04.11.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-114868
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi B.M.i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
863,02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepingulised esindajad Ahto Järvela ja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: B.M. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja vahel 13.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012350426 tulenev põhivõlg 552,26 eurot, viivis perioodi 29.11.2023-05.07.2024 eest 41,24 eurot, viivis perioodi 06.07.2024-04.11.2024 eest 22,55 eurot ning viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui määras 15,9% aastas.
3.Jätta rahuldamata põhivõla nõue 55,64 euro ulatuses, intressinõue 56,74 eurot, haldustasunõue 3,60 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 40 eurot ja 05.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue 16,88 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 76,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23,39% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 586,07 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (586,07 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus
menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 05.07.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: 1.1 mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel 13.05.2024 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89012350426 tulenev põhivõlgnevus 607,90 eurot, intress 56,74 eurot, haldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 58,12 eurot; 1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 06.07.2024 kuni põhinõude summas 607,90 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 15,9% aastas.
2.Nõude aluse ja eelduste kohta selgitab hageja järgmist.
2.1.Hageja toob välja, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 13.05.2023 järelmaksulepingu nr L89012350426, mille alusel sai kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 651,19 eurot.
2.2.Lepingu nr L89012350426 kohaselt on krediidi kulukuse määr 41,15% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuist lepingu haldustasu.
2.3.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise tõendamiseks esitab hageja tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist: Verified_monthly_income 837,79, verified_income_periods 3. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta. Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.
2.4.Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 651,19 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 43,29 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 607,90 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis krediidiandja 7.11.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse
tasumiseks. 28.11.2023. a saatis krediidiandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
2.5.Krediidiandja loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude hagejale, kostjale saadeti teade nõude loovutamisest.
2.6.Kostjal on intressivõlgnevus alates 3. osamaksest, s.o 10.08.2023 kuni ülesütlemiseni 28.11.2023.a kokku summas 56,74 eurot. Vastavalt lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 0,90 eurot kuus. 28.11.2023. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.08.2023-10.11.2023 osamaksete haldustasud, s.o. 3,60 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 607,90 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 29.11.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 5.07.2024 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 15,9% aastas so 0,04% päevas, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 58,12 eurot.
2.7.Hageja leiab, et tal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust. Hageja selgitab sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemist: 3.01.2024. a esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 12.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.02.2024. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kohus võttis hagi menetlusse 05.08.2024. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 21.08.2024, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (lisaks saadetud e-kirjaga ka kostja e-postiaadressile). Kostja hagile vastanud ei ole.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab
olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olev lepingu, mille kostja on digiallkirjastanud 13.05.2023. Digiallkirja konteineris oli koos laenulepinguga ka Euroopa Tarbijakrediidi teabeleht. Laenulepingus on viidatud teenusetingimustele (Inbank Järelmaksu lepingu tingimused), Inbank AS-i üldtingimustele, digikanalite kasutamise tingimustele, hinnakirjale ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetele, ent ei ole märgitud, kus nendega tutvuda saab. Hagis on hageja märkinud, et kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et ta on tutvunud teenusetingimustega. Hageja sõnul taotles kostja laenu iDeal poes kohapeal, iDeali töötaja sisestas taotluse Partner Portalisse (mis on krediidiandja partneritele mõeldud rakendus taotluste estiamiseks Inbanki pangasüsteemi), peale laenutaotluse sisestamist kuvatakse Partner Portalis automaatse otsuse info. Kui pakkumine ostjale sobib, koostatakse leping. Kostjale saadeti hageja sõnul leping allkirjastamiseks e-kirjaga; kirja sisus sisaldub link, millega klient suunatakse sisuliselt Inbanki internetipanka lepingut vaatama ning seda sobivusel allkirjastama. Kostja allkirjastas lepingu telefonis Smart-ID-ga. Leping on kliendile kättesaadav Inbanki iseteeninduses ehk internetipangas. Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, leping sisaldas nõutud andmeid ning hageja on faktiväitena esile toonud, et lepingudokumendid olid püsival andmekandjal kostjale kättesaadavad krediidiandja internetipangas. Lihtmenetluses võib kohus arvestada poole väiteid tõendina, seega loeb kohus tõendatuks, et lepingudokumendid olid kostjale püsival andmekandjal esitatud.
4.3.Krediidi kulukuse määr lepingus oli 41,15%, mis jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse määra (45,93%) piiresse.
4.4.Tegemist oli järelmaksu lepinguga, milles on märgitud „kauba maksumus 651.19 eur“ ning et Teenuseleping jõustub Kauba üleandmisel Sulle tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest ning seetõttu võib esimese Osamakse tegelik suurus olla väiksem kui Maksegraafikus. Kohus juhtis hageja tähelepanu sellele lepingutingimusele ning tegi ettepaneku tõendada kauba kättesaamist kostja poolt. Hageja on peale menetlusse võtmise määrust esitatud täiendavas seisukohas märkinud, et Inbank teeb väljamakse oma partnerile, antud lepingu puhul iDeal Group AS-le, kuid kuna Inbank teeb väljamakseid mitme erineva lepingu alusel korraga, siis käesoleva lepingu summa nö kaob üldise summa sisse. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja esitada eraldi maksekorralduse antud summa ülekandmise kohta partnerile. Hageja selgitas, et peale järelmaksulepingu allkirjastamist väljastatakse kaup ostjale. Hageja selgitas, et kauba poes ostjale üle andmise kohta ei vormistatud akti ning üleandmist oleks võimalik tõendada üksnes poe turvakaamera salvestisega, ent selle salvestisi säilitatakse 3 kuud ning seda tõendina ei ole enam võimalik esitada. Lihtmenetluses võib kohus poole väiteid lugeda tõendiks. Kohus peab hageja poolt täiendavalt esitatud selgituste valguses usutavaks, et kostja võis kauba kätte saada poes peale järelmaksulepingu allkirjastamist ning et kauba üleandmisel ei pruugitud allkirjastada kauba üleandmise akti. Kohus loeb seega hageja selgituste põhjal tõendatuks, et kostja sai järelmaksulepingu allkirjastamise järgselt kohe kätte ka kauba, milleks oli järelmaksulepingus märgitud iPad.
5.Vastutustundliku laenamise kohustus
5.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,
mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5.2.Hageja esitatu pinnalt ei saa ka kuidagi järeldada, et esialgne krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Hageja esitatud maksehäireregistri päring (dtl 62) on tehtud peale laenulepingu sõlmimist. Esitatud laenutaotluses on küsitud üksnes igakuist sissetulekut ja igakuiseid kohustusi, täpsustamata, mida nende all silmas peetakse. Ei ole küsitud igakuiseid elamiskulusid, ülalpeetavate arvu, eluaseme tüüpi. Kostja sissetulekute väidetava kontrollimise kohta on hageja esitanud hagiavalduses (dtl 35) kaks rida, mis ei oma tõendi kvaliteeti (kopeeritud teadmata allikast, ei nähtu, kuhu päring on tehtud, kelle kohta, mis olid tulemused). Hageja on ise selgitanud, et laenutoote puhul oli oluline laenuandmise kiirus. Kohtu hinnangul ei saa krediidiandja tuua vastutustundliku laenamise kohustust ohvriks laenamise kiirusele. Laenu andmise kiirus võib veel täiendavalt olla asjaolu, mille tõttu tarbija laenab üle võimete, sest protsessis ei küsita tarbijalt eriti midagi ning tal ei ole ka aega järele mõtlemiseks. Kohus ei nõustu ka sellega, et kostja kuupalga ulatuses laenu võtmine oleks olnud niivõrd tühine summa. Eesti õiguses (ja ka vastu võetud uues tarbijakrediidi direktiivis)
ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise osas tehtud erandeid laenusumma suurusest sõltuvalt.
6.Kas nõue on loovutatud Kohus on hagejale korduvalt selgitanud erinevates menetlustes, et nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue ning välistada, et sama nõudega võiks hiljem tulla kohtusse algne krediidiandja väites, et ta nõuet loovutanud ei ole. Hageja esitab kõigis menetlustes identseid nõude loovutamise teatisi, mille alla on sõnadega kirjutatud vastava algse krediidiandja „esindaja“. Kohus on hagejale selgitanud, et ilmselgelt on need teated koostanud hageja ise, millisel juhul tuleks hagejal aga selgitada, et mille alusel ta algset krediidiandjat teate saatmisel esindas. Ilma selleta ei oma teade tõendusväärtust selle kohta, et algne krediidiandja on nõude hagejale loovutanud. Hageja ei esitanud selgitusi selle kohta, mis alusel hageja selle teate koostamisel krediidiandjat esindas. Selle asemel esitas hageja rea selgitusi selle kohta, et krediidiandja on õigustatud nõuet loovutama (mille osas kohus mingeid kahtlusi esitanud ei ole) ning et nõue loetakse loovutatuks ka siis, kui pole loovutamisest teatatud. Kohus märgib veelkord, et selgitas hagejale, et hageja esitatud tõend, mille hageja on ise koostanud, ei saa tõendada nõude loovutamist, v.a kui hageja täiendavalt selgitab ja tõendab, et ta tegutses krediidiandja volituse alusel. Kohus märgib seega, et hageja poolt kohtule esitatud „nõude loovutamise teatis“ ei saa tõendada seda, et krediidiandja on nõude loovutanud. Arvestades, et tegemist on lihtmenetlusega, võib kohus lugeda tõendiks hageja selgitused. Hageja on väitnud, et algne krediidiandja on nõude talle 29.11.2023.a loovutanud. Selle muudab usutavaks asjaolu, et hageja valduses on lepingut puudutavad dokumendid, mille saamiseks krediidiandjalt pidi hagejal olema õiguslik alus. Kohus loeb seega lihtmenetluses tõendatuks, et nõue on hagejale loovutatud.
7.Põhivõla, intressi, viivise ja haldustasu nõuded Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral kuulub saadud laen siiski tagastamisele ning VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda jätkuvalt ka intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid. Lepingu kohaselt oli järelmaksuga ostetud kauba maksumus ehk laenusumma 651.19 eurot. Hageja on välja toonud, et kostja on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 98,93 eurot. Arvestades kõik tasutu põhivõla katteks, on kostjal tagastamata 552,26 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 10. novembriks 2024. Ent hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks saaks ka sellisel juhul lugeda lepingut 28.11.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks oli kostja kolme üksteisele järgneva osamaksetega võlas (10.09.2023 osaliselt tasumata, 10.10.2023 ja 10.11.2023 täielikult tasumata). Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega esitanud seega ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud intressimääraga intressiarvestust. Kohus saab aru, et eeltoodud lepingu üles ütlemise kehtivuse hindamisel on hageja lähtunud algse maksegraafiku põhiosamaksete tulbast. Kohus nõustub, et nii või teisiti tagasimakseid uuesti määrates oli kostja võlas kolme järjestikuse tagasimaksega 28.11.2023. Hageja on tõendina esitanud kõnealused kirjad pdf failidena (dtl 58 ja 59). Pdf failid ei tõenda kirja saatmist ning sellest, et pdf failis on märgitud isiku elukoha aadress, ei saa ka järeldada, et kiri saadeti postiga. Praktikas esitatakse samasugune pdf fail tõendina ka siis, kui see on saadetud e-kirjaga. Seetõttu ei saa kohus automaatselt eeldada sellise faili põhjal, millisel
viisil ja kuhu see saadetud on. Aga lihtmenetluses võib kohus arvestada poole seletust tõendina. Hageja on vastuseks kohtule 10.10.2024 selgitanud, et lepingu üles ütlemise hoiatus ja teatis on saadetud Omniva kaudu kostja postiaadressile XXX tänavale. Kohus loeb seega tõendatuks, et krediidiandja saatis kostjale viidatud hoiatuse 07.11.2023 ja üles ütlemise teatise 28.11.2023. Kuivõrd hoiatusega anti ka täiendav tähtaeg võla tasumiseks, on üles ütlemise eeldused täidetud ning üles ütlemise saab lugeda kehtivaks. Lepingu erakorralise üles ütlemisega muutus sissenõutavaks ka tagastamata laenujääk. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus VÕS § 403 4 lg 7, § VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel välja tagastamata põhivõla 552,26 eurot ning viivise põhivõlalt seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 15,9% aastas, alates lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.11.2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Ajavahemiku 29.11.2023-05.07.2024 eest, s.o hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 41,24 eurot. Ajavahemiku 06.07.2024-04.11.2024 eest, s.o kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 22,55 eurot. Kuivõrd hageja ei ole VÕS § 403 4 lg 7 kohast intressiarvestust esitanud, jääb intressinõue rahuldamata. Muid tasusid, st haldustasu, kostja sama sätte kohaselt ei võlgne.
8.Võla sissenõudmiskulude hüvitise nõue Kohus on hagejale erinevates menetlustes ka selgitanud, et VÕS § 1132 kehtestab piirmäärad, mitte ei ole seadustatud hinnakiri. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud: Erinevalt §st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu § 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Antud juhul on hageja viidanud, et sissenõudmiskulude hüvitamist on tal õigus nõuda lepingu punkti 8 alusel. See punkt sätestab: Kui Sa ei täida Teenuselepingust tulenevaid maksekohustusi (v.a. Intressi maksmine) tähtaegselt, peas Sa Meile maksma Viivist Teenusetingimustes ettenähtud korras. Viivisele võivad lisanduda sissenõudekulud Hinnakirjas sätestatud määra(de)s. Hageja ei ole kohtule esitanud viidatud hinnakirja, samuti ei olnud lepingus viidatud, kus kostja pidi hinnakirjaga tutvuda saama. Hageja on 10.10.2024 vastusesse lisanud hallil taustal rea „Sissenõudmiskuulud pärast lepingu lõppemist“ ning väite, et nii oli sätestatud hinnakirjas. Kohus sellist menetlusdokumenti kopeeritud rida piisavaks tõendiks ei pea. Sellest ei nähtu, kust see on kopeeritud ning kus see kostjale kättesaadav pidi olema. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ühe kirja saatmise kulu on justnimelt selline summa. Kohus märgib, et erinevates menetlustes toob hageja kirja saatmise kulud välja selliselt, et need kokku moodustaks alati VÕS § 1132 piirmäära. Seega mõnes menetluses on hageja väidetud kulu ühele kirjale 20 eurot, mõnes 25 eurot. Olukorras, kus lepingus puudub kokkulepe meeldetuletuskirja tasu suuruse kohta, ei ole kulusid tõendamata ka eluliselt usutav, et samasuguse kirja saatmise kulu on sõltuvalt nõude suurusest erinev. Sellest tulenevalt jääb hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
9.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1
teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 10.10.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 245 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 1014 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 27.10.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 863,02 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 245 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 245 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi summas 1014 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi; -11.09.2024 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi; -10.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 11.09.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ja 10.10.2024 õigustoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 765 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 05.07.2024 esitatud hagi hind oli 863,02 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 552,26 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 41,24 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta eest arvestatuna on 67,65 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 661,15 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (863,02 eurot) 76,61%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 76,61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23,39% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 76,61% hageja põhjendatud menetluskuludest (765 eurot), millele vastab summa 586,07 eurot.
Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati
10.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.