2-23-123022 Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3859,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; lepinguline esindaja S R, e-post XXX; Kostja S.K, isikukood XXX, aadress registris XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post XXX.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista S.K-lt OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2042,64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (2042,64 eurot) hagi esitamise seisuga summas 164,28 eurot ning samas määras edasiulatuv viivis alates 18.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
Välja mõista S.K-lt OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 628,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (628,20 eurot) hagi esitamise seisuga summas 50,52 eurot ning samas määras edasiulatuv viivis alates 18.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.
4.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi S.K vastu järgnevates nõuetes: intress 103,30 eurot, sissenõudmiskulud summas 90 eurot, lepingutasu summas 32 eurot ja viivised summas 189,73 eurot.
5.Jätta menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja kanda.
7.Välja mõista S.K-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 681,98 eurot eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Saata kohtuotsus menetlusosalistele.
9.Toimetada kostjale S.K-le TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Aktiva Finance Group OÜ esitas 17.10.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja S.K vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Nõue tuleneb Inbank AS ja kostja vahel 30.08.2022 sõlmitud krediidilepingust nr XXX (In Pay makselahenduse leping) ja Inbank AS ja kostja vahel 27.08.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX. Kostjale võimaldati võlausaldaja poolt lepinguga XXX krediiti limiidiga 2100 eurot, millest kostja võttis kasutusse 2042,64 eurot. Eelnimetatud summa on kostjal Inbank AS-le tasumata, kostja ei ole täitnud kohustust tasuda võlausaldajale tagasimakseid vastavalt lepingus sätestatule. Järelmaksulepingu nr XXX alusel võimaldas võlausaldaja kostjale kauba ostuks järelmaksu summas 698 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.10.2022 kuni 15.07.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 15.11.2022 ning sellest tulenevalt on kostjal tasumata põhivõlgnevus järelmaksulepingust 628,20 eurot. Kuna kostja võlausaldajale korrektselt krediiti ei tagastanud, saatis võlausaldaja kostjale kummagi lepingu osas eraldi 05.01.2023 kirjaga lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määras kostjale võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja 26.01.2023. Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, siis ütles võlausaldaja lepingud 26.01.2023 üles. 31.01.2023 loovutas võlausaldaja nõude hagejale Aktiva Finance Group OÜ ja saatis vastavad teated ülesöeldud lepingute osas kostjale. Hageja palub kostjalt välja mõista krediidilepingust nr XXX ja järelmaksulepingust nr XXX
2-23-123022 põhinõude võlgnevuse kokku summas 2670,84 eurot (2042,64+628,20), intressi võlgnevuse krediidilepingust nr XXX tulenevalt summas 103,30 eurot, sissenõudmiskulud summas 90 eurot (50+40), hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 404,53 eurot (295,48+109,05) ja edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest krediidilepingust nr XXX tulenevalt põhinõudelt kuni selle tasumiseni määras 20% aastas ja järelmaksulepingust nr XXX põhinõudelt kuni selle tasumiseni 24% aastas. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku summas 1131 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 455 eurot ja hageja õigusabikulud summas 676 eurot. Kostja seisukoht Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 24.03.2024 TsMS TsMS § 317 lg 1 p 1 ja § 317 lg 3 alusel avalikult Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisega. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgnikule S.K-le makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: - 07.06.2023, 12.06.2023, 15.06.2023, 05.07.2023 aadressil XXX - tagastatud, muu põhjus (e-posti aadress kehtetu); - 05.07.2023 aadressil XXX – tagastatud, puudub vastus; - 05.07.2023 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel. Kohtul ei õnnestunud XXX korteriomanikuga kontakti saada, et aadressi õigsust kontrollida. Kohus palus võlgniku tööandjalt abi dokumentide kättetoimetamisel võlgnikule. Tööandja järelepärimisele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumber XXX ei ole kättesaadav. Kohus proovis menetlusse võtmise järgselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada registrijärgsetel aadressidel, kuid kätte toimetamine ebaõnnestus. Kohus tegi 24.01.2024 päringu kostja kontaktandmete osas Politsei- ja Piirivalveametile, kes 26.01.2024 vastas kohtule, et lisaks kohtule teadaolevatele kontaktandmetele ametile rohkem teada ei ole, teadaolev elukoha aadress on XXX. Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2.Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p
2-23-123022 16).
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).
3.1.Inbank AS ja kostja S.K vahel on sõlmitud 30.08.2022 krediidileping nr XXX (In Pay makselahenduse leping) ja 27.08.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr XXX. Krediidilepingu alusel võimaldati kostjale krediiti limiidiga 2100 eurot ja järelmaksulepinguga võimaldati kostjale ostu eest tasumiseks summa 698 eurot /dtl 40, 58/. Krediidilepingu kohaselt oli intressi määr 20% aastas ja krediidi kulukuse määr 25,87% aastas. Järelmaksuleping oli intressivaba ja krediidikulukuse määr 0% aastas. Kostja võttis krediidilepingu alusel kasutusse summa 2042,64 eurot, ühtegi makset laenuandjale seejuures laenu tagastamiseks ei teinud /dtl 31/. Järelmaksulepinguga tasus laenuandja kostja ostetud kauba eest maksumusega 698 eurot. Kostja on laenuandjale tagasimakse teinud ühel korral, summas 69,8 eurot (põhiosa makse) /dtl 68, 118/.
3.2.Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik võttis laenuna ostu eest tasumiseks laenuandjalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
4.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
4.1.Kostja oli viivituses lepingu nr XXX osas kõigi tagasimaksetega. Hageja esitatud andmetest nähtub, et kostja asus talle antud krediiti kasutama lepingu sõlmimise päeval 30.08.2022 ning lepingu sätete kohaselt tuli tagasimakseid sooritada iga kuu 5. kuupäevaks /dtl 40, 125/. Laenuandja saatis kostjale 05.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, selleks ajaks oli kostja võlgnevus summas 294,01 eurot /dtl 48/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses täielikult rohkem kui kolme osamaksega, ütles laenuandja lepingu 26.01.2023 üles /dtl 49/.
4.2.Kostja oli viivituses lepingu nr XXX osas tagasimaksetega alates teisest osamaksest 15.11.2022. Hageja esitatud andmetest nähtub, et kostja tasus 02.11.2022 ainsa osamakse, mis oli ühtlasi ka põhiosa makse, laenuandja saatis kostjale teatise 05.01.2023, milles ühtlasi hoiatas lepingu ülesütlemise osas, kui kostja ei tasu kuupäevaks 19.02.2023 võlgnevust, siis on laenuandjal õigus leping üles öelda /dtl 62, 68/. Laenuandja ütles lepingu 26.01.2023 üles / dtl 49/. Kuna laenuandja ütles lepingu nr XXX üles enne kostjale määratud täiendava tähtaja saabumist, ei ole eelnimetatud leping kehtivalt üles öeldud 26.01.2023 ning ülesütlemine on vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga.
5.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,
2-23-123022 loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
5.1.Esialgne laenuandja selgitas nõude loovutamisest kostjale 05.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuskirjades /dtl 48, 62/. Nõude loovutamisest hagejale teatati kostjale 31.01.2023 teatistega /dtl 64-65/. Kostja ei ole nõude loovutamise osas vastuväiteid esitanud. Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
6.Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46).
6.1.Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
6.1.1.Kostjaga sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 25,87% aastas /dtl 26/. Lepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 0% aastas, kuna nimetatud lepinguga mingeid lisakulusid peale põhiosa maksete, ei kaasnenud /dtl 27, 58/.
6.1.2.Kostja sai 30.08.2022 sõlmitud krediidilepingu alusel võlausaldajalt kasutamiseks krediidilimiidi summas 2100 eurot, intressimääraga 20% aastas /dtl 40/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et laen võetakse kasutusele esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamistähtajaga üks aasta, intressiga 20% aastas, kuutasuga 2,5 eurot. Nimetatud tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 2331,63 eurot ja krediidi kulukuse määraks 25,87%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv, igakuine lisakohustus kuutasuna ja aastaintress) alusel krediidi kulukuse määr 24,95%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määr alates 31.05.2022 on 16,30% ning selle kolmekordne määr 48,90%. Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 4062 lõike 1 alusel tühine.
6.2.Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.
6.2.1.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete
2-23-123022 kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja.
6.2.2.Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
6.2.3.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 403 4 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
2-23-123022
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
6.2.4.Kohus kohustas hagejat 07.06.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale, et hagejal on võimalik kohtule samaks tähtajaks esitada ümberarvestus uuesti määratud tagasimaksetega VÕS § 4034 lg 7 järgi /dtl 112-113/.
6.2.5.Hageja on 16.07.2024 menetlusdokumendis esitanud täiendavad selgitused, et krediidiandja teostas laenuvõtja puhul päringud avalikesse andmebaasidesse ning lisaks lähtus laenuvõtja esitatud andmetest ja krediidiandjale teadaolevast laenuvõtja maksekäitumisest. Krediidiandja leidis eelneva põhjal, et laenuvõtja on piisava sissetulekuga ja usaldusväärne krediidivõtja, kes on võimeline lepingulisi kohustusi raskusteta täitma /dtl 116-117/.
6.2.6.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud. Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas laenuandja kontrollis kostja andmeid kostja väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekuteväljaminekute suhet. Hagis esitatud selgitusest (hagiavalduse p. 1.4., dtl 29-30 ja vastus kohtunõudele p. 2.1. dtl 116-117 ) nähtuvalt ei teinud laenuandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Laenuandja poolt tehtud päringust Maksehäirete registrisse ning Pensioniregistrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine, sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Lepingu nr XXX osas ei ole hageja esitanud kostja laenutaotlust, millest nähtuksid kostja enda poolt nimetatud finantsandmed ja mida krediidiandja siis ka kontrollis. Kohtupraktika kohaselt ei peeta piisavaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks, kui laenuandja poolt on
2-23-123022 teostatud päringuid avalikesse registritesse ning tuginetakse laenuvõtja enda esitatud andmetele, seejuures neid kontrollimata. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Hageja ei ole ühe lepingu puhul kohtule esitanud ka kostja poolt esitatud andmeid, millest nähtuks kostja enda poolt esitatud andmed tema kohustuste kohta. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud kostja sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole tõendatud asjaolu, et laenuandja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja krediidivõimelisust piisavalt kostja andmete alusel kontrollinud. Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja ei ole piisavalt järginud käesoleva hagi materjalide kohaselt VÕS § 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.3.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastal 2022 (s.o 01.07.2022-31.12.2022) intress 0,00%. Seega kuni 31.12.2022 kostja intressi tasuma ei pidanud. Ümberarvestuse kohaselt, mille hageja esitas, hageja intressi jaanuaris 2023 arvestanud ei ole ning intressinõuet ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 103,30 eurot.
6.4.Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu nr XXX alusel võttis kostja kasutusse krediidi summas 2042,64 eurot ning lepingu nr XXX alusel on kostja saanud ostu tasumiseks laenu 698 eurot, millest teinud tagasimakse summas 69,80 eurot /dtl 31, 118/. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud põhisumma, mille arvestuse on hageja esitanud 16.07.2024 menetlusdokumendis. Lepingu nr XXX alusel väljastatud krediidi põhisumma on tasumata kogu ulatuses, mistõttu hageja palub põhisumma väljamõistmist summas 2042,64 eurot. Hageja arvestab järelmaksulepingu osas kostja poolt kasutusse võetud laenusummast maha kostja poolt tehtud tagasimakse summas 69,80 eurot, mis muude kulude puudumise tõttu on arvestatud makseks põhiosas ning palub kohtul lepingust nr XXX tulenevalt kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 628,20 eurot. Hageja palub kohtul alternatiivselt,
2-23-123022 vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja põhisummad ja nendelt seadusjärgses määras viivised alates mõlema lepingu ülesütlemisest, s.o alates 27.01.2023 kuni põhinõuete täitmiseni /dtl 118-119/. Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista lepingujärgsed põhivõlgnevused lepingu XXX osas 2042,64 eurot ja lepingu XXX osas 628,20 eurot.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kahe lepingu osas summas 90 eurot VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ja p 3 alusel ja lepingu XXX osas lepingutasu võlgnevust summas 32 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et algne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna võlgnik VÕS § 4034 lg 7 järgi peale VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära muid tasusid krediidiandjale ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja taotletud sissenõudmiskulude ja lepingutasu nõuetes.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise alates 27.01.2023 kuni hagi esitamiseni 17.10.2023 lepingu XXX osas summas 295,48 eurot lepingus kokku lepitud intressiga võrdses määras 20% aastas ja lepingu XXX osas 109,05 eurot lepingujärgses määras 24% aastas.
8.1.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
8.2.Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034 lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.01.2023 kuni põhivõlgnevuste täieliku tasumiseni. Hageja taotletud alternatiivne viivisenõude määr jääb VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud.
8.3.Kohus mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja tasumata põhiosalt lepingu nr XXX osas viivised alates 27.01.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.10.2023 eest summas 164,28 eurot ning rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis samas, seadusjärgses määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast 18.10.2023, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude lepingu nr XXX osas hagi esitamise seisuga summas 131,20 eurot.
8.4.Lepingu nr XXX osas jätab kohus rahuldamata hageja taotluse viivised välja mõista alates 27.01.2023, s.o lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, kuna kohus tuvastas, et kõnealune leping ei ole 26.01.2023 kuupäeval kehtivalt üles öeldud VÕS § 416 lg 1 järgi. Seega saab hageja taotletud viivisenõude välja mõista alates põhinõude 628,20 euro sissenõutavaks muutumisest, s.o lepingu lõppemisest. Kuna leping ei lõppenud ülesütlemise kehtetuse tõttu 26.01.2023 kuupäeval, lõppes leping lepingust nähtuvalt viimase osamakse tähtpäeva saabumisega 15.07.2023 /dtl 58/. Seega lepingu lõppemisest arvates hagi esitamiseni on seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivised summas 19,41 eurot. Hagi esitamisele järgnevast päevast mõistab kohus viivised välja hageja taotletud seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kuni põhinõude täieliku tasumiseni,
2-23-123022 kuid mitte põhivõlga ülevas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 89,64 eurot.
8.5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus osaliselt hageja viivisenõude. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude summas 220,84 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude lepingu nr XXX osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 27.01.2023 kuni põhinõude tasumiseni (sh kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivised summas 164,28 eurot). Lepingu nr XXX osas rahuldab kohus hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast 16.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni (sh kuni hagi esitamiseni on sissenõutavaks muutunud viivised summas 19,41 eurot).
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus lepingu nr XXX alusel summas 2042,64 eurot, põhivõlgnevus lepingu nr XXX ja viivised seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi lepingu nr XXX puhul 27.01.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (sh hagi esitamise seisuga 164,28 eurot) ja lepingu nr XXX puhul 16.07.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (sh hagi esitamise seisuga 19,41 eurot). Kohus jätab hagi rahuldamata intresside osas summas 103,30 eurot, sissenõudmiskulude osas summas 90 eurot, lepingutasu osas summas 32 eurot ja viivisenõudest summas 220,84 eurot.
Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja nõue kostja vastu oli 3300,67 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 2854,53 euro ulatuses, s.o 86% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 14% ulatuses hageja kanda ja 86% ulatuses kostja kanda. 10.1.Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 676 eurot (ilma käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks, analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise, lisade kogumise ja komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 4 tundi. Hageja tunnihinne on 169 eurot ilma käibemaksuta. 10.2.TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 88/. Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta. 10.3.Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja esitamise, lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 2 tundi. Kohus lähtub oma hinnangus sellest, et kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus tõendite esitamiseks ja nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle aluseks olevad asjaolud piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine
2-23-123022 olemasolevate asjaolude ja tõendite pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab esinduskulusid mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 338 eurot. 10.4.Hageja on taotlenud ka menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 455 eurot väljamõistmist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu.
10.4.1.Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et hageja on tasunud enam riigilõivu. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 112,37 eurot ning hagimenetluses täiendavalt 455 eurot. Seega on hageja käesolevas menetluses 112,37 eurot riigilõivu tasunud enam, mis kuulub TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel tagastamisele vastava taotluse esitamisel. 10.5.Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 86% hageja menetluskuludest, milleks kohus määras kokku 793 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 681,98 eurot. 10.6.Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
10.7.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
11.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 11.1.Kuna käesolevas kohtulahendis nimetatud asjaolud kostja elu- ja viibimiskoha osas ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.