23. oktoober 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu
Tsiviilasja number
2-25-14613
Kohtuasi
X.N-i hagi W.I vastu ühisvara jagamiseks ja W.I vastuhagi X.N-i vastu ühisvara jagamiseks X.N-i hagi W.I vastu kaasomandi lõpetamiseks ja W.I vastuhagi X.N-i vastu kaasomandi lõpetamiseks
Menetlustoiming
Kompromissi lõpetamine
kinnitamine
ja
tsiviilasja
menetluse
Hageja (vastuhagis kostja)
X.N (isikukood XXX), vandeadvokaat Raul Ainla
lepinguline
esindaja
Kostja (vastuhagis hageja)
W.I (isikukood
XXX),
vandeadvokaat Meelis Masso
lepinguline
esindaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada X.N-i (isikukood XXX) ja W.I (isikukood XXX) vahel sõlmitud 22. oktoobril 2026 kohtule esitatud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled on jõudnud mõlemaid rahuldava kokkuleppeni, mistõttu X.N loobub hagist ja W.I vastuhagist.
1.2.W.I annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega X.N ja W.I lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 2120450 omandiõigus läheb tervikuna üle X.N-ile .
1.3.W.I annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 2120450 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja ühisomanikud X.N ja W.I, ja annab nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik X.N .
(8)
W.I annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega X.N ja W.I lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 4248503 omandiõigus läheb tervikuna üle X.N-ile .
1.5.W.I annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4248503 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja omanik 1⁄2 osas W.I, ja annab nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik X.N .
1.6.Luminor Bank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 09220253675 tulenevate X.N-i ja W.I ühiste kohustuste jääk jääb X.N-i ja W.I omavahelises suhtes X.N-i kanda.
1.7.Pooled on sõlminud tähtajatu tasuta kasutamise lepingu VÕS § 389 mõttes, mille kohaselt X.N kohustub andma kinnisasja registriosa nr 2120450 ja kinnisasja registriosa nr 4248503 W.I-le tasuta kasutamiseks.
1.8.Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu nõudeid, v.a käesolevast kompromissilepingust tulenevad nõuded.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-14613.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Vabastada W.I vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu 840 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Rahuldada osaliselt X.N-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada X.N-ile menetluses tasutud riigilõivust 420 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.X.N (hageja) esitas 05.09.2025 Tartu Maakohtule hagi W.I (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Hageja esitas 21.07.2026 hagi tervikteksti.
Hageja 21.07.2026 kohtule esitatud hagi tervikteksti kohaselt esitas hageja järgmised nõuded:
1.Tingimusel, et hageja on maksnud 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 986,70 eurot, kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes:
(8)
1.1.kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 2120450 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale.
1.2.kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 2120450 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja ühisomanikud hageja ja kostja, ja kohustada kostjat andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik hageja.
2.Tingimusel, et hageja on maksnud 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 4780,98 eurot, kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes:
2.1.kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 4248503 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale.
2.2.kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4248503 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja omanik 1⁄2 osas kostja, ja kohustada kostjat andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik hageja.
3.Jätta Luminor Bank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 09220253675 tulenevate hageja ja kostja ühiste kohustuste jääk hageja ja kostja omavahelises suhtes hageja kanda, vähendades hageja poolt kostjale makstavat hüvitist 15 719,02 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 03.09.2011 ning poolte abielu lahutati 25.04.2025. Abielu ajal omandati poolte ühisomandisse Oru kinnisasi registriosa nr 2120450. Oru kinnisasi osteti 55 000 euro eest, millest hageja panus lahusvara arvelt oli 40 000 eurot (kinkena) ning lisaks tagastati hageja lahusvara arvelt ennetähtaegselt kinnisasja ostmiseks võetud laen summas 13 427,08 eurot. Kokku on hageja lahusvara panus 53 427,08 eurot, s.o 97,14% soetamismaksumusest. Oru kinnisasja turuväärtus on 69 000 eurot. Sellest 97,14% (hageja lahusvara panuse ulatus) on 67 026,60 eurot. Jääkväärtus 2,86% on ühisvara osa 1973,40 eurot. Ühisvara osa jaguneb võrdselt, s.t kumbki abikaasa saab 986,70 eurot. Kuna kinnisasi jäetakse hageja ainuomandisse ja sellele laenukohustust ei lasu, peab hageja maksma kostjale välja tema 1⁄2 ühisvara osast, s.o 986,70 eurot. Pooled omandasid enne abielu XXX kinnisasja registriosa nr 4248503 võrdsetes osades kaasomandisse. XXX kinnisasja turuväärtus on 41 000 eurot. XXX kinnisasja ostmiseks võetud laenuga refinantseeriti ka hagejale kuuluva XXX kinnisasja ostulaen, mille jääk enne refinantseerimist oli 32 300 eurot. Laenusumma koos lisalaenuga oli 58 259 eurot, millest XXX kinnisasja ostmiseks ühiselt võetud laen moodustas 25 955 eurot ehk 44,55%. Hageja arvutuse kohaselt tuleb hagi esitamise aegse ühise laenujäägi 35 295,02 euro puhul arvestada kostja osaks 15 719,02 eurot (44,55% ühiselt võetud laenukohustusest) ning lahutada see 1⁄2 XXX kinnisasja väärtusest ehk 20 500 eurost. Seega on XXX kinnisasja osas kostjale hüvitatav summa omandi kaotuse eest 4780,98 eurot. Kostja vastuhagi
(8)
2.Kostja esitas 15.12.2025 hageja vastu vastuhagi ühisvara jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks. Kostja esitas vastuhagi täpsustused 16.02.2026 ja 27.07.2026. Kostja esitas vastuhagis järgmised nõuded:
1.Lõpetada poolte ühisomand ja jätta hageja ainuomandisse kinnisasi registriosa nr 2120450 kohustusega hüvitada kostjale kuuluva osa väärtus 34 500 eurot.
2.Lõpetada kaasomand ja jätta kostja ainuomandisse kinnisasi registriosa nr 4248503. Kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitist summas 20 500 eurot.
3.Jätta Luminor Bank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 09220253675 tulenev laenukohustus täielikult hageja kanda ning vähendada punktis 2 nimetatud kostja kohustust tasuda hagejale hüvitist 13 613,81 euro võrra.
4.Jätta poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid abielu lõppemise aja (25.04.2025) seisuga selle poole ainuomandisse, kelle pangakontol need abielu lõppemise aja seisuga olid.
5.Tingimusel, et kostja on maksnud hagejale omandi kaotuse eest hüvitise 6886,19 eurot (20 500-13 613,81), kohustada hagejat andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes: 5.1 kohustada hagejat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 4248503 omandiõigus läheb tervikuna üle kostjale. 5.2 kohustada hagejat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 1 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4248503 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja omanik 1⁄2 osas hageja, ja kohustada hagejat andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik kostja.
6.Juhul, kui kostja ei ole maksnud hagejale punktis 5 märgitud hüvitist (s.o 6886,19 eurot) 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kaotab otsus õigusjõu.
7.Tingimusel, et hageja on maksnud kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 34 500 eurot, kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes: 7.1 kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 2120450 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale. 7.2 kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 2120450 II jao omanikukanne osas, mille kohaselt on kinnisasja omanik kostja, ning andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik hageja.
8.Juhul, kui hageja ei ole maksnud kostjale punktis 7 märgitud hüvitist (s.o 34 500 eurot) 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kaotab otsus õigusjõu.
9.Mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 316,67 eurot VÕS § 69 lg 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõudena seoses kostja poolt ainuisikuliselt tasutud laenumaksetega.
10.Tasaarvestada punktis 1 nimetatud hüvitis, punktis 9 väljamõistetud solidaarvõlgniku tagasinõue ning punktis 5 nimetatud kostja kohustus tasuda hagejale hüvitist summas 6886,19 eurot ning mõista hagejalt kostja kasuks välja tasaarvestuse tulemusena 42 930,48 eurot. Alternatiivselt palus kostja:
1.Jätta kinnisasi registriosa nr 2120450 hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale kuuluva osa väärtus summas 34 500 eurot.
(8)
2.Jätta kinnisasi registriosa nr 4248503 hageja ainuomandisse kohustusega hüvitada kostjale kuuluva osa väärtus summas 20 500 eurot.
3.Jätta Luminor Bank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 09220253675 tulenev laenukohustus täielikult hageja kanda ning vähendada punktis 2 nimetatud hüvitist 13 613,81 euro võrra, mistõttu kuulub hageja poolt kostjale tasumisele hüvitis summas 6886,19 eurot.
4.Jätta poolte pangakontodel olevad rahalised vahendid abielu lõppemise aja (25.04.2025) seisuga selle poole ainuomandisse, kelle pangakontol need abielu lõppemise aja seisuga olid.
5.Mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 316,67 eurot VÕS § 69 lg 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõudena seoses kostja poolt ainuisikuliselt tasutud laenumaksetega.
6.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 56 702,86 eurot.
7.Tingimusel, et hageja on maksnud kostjale omandi kaotuse eest hüvitise 56 702,86 eurot, kohustada kostjat andma järgmise sisuga tahteavaldused tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 mõttes: 7.1 kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 2120450 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale. 7.2 kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 2120450 II jao omanikukanne osas, mille kohaselt on kinnisasja omanik kostja, ja kohustada kostjat andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik hageja. 7.3 kohustada kostjat andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 4248503 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale. 7.4 kohustada kostjat andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4248503 II jao omanikukanne osas, mille kohaselt on kinnisasja omanik 1⁄2 osas kostja, ja kohustada kostjat andma nõusolek viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik hageja.
8.Juhul, kui hageja ei ole maksnud kostjale punktis 7 märgitud hüvitist 60 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, kaotab otsus õigusjõu. Vastuhagi kohaselt oli hageja isa antud Oru kinnisasja osturaha mõeldud perele, mitte hageja lahusvaraks, mistõttu kuulub kostjale omandi kaotuse eest hüvitamisele 50% kinnisasja turuväärtusest, s.o 34 500 eurot. XXX kinnisasja puhul on vastav hüvitis 20 500 eurot. Ühislaen peab jääma hagejale, sest sellega refinantseeriti ka tema XXX kinnisasja laen. Hageja arvutuse järgi oli XXX kinnisasja ostulaen pärast hageja varasema laenujäägi mahaarvamist 27 227,61 eurot (58 259 – 31 031,39), millest kostja laenuosa 13 613,81 eurot vähendab hagejale makstava hüvitise 6886,19 euroni (20 500–13 613,81). Kostja tasus 12.12.2010 kuni 2026. aasta jaanuarini ühise laenu makseid ainuisikuliselt kokku 40 298,10 eurot. Seetõttu oli tema panus kinnisasjade soetamisse ja väärtuse tõstmisse hageja omast oluliselt suurem. Kostja nõuab seetõttu hüvitist VÕS § 69 lg 2 alusel solidaarvõlgniku tagasinõudena. Kostja tasus enne abielu ühiselt võetud laenu makseid ligikaudu 2285,58 eurot. Laenust kasutati hageja ainuomandis oleva XXX kinnisasja jaoks 31 031,39 eurot ja poolte võrdsetes osades kaasomandis oleva XXX kinnisasja jaoks 27 227,61 eurot, mistõttu jagunevad maksed proportsioonis 53,3% ja 46,7%. Kostja panus oli vastavalt 1218,21 eurot ja
(8)
1067,37 eurot. XXX kinnisasja panus kuulub hüvitamisele täielikult, XXX kinnisasja panusest hageja osa ehk 533,69 eurot (1067,37/2), kokku 1751,90 eurot (1218,21 + 533,69). Abielu ajal tasus kostja ainuisikuliselt laenumakseid 37 563,27 eurot. Need maksed kuuluvad ühisvarasse ja pooled loetakse võrdselt panustanuks, mistõttu kostja ülemakse oli 18 781,64 eurot (37 563,27/2). Sellest langeb laenu proportsioonide järgi XXX kinnisasjale täielikult hüvitatav 10 010,61 eurot ja XXX kinnisasjale 8771,03 eurot, millest hüvitatakse hageja osa 4385,52 eurot (8771,03/2). Abielu ajal tehtud maksete eest tuleb hagejal seega hüvitada kostjale 14 396,13 eurot (10 010,61 + 4385,52). Pärast lahutust tasus hageja perioodil 25.04.2025–12.01.2026 laenumakseid 2111,98 eurot ja kostja 449,25 eurot. Poolte vastastikused hüvitised on pool tasutust: hagejale 1055,99 eurot ja kostjale 224,63 eurot. Kostjale jääb pärast tasaarvestust hüvitiseks 15 316,67 eurot: enne abielu tehtud maksete eest 1751,90 eurot ja abieluaegsete maksete eest 14 396,13 eurot, millest lahutatakse lahutusjärgne maksete vahe 831,36 eurot (1055,99–224,63). Enne abielu lahusvarast tehtud maksed hüvitatakse täielikult, abieluaegsetest maksetest poolte võrdset kohustust ületav osa. Maksetest langeb 53,3% hageja ainuomandis olevale XXX kinnisasjale ja 46,7% kaasomandis olevale XXX kinnisasjale; vastavad osad hüvitatakse kostjale 100% ja 50% ulatuses. Kostja taotleb kohtuotsuses vastastikuste hüvitiste tasaarvestamist ja hagejalt 42 930,48 euro väljamõistmist (49 816,67–6886,19). Kostja nõue koosneb Oru kinnisasja hüvitisest summas 34 500 eurot ja VÕS § 69 lg 2 alusel tagasinõudest 15 316,67 eurot, s.o kokku 49 816,67 eurot. Alternatiivselt, kui ka XXX kinnisasi jääb hagejale, taotleb kostja hagejalt 56 702,86 euro (34 500 + 15 316,67 + 6886,19) väljamõistmist. Poolte vahel sõlmitud kompromiss
3.Pooled esitasid kohtule 22.10.2026 kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi:
1.Pooled on jõudnud mõlemaid rahuldava kokkuleppeni, mistõttu hageja loobub hagist ja kostja vastuhagist.
2.Lisaks on pooled kokku leppinud, et:
2.1.W.I (ik XXX) annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 2120450 omandiõigus läheb tervikuna üle hagejale.
2.2.W.I (ik XXX) annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 2120450 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja ühisomanikud X.N ja W.I, ja annab nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik X.N (XXX).
2.3.W.I (ik XXX) annab tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega hageja ja kostja lepivad kokku, et kinnisasja registriosa nr 4248503 omandiõigus läheb tervikuna üle X.N-ile
(XXX).
2.4.W.I (ik XXX) annab nõusoleku (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 mõttes) kustutada kinnistusraamatu registriosa nr 4248503 II jao omanikukanne, mille kohaselt on kinnisasja omanik 1⁄2 osas W.I, ja annab nõusoleku viidatud registriossa uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja ainuomanik X.N (XXX).
2.5.Luminor Bank AS-iga sõlmitud laenulepingust nr 09220253675 tulenevate hageja ja kostja ühiste kohustuste jääk jääb hageja ja kostja omavahelises suhtes hageja kanda.
2.6.Hageja ja kostja on sõlminud tähtajatu tasuta kasutamise lepingu VÕS § 389 mõttes, mille kohaselt X.N kohustub andma kinnisasja registriosa nr 2120450 ja kinnisasja registriosa nr 4248503 W.I-le tasuta kasutamiseks.
(8)
3.Pooled kinnitavad, et neil ei ole üksteise vastu nõudeid, v.a. käesolevast kompromisslepingust tulenevad nõuded. Pooled märkisid, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
Hageja palub tagastada hagilt tasutud riigilõivust pool ning kostja palub jätta riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
5.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Pooled on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Pooli esindavad menetluses advokaatidest esindajad.
6.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.
7.Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist.
(8)
TsMS § 132 lg 4 p-de 4 ja 5 järgi on mittevaralisteks nõueteks kaasomandi lõpetamise nõue ja ühisvara jagamise nõue. Hageja on esitanud kostja vastu ühisvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõude. TsMS § 132 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt on mõlemad mittevaralised nõuded ning nende hindu ei liideta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 näeb ette, et TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulus hagilt tasumisele riigilõiv 840 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 910 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 eurot ettenähtust enam, mille osas on hagejal võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks. Hagilt kuulus tasumisele riigilõiv 840 eurot, millest kohus tagastab kompromissi sõlmimise tõttu poole, s.o 420 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks osaliselt.
8.Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda.
9.TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib TsMS § 190 lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, p 14).
Kohus andis 14.11.2025 kohtumäärusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus andis 15.09.2026 määrusega kostjale menetlusabi ja vabastas ta vastuhagi esitamisel riigilõivu 840 eurot tasumisest.
Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus on kostja majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et kostja majanduslik seis ei võimalda tal riigilõivu ja riigi õigusabi eest tasuda. Kohus leiab, et kostja tuleb vabastada vastuhagilt tasumisele kuulunud riigilõivu 840 eurot ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et riigi õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
10.Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.