhuks kui kohus leiab, et on, esitas ümberarvestuse ja alternatiivselt lepingu täitmise nõude (VÕS § 108 lg 1), mille kohaselt palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 15.03.2023 kuni 15.01.2026 summas 7735,35 eurot, millest põhiosa on 7049,10 eurot ja intressid 686,25 eurot, samuti palub hageja välja mõista viivise tasumata põhiosalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lisaks palub hageja ka välja mõista ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Hageja on selgitanud, et on teinud kostja suhtes krediidianalüüsi kostja esitatud laenutaotluse ja avalike andmebaaside põhjal.
12.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi. See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKm 24.11.2023, 221-13098, p 18 jj).
13.Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud selgitused kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisavad selleks, et veenduda esitatud andmete pinnalt vastustundliku laenamise põhimõtte 3
järgmist. Kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on esitanud ümberarvestuse, mis on kostjale kätte toimetatud 04.04.2026.
14.VÕS § 108 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja sai laenu 12 000 eurot ning on hageja esitatu kohaselt teinud tagasimakseid 2076,32 euro ulatuses. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja tehtud maksed arvestada põhivõla katteks tehtud makseteks.
15.Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhinõude katteks, ei saanud lepingut lugeda 26.01.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlgnevuses. Seega on lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping on kehtiv.
16.Kuna vastutustundliku laenamise rikkumise korral kostja hagejale muid tasusid ei võlgne ja kostja ei olnud viivituses põhivõla tasumisega ei ole põhjendatud hageja nõue lepingutasu, haldustasu, sissenõudmiskulu ja põhivõlalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise osas. Seega jätab kohus need nõuded rahuldamata.
17.Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel lepingu täitmise nõude nõuete osas, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja esitatud ümberarvestuse kohaselt on kostja võlas alates 15.03.2023 osamaksest ning seisuga 15.01.2026 on sissenõutavaks muutunud põhiosa 7049,10 eurot ning põhiosa jääk on 2906,98 eurot, mis muutub tulevikus sissenõutavaks (maksed 15.02.2026 kuni 15.01.2027). Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Seetõttu leiab kohus, et põhjendatud on mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.
18.Tulenevalt eeltoodust ja arvestades kostja tasutud summat (2076,32 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosa makseid alates 15. juunist 2026 kuni 15. jaanuarini 2027 (1965,93 eurot), saab kohus seisuga 15. mai 2026 arvutades sissenõutavaks muutunud põhiosa võlgnevuseks 7957,75 eurot (12 000 eurot – tagasimakstud 2076,32 eurot – tuleviku maksete põhiosa jääk 1965,93 eurot).
19.Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (RKTKo 14.01.2009, 3-2-1-120-08, p 12).
20.Kohus leiab, et põhjendatud on arvestada lepingujärgset viivise määra, mis on 8,90% aastas sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumist kuni põhivõla tasumiseni ja tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast.
21.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja sissenõutavaks muutunud põhinõue kohtuotsuse tegemise seisuga on põhjendatud 7957,75 euro ulatuses (sh mai 2026 põhiosa 237,88 eurot) ja intress (kohtuotsuse tegemise seisuga) 704,55 euro ulatuses ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed on põhjendatud selliselt, et 15.06.2026 makse summas 242,67 eurot (põhiosa 239,15 eurot + intress 3,52 eurot), 15.07.2026 makse summas 244,50 eurot (põhiosa 241,41 eurot + intress 3,09 eurot), 15.08.2026 makse summas 245,50 eurot (põhiosa 242,84 eurot + intress 2,66 eurot), 15.09.2026 makse summas 246,92 eurot 4
22.Ülejäänud osas s.o põhivõla 983,41 euro, kõrvalnõuete 2605,18 euro (laenuhaldustasu 10 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivis 2545,18 eurot) ja lepingujärgset viivisemäära ületava määra osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
23.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
24.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ja kindlaks määramisel TsMS § 174 lg-st 1. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 66% ulatuses kostja kanda ja 34% ulatuses hageja kanda.
25.Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 507 eurot (ilma käibemaksuta).
26.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 14 831,85 eurot tasuda riigilõivu 910 eurot, mille hageja on tasunud.
27.Lähtudes TsMS § 175 lg-st 1 ning arvestades hageja lepingulise esindaja tehtud menetlustoiminguid hagiavalduse ja seisukoha koostamiseks peab kohus põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses summas 507 eurot.
28.Arvestades eeltoodut kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele menetluskulud 935,22 eurot (910 eurot + 507 eurot ja sellest 45%).
29.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.