Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

PPA esitas 4. oktoobril 2026 taotluse saada luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 66 lg 2 alusel. PPA taotluse põhjendused on järgmised.

Istungil kurtis isik, et teekond Eestisse oli füüsiliselt raske ning et ta vajab arstiabi.

KOHTU PÕHJENDUSED

VRKS § 66 lg 2 alusel võib halduskohus anda PPA-le loa pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni kuni neli kuud VRKS § 65 lg-s 2 sätestatud juhtudel (vt ka VRKS § 66 lg 1). Kinnipidamine on lubatud, kui leebemaid alternatiive pole võimalik tulemuslikult kohaldada (VRKS § 65 lg 1).

Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu on kehtestatud siseministri 29. mai 2026. a määrusega nr 21 „Kinnipidamiseks loa saamise taotluses esitatavate andmete ja tõendite loetelu“. PPA esitatud taotlus vastab määruse nr 21 § 2 lg-s 4 toodud nõuetele.

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib muuhulgas kinni pidada tema isiku ja kodakondsuse kontrollimiseks (VRKS § 65 lg 2 p 1), samuti kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on põgenemise oht (p 2), ning avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks (p 6). Põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb mõni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 6 8 nimetatud asjaolu, arvestades Euroopa Liidu ühtse rahvusvahelise kaitse õiguses sätestatud menetluse erisusi (VRKS § 65 lg 3 p 1).

Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud tingimused VRKS § 65 lg 2 p 1 alusel kinnipidamiseks. Säte tugineb direktiivi (EL) 2024/1346 art 10 lg 4 p-le a, mille kohaselt võib isiku kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et säte on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja kaasaaitamiskohustusega, mis hõlmab rahvusvahelise kaitse taotleja kohustust teatada oma nimi, sünniaeg ja -koht, sugu ja kodakondsus,

samuti esitada kõik isikut tõendavad dokumendid või selgitused nende puudumise kohta (Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2026. a määrus asjas nr 3-26-2220, p 10). Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt varem kehtinud direktiivi 2013/33 samasuguse sõnastusega art 8 lg-le 3 võib rahvusvahelise kaitse taotlejat sel alusel kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada (C-18/16 K., p 42). Euroopa Varjupaigaamet on märkinud 2024. a suunistes kinnipidamise alternatiivide kohta1, et seda kinnipidamise alust ei tohiks tõlgendada nii, et see õigustab kõigi taotlejate kinnipidamist, kellel puuduvad nõuetekohased dokumendid. Kinnipidamise vajalikkuse hindamisel võib arvesse võtta nt seda, kas isik on teinud tahtliku katse ametiasutusi eksitada, kas ta on pahauskselt hävitanud või kõrvaldanud isikut tõendava dokumendi, et vältida tema isikusamasuse või kodakondsuse kindlakstegemist, kasutanud võltsitud dokumente või pole teinud koostööd taustakontrolli käigus. Praegusel juhul ei ole PPA esile toonud konkreetset põhjendatud kahtlust, et isik on PPA-le valetanud. Asjaoludest ei nähtu kaasaaitamiskohustuse rikkumist – isik on öelnud oma nime, vanuse ja kodakondsuse ning andnud esmased ütlused reisiteekonna kohta, mis on üldjoontes koherentsed ja millest vastuolusid ei nähtu (vt digitoimiku leht 24). Pelgalt asjaolu, et isikul pole kaasas isikut tõendavat dokumenti ja et PPA-l pole õnnestunud tema isikut infosüsteemidest tuvastada, ei anna alust tema kinnipidamiseks, sest see tingiks iga isikut tõendavate dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamise, mis oleks vastuolus direktiiviga (EL) 2024/1346 (Tallinna Ringkonnakohtu viidatud määrus asjas nr 3-26-2220, p 12). Üksikud erisused isiku nime kirjapildi esitamisel ei viita kahtlusele isikusamasuses. On üldteada, et nimede transkriptsioonis erinevate keelte vahel võib esineda lahknevusi. Häälduslikult ei ole isiku väide tema nime kohta senise menetluse kestel sisuliselt muutunud.

VRKS § 65 lg 2 p 2 eelkäijaks olnud VRKS kuni 11. juunini 2026 kehtinud redaktsiooni § 361 lg 2 p 4 kohta on Riigikohus selgitanud, et selle sätte all on silmas peetud mh taotleja rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavate väidete kontrollimist, kui see eeldab taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust; säte aitab ühtlasi kaasa taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus nr 3-17792/61, p-d 18.1 ja 18.2). Arvestades, et praegusel juhul on rahvusvahelise kaitse menetlus alles algstaadiumis ning isikuga on vaja alles korraldada vestlus, mille raames ta saaks anda täpsemaid ütlusi enda rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta, on põhjendatud vajadus tagada isiku kättesaadavus vastavateks menetlustoiminguteks. Seega on selle sätte kohaldamise esmane eeldus täidetud. Lisaks eeldab säte aga põgenemisohu tuvastamist.

PPA põhjendab põgenemisohtu sellega, et isiku samasus, kodakondsus ja sünniaeg põhinevad üksnes tema enda ütlustel, ta tuli Eestisse ebaseaduslikult ja dokumentideta, ületas Valgevene–Läti piiri üle piiritara ning avaldas rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi alles pärast kinnipidamist. PPA hinnangul võib isik vabaduses viibides järelevalvemeetmeid mitte järgida ja lahkuda omavoliliselt teise riiki (vt VSS § 6 8 p-d 3, 6 ja 11).

PPA on lisaks tuginenud VRKS § 65 lg 2 p-le 6 ja leidnud, et ebaseaduslik Schengeni alale sisenemine ning kontrollimatu edasiränne kahjustavad rändekontrolli ja siseturvalisust. Selle kinnipidamisaluse kohaldamiseks peab avaliku korra oht siiski tulenema konkreetse isiku individuaalsest käitumisest ega saa põhineda üksnes ebaseadusliku rände üldistel tagajärgedel. Taotluses ei ole kirjeldatud isiku konkreetset Eesti avalikku korda ohustavat käitumist. VRKS § 65 lg 2 p 6 PPA pakutud tõlgenduse korral võiks sellel alusel kinni pidada kõik ebaseaduslikult riiki sisenenud rahvusvahelise kaitse taotlejad, mis ei saa olla sätte mõte.

Seega esineb eeltoodut arvestades puudutatud isiku kinnipidamiseks VRKS § 65 lg 2 p-s 2 toodud alus.

Kohtu hinnangul ei ole alust pidada PPA taotletud neljakuist kinnipidamise tähtaega ebaproportsionaalselt pikaks, arvestades kinnipidamise eesmärke. Tallinna Ringkonnakohus on 1. oktoobri 2026. a määruses asjas nr 3-26-2725 selgitanud, et kuigi põhimõtteliselt on lubatav anda isiku kinnipidamiseks luba pikemaks ajaks kui menetlustoimingute tegemiseks hädavajalik, peab halduskohus otsustama kaalutlusõiguse alusel, kui pika aja järel oleks konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes vaja kinnipidamise seaduslikkust uuesti hinnata. Arvesse tuleks võtta eeskätt puudutatud isiku haavatavust, tervislikku seisundit, perekonnaelu, senise kinnipidamise kestust jm asjaolusid, mis võivad tingida vajaduse kontrollida kinnipidamise seaduslikkust sagedamini, kui see on kohustuslikuna nähtud ette VRKS § 66 lg-tes 2–4 (määruse p 11–12). Praegusel juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis viitaksid vajadusele kontrollida kinnipidamise seaduslikkust sagedamini. Teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisundit, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

Kinnipidamiskeskuses on puudutatud isikule tagatud meditsiiniline ja vajaduse korral psühholoogiline abi.

Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (5. veebruarini 2027 k.a). PPA4

l on kohustus isik viivitamata kinnipidamiskeskusest vabastada, kui kinnipidamise alused ära langevad.

Kohus tõlgib määruse isikule masintõlkeprogrammiga somaali keelde.

Praeguse määruse avaldamise korral tuleb puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tema eraelu kaitseks asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.