Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetluse liik Vaidlustatud kohtuotsus Apellandid Apellatsioonimenetluse pooled
Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 11. september 2026 1-26-669 Eesistuja Mario Truu, liikmed Tiit Lõhmus ja Marina Ninaste Kriminaalasi Jaanus Kibuvitsa süüdistuses karistusseadustiku § 199 lg 2 p 9, § 263 lg 1 p 2 ja § 4181 lg 1 järgi, lühimenetlus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsus Jaanus Kibuvits ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak Süüdistatav - Jaanus Kibuvits, isikukood 36712080280, viibib vahistatuna Viru Vanglas, kolm kehtivat kriminaalkaristust Kaitsja - vandeadvokaadi abi Anne Vissak Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Kannatanud - E.B. , B.D. , Rimi Eesti Food AS, AS Prisma Peremarket, Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Maxima Eesti OÜ, Kaubamaja AS, Coop Põlva Tarbijate Ühistu, Monk 1 OÜ, LPP Estonia OÜ, AS OG Elektra, Sportland AS, Selver AS, Weekend Eesti OÜ, A1M OÜ, Bauhof Group AS, Apollo Kauplused OÜ Kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Tartu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsus osas, millega 1) Jaanus Kibuvits tunnistati süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 2 järgi; 2) Jaanus Kibuvitsa karistati KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 1 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; 3) Jaanus Kibuvitsale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust; 4) Jaanus Kibuvitsale mõistetud karistust vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega
1) tunnistada Jaanus Kibuvits süüdi KarS § 120 lg 1 järgi; 2) mõista Jaanus Kibuvitsale KarS § 63 lg 1 alusel ning KarS § 418 1 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust; 3) mõista Jaanus Kibuvitsale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust; 4) vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel Jaanus Kibuvitsale mõistetud karistust kolmandiku võrra. Jaanus Kibuvitsal tuleb kanda 2 aastat vangistust, mille kandmise algust lugeda
5.Jätta kaitsja taotlus Jaanus Kibuvitsa haigusloo kohtuasja materjalide juurde võtmiseks rahuldamata.
6.Jätta Jaanus Kibuvitsa taotlus vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega läbi vaatamata.
7.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Haas & Jennsen apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178 eurot 56 senti (sealhulgas käibemaks 34 eurot 56 senti). Jätta see menetluskulu Jaanus Kibuvitsa kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada süüdistatava advokaadist kaitsja ja kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Jaanus Kibuvitsa süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 9 järgi 13. juulist 2024 kuni 24. septembrini 2025 toime pandud 33 varguses. Teda süüdistatakse ka KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et ta võttis 4. mail 2025 Tallinnas kortermaja ees pükste värvli vahelt gaasipüstolist ümberehitatud tulirelva ja käskis koos T.T. iga auto kõrval seistes selles istunud B.D. l kustutada mobiiltelefonist fotod. B.D. l tekkis relva nähes hirm enda ja autos viibinud V.N. u elu ja tervise pärast. J. Kibuvits häiris tugevalt B.D. ja V.N. u rahu ja turvatunnet, millega rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 2.
2.Lisaks süüdistatakse J. Kibuvitsa KarS § 4181 lg 1 järgi selles, et ta valdas ja kandis 4. mail 2025 Tallinnas kortermaja juures ümberehitatud tulirelva BLOW TR 9202 B17Y2-18050775, mis on tsiviilkäibes keelatud. Ta võttis selle välja B.D. ähvardamiseks ja andis hiljem P.V. ile, kellelt patrullpolitseinik selle ära võttis. See 9 mm PA kaliibriline gaasipüstol kuulub laskekõlbulike tulirelvade hulka. Sellest saab lasta 9 mm PA kaliibriliste gaasipadrunite, 9 mm PAK kaliibriliste signaalpadrunite ja 9 mm PA kaliibriliste signaalpadrunitega kombineeritud laskemoona ja ümber ehitatud laskemoona. Kuna püstoli peal on valmistaja markeeringud ja seerianumbrid, mis osutavad gaasipüstolile, siis ümberehitamise tõttu pole need enam püstoli liigiga kooskõlas. Seega puuduvad ümberehitatud relval relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 6 alusel nõutavad valmistaja markeeringud, mistõttu on tegu tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga.
2(11)
Maakohtu otsus (a) Resolutiivosa
3.Tartu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsusega tunnistati J. Kibuvits süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati 2 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati J. Kibuvits süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 1 lg 1 järgi ning teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskemat ja J. Kibuvitsale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 aastat ja 2 kuud vangistust, mille alguseks loeti 7. oktoober 2025. (b) Põhiosa Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi
4.J. Kibuvitsa süü 33 varguses ajavahemikul 13. juulist 2024 kuni 24. septembrini 2025 on tõendatud kaupluste avalduste, tunnistajate ütluste, isiku tuvastamise protokollide, turvakaamerate salvestiste ja kannatanu saadetud videosalvestisega. J. Kibuvits pani vargused toime kavatsetusega. Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi
5.Vaidlust pole selles, et J. Kibuvits oli süüdistuses märgitud ajal Tallinnas XXX kortermaja ees, mis on avalik koht KorS § 54 mõistes. B.D. sõnul tegi ta 4. mai 2025. a õhtul pärast poeskäiku päikeseloojangust kaks pilti ja sõitis koos tüdruksõbra V.N. uga kodu juurde. Autot parkides tulid kaks meest selle taga seisvast Toyotast välja ja kõndisid kummalegi poole B.D. autot. Üks mees nõudis temalt poe juures tehtud fotode kustutamist ja teine läks alguses kõrvalistuja ukse poole, kuid tuli seejärel samuti tema juurde. Kui B.D. fotode kustutamisest keeldus, tõmbas teine mees selja tagant relva ja vehkis sellega. B.D. jõudis Häirekeskusesse helistada, kuid katkestas kõne, sest hakkas relva nähes kartma enda ja tüdruksõbra elu pärast. Ta kustutas pildid ja mees pani relva selja taha. Mehed lahkusid ja B.D. helistas uuesti Häirekeskusesse.
6.B.D. sõnu kinnitavad kaks kõnet Häirekeskusele, V.N. u ütlused, pardakaamera videosalvestised ja XXX turvakaamera salvestised. J. Kibuvits rääkis, et tal polnud auto juures relva käes, kuid see ei vasta tõele. Videosalvestistelt on näha, et J. Kibuvits võttis selja tagant vöö vahelt tumeda eseme ja hoidis seda enda käes. B.D. ja V.N. pidasid seda relvaks. Kohtuistungil meenutas prokurör J. Kibuvitsale, et ta oli patrullpolitseinikele öelnud, et võttis relva välja. See kõlab ka politseiniku vormikaamera salvestiselt. J. Kibuvits selgitas talle, et võttis relva välja, et pildid ära kustutataks. Ta arvas, et tegu on mängurelvaga. Tulirelvaekspertiisist nähtub, et relv oli laskekõlbulik.
7.J. Kibuvits täitis KarS § 263 lg 1 p 2 objektiivsed tunnused. Ta võttis selja tagant pükste värvli vahelt välja gaasipüstolist ümberehitatud tulirelva, hoidis seda enda ees ja käskis koos T.T. iga B.D. l kustutada poe juures tehtud fotod. B.D. l tekkis hirm enda ja V.N. u elu ja tervise pärast. Sellise tegevusega häiris J. Kibuvits nii B.D. kui ka V.N. u rahu ja turvatunnet. Tegu on avaliku korra rikkumisega, sest häiritud oli ka kolmas osapool V.N. , kelle vastu polnud ähvardus suunatud. J. Kibuvits pani kuriteo toime kavatsetusega.
3(11)
Süüdistus KarS § 4181 lg 1 järgi
8.J. Kibuvitsa süüdistatakse KarS § 263 lg 1 p 2 järgi relvaga ähvardamises 4. mail 2025 kell 21.28–21.30 ja KarS § 4181 lg 1 järgi relva ebaseaduslikus käitlemises samal päeval kell 21.26–
22.32.Ebaseaduslik tulirelv kujutab endast abstraktset ohtu ümbritsevale ja selle käitlemise keelamise eesmärk on kaitsta ühiskonna üldist turvalisust. KarS § 263 kaitseb õigushüvena avalikku korda ja individuaalseid õigushüvesid. Seepärast ei neeldu üks tegu teises.
9.J. Kibuvitsa süüd KarS § 4181 lg 1 järgi tõendavad politseiametniku ja P.V. i ütlused, sõiduki läbivaatuse protokoll, vormikaamerate salvestised ja tulirelva ekspertiisiakt. Püstoli peal on valmistaja markeeringud ja seerianumbrid, mis osutavad gaasipüstolile. Ümberehitamise tõttu pole need markeeringud enam püstoli liigiga kooskõlas. Relval puuduvad RelvS § 20 lg 1 p 6 alusel nõutavad valmistaja markeeringud, mistõttu on tegu tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga. J. Kibuvitsale pole relvaluba väljastatud. J. Kibuvits pani kuriteo toime kaudse tahtlusega. Ta selgitas detailselt, millised olid relva tunnused ja teadis, et sellest on lastud, kuid relv on ümber ehitatud ega tööta õigesti. Karistus
10.J. Kibuvitsa on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimati karistati teda kehalise väärkohtlemise eest KarS § 65 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega ning ta vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28. septembril 2022. Kandmata karistus pöörati Harju Maakohtu 3. novembri 2022. a määrusega täitmisele. Enne seda on teda karistatud ka varavastaste kuri- ja väärtegude eest. Tal on 15 arhiveeritud kriminaalkaristust, sh tapmise, varavastaste kuritegude, liiklusalaste tegude ning tulirelva või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on ta ühiskonnale ohtlik. Kuna teda on karistatud kriminaalkorras kokku 18 korda ja väärteokorras samuti 18 korda, on ta olnud kuritegelikult aktiivne pea kogu elu. Süüdistuse järgi pani ta kuriteo toime kõigest 9 kuud pärast vanglast vabanemist. See näitab, et senised karistused pole talle mõju avaldanud. Varavastased kuriteod on kujunenud tema tavapäraseks eluviisiks ja ta ei tööta. Teda ei peatanud ka vargustega vahele jäämine.
11.J. Kibuvitsa süü vargustes on keskmine. Ta pani pika aja jooksul toime arvukalt kuritegusid. Avaliku korra rikkumises on tema süü keskmisest väiksem, sest ta kasutas ähvardamiseks relva, kuid ei suunanud seda kannatanule ja tegevus oli lühiajaline. Füüsilist kahju kellelegi ei tekitatud.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja apellatsioon
12.Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb selle osalist tühistamist ning J. Kibuvitsa karistuse kergendamist ja KarS § 263 lg 1 p 2 järgi toime pandud kuriteos kaudse tahtluse tuvastamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt järgmised.
13.J. Kibuvits ei soovi vaidlustada varguseid. Ta ei pannud avaliku korra rikkumist toime kavatsetusega. Tema osalus selles teos oli juhuslik. Ta ei sihtinud kedagi relvaga ega soovinud ähvardada. Ta arvas, et relv on laskekõlbmatu. Seetõttu sai ta kuriteo toime panna üksnes kaudse tahtlusega.
14.Varguste eest mõistetud 2 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust tuleb vähendada. J. Kibuvits kinnitas, et ta ei pane enam varavastaseid kuritegusid toime ja läheb ravile. Samuti tuleb 4(11)
vähendada KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 1 lg 1 järgi mõistetud karistust. Ta osales teos juhuslikult ja see polnud intensiivne tegu. Tahtluse vormi muutmine annab aluse karistuse vähendamiseks. Lisaks tuleks vähendada liitkaristust ja jätta sellest osa täitmisele pööramata. J. Kibuvits kahetseb oma tegusid ega pane rohkem kuritegusid toime. Tema vaimne tervis sai tugevasti kannatada, kui prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe maakohtust tagasi saadeti. Ta palub asja juurde võtta haigusloo väljavõtte, millest nähtub tema vaimne seisund pärast kokkuleppe tagastamist. J. Kibuvitsa apellatsioon
15.J. Kibuvits taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja vangistuse osalist täitmisele pööramata jätmist. Ta sai kannatada, kui maakohus ei nõustunud kokkuleppega, mille järgi oleks ta pidanud kandma šokivangistust ja ülejäänud karistus oleks jäänud täitmisele pööramata. Ta hakkas vabaduses alkoholi tarvitama, millest said pahandused alguse. Kohus tõi välja, et J. Kibuvits on pannud toime tapmise, kuid sellest on möödas 30 aastat ja ta on võla ühiskonna ees tasunud. Prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe järgi pidi ta minema alkoholisõltuvuse ravile. Talle süüks arvatud tegu KarS § 4181 lg 1 järgi tuleb kvalifitseerida KarS § 418 lg 1 järgi. Sel relval olid valmistaja poolt markeeringud ja seerianumbrid. Sarnane olukord oli kohtuasjas nr 1-25-7087. Tingimisi täitmisele pööratud karistus on tõhusam, sest J. Kibuvits on nii vana ja haige, et vangistus põhjustab kannatusi. Ta on vahi all viibinud 9 kuud. Menetlus ringkonnakohtus
16.Tartu Ringkonnakohtu 6. augusti 2026. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ja pooltele anti 24. augustini 2026 aega seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Prokuratuuri seisukoht
17.Prokurör palub 24. augusti 2026. a seisukohas jätta maakohtu otsuse muutmata, leides, et J. Kibuvits pani avaliku korra rikkumise toime kavatsetusega. Ta käitles tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja kuriteo ümberkvalifitseerimiseks pole põhjust. Maakohus vaagis põhjalikult J. Kibuvitsale mõistetavat karistust ja leidis, et kohaldada tuleb reaalset vangistust. J. Kibuvitsa seisukoht
18.J. Kibuvits saatis 23. augustil 2026 ringkonnakohtule kirja, milles pöörab tähelepanu sellele, et talle mõistetud karistus on ebaõiglane, sest esialgne kokkulepe oli tingimisi vangistus. Prokuratuur ja kaitsja pakkusid talle lühimenetlust, milles vähendatakse karistust kolmandiku võrra. Prokurör taotles kohtult aga liiga pikka vangistust. Tema karistust kergendab asjaolu, et ta on algusest peale enda süüd tunnistanud. Ta palus paljudelt poodidelt vabandust ja lubas kannatanult varastatud jalgratta kinni maksta. Kriminaalhooldus aitaks tal resotsialiseeruda.
19.J. Kibuvits saatis 25. augustil 2026 kaebuse täienduse, milles leiab, et prokuratuuri seisukohta ei tohiks arvesse võtta, sest lühimenetluses ei tohi prokuratuur apellatsiooni esitada.
20.28. augustil 2026 esitas J. Kibuvits taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valvega aadressile Põhja pst 25-17, Tartu. Tema selg on haige ja tervis vanglas halveneb.
5(11)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Sissejuhatus
21.Apellatsioonides pole vaidlustatud J. Kibuvitsa süüd KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 33 varguses ja keskendutud on peamiselt taotlusele vähendada karistust. Kolleegium väljub KrMS § 340 lg-st 1 juhindudes apellatsioonide piirest, sest maakohus eksis J. Kibuvitsa KarS § 263 lg 1 p 2 järgi süüdi tunnistades. Sel põhjusel tuleb muuta ka J. Kibuvitsale mõistetud karistust. J. Kibuvitsa väited seoses tema süüditunnistamisega KarS § 4181 lg 1 järgi maakohtu otsuse tühistamist kaasa ei too. Kolleegium käsitleb kõigepealt apellantide menetluslikke taotlusi (a), seejärel J. Kibuvitsale süüks arvatud kuritegusid KarS § 263 lg 1 p 2 (b) ja KarS § 4181 lg 1 järgi (c) ning mõistab talle uue karistuse (d). Viimaks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu küsimuse (e). (a) Taotlused
22.J. Kibuvits taotleb vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Tartu Ringkonnakohtu 6. augusti 2026. a määrusega seati KrMS § 331 lg 1 1 p 2 alusel kindlaks tähtaeg, mille jooksul tuli kohtumenetluse pooltel esitada kõik seisukohad ja taotlused. Selleks tähtajaks määrati 24. august 2026. Kuna J. Kibuvits esitas vahistamise asendamise taotluse pärast ette nähtud tähtaega 28. augustil 2026, tuleb see jätta läbi vaatamata (vt nt RKKK 17.10.2019, 1-18-5023/12, p 25). Neil põhjustel ei võta ringkonnakohus arvesse ka J. Kibuvitsa 25. augustil 2026 esitatud kirja.
23.Kaitsja taotleb J. Kibuvitsa haigusloo kohtuasja materjalide juurde võtmist, sest see näitab tema terviseseisundit pärast seda, kui maakohus tagastas kokkuleppemenetluse kohaldamiseks saadetud kriminaaltoimiku prokuratuurile. Kuna lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali põhjal (KrMS § 233 lg 1 ja § 237 lg 4), ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. See tähendab, et lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul on täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtus (RKKK 29.11.2010, 3-1-1-79-10, p 10.1). Seetõttu jätab kolleegium kaitsja taotluse rahuldamata. (b) Süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi
24.Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et J. Kibuvits võttis 4. mail 2025 koos T.T. iga B.D. auto akna juures seistes pükste värvli vahelt gaasipüstolist ümber ehitatud tulirelva ja käskis relva enda ees hoides B.D. l mobiiltelefonist fotod kustutada. B.D. l tekkis hirm enda ja V.N. u elu ja tervise pärast. (Vt maakohtu otsuse p-d 49–60, lk-d 16–18). Kohus eksis aga järelduses, et tegu on KarS § 263 järgi avaliku korra rikkumisega, sest häiritud oli ka sõidukis viibinud V.N. (vt maakohtu otsuse p 64, lk 19).
25.Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi eeldab KarS § 263 asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas võib väljuda konflikti osapoolte sfäärist ning häirida või ohustada asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Samas pole mitte iga konfliktiväline isik, kelle õigusrahu rikutakse, käsitatav kõrvalise isikuna. Riigikohus on korduvalt osutanud, et konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibijaid ei saa üldjuhul pidada asjasse puutumatuteks isikuteks. (Vt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p-d 13– 14 koos viidetega.)
6(11)
26.Kahtlemata häiris B.D. relvaga ähvardamine samas autos viibinud V.N. ut, kuid see ei anna alust kvalifitseerida tegu avaliku korra rikkumisena. V.N. sõitis kaasreisijana B.D. ga poest koju ja oli temaga koos autos ähvardamise ajal. Seega moodustasid B.D. ja V.N. ühe seltskonna ning viimast ei saa pidada kõrvaliseks inimeseks. Kriminaalmenetluses pole tuvastatud, et sündmuse juures viibinuks kolmandaid inimesi, kes ei puutunud asjasse ning kelle rahu ja turvatunnet oleks häiritud.
27.Ehkki J. Kibuvitsa tegu ei vasta avaliku korra rikkumise koosseisule, ei tingi see tema õigeksmõistmist. KrMS § 309 lg-st 2 koostoimes § 306 lg 1 p-dega 1–3 järeldub, et süüdistuses kirjeldatu osaline tõendamata jäämine kohtumenetluses või asjaolude tuvastamine süüdistatavale soodsamal kujul ei tingi osalist õigeksmõistmist, kui kohtu kindlakstehtu vastab mis tahes süüteo tunnustele. Kui süüdistuses kirjeldatud faktikogum, mis objektiivselt moodustab ühe teo, leiab kohtumenetluses tõendamist vaid osaliselt, ent vastab sellest hoolimata mingi kuriteo tunnustele, tuleb kohtul teha üksnes süüdimõistev otsus. (Vt RKKK 04.03.2021, 1-20-470/34, p-d 23–24.)
28.Kolleegium leiab, et J. Kibuvits tuleb tunnistada süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamises. J. Kibuvits nõudis B.D. lt fotode kustutamist relva välja võttes ja seda enda ees hoides. Sellega lõi ta B.D. le ettekujutuse surma või vähemalt tervisekahjustuse tekitamisest. B.D. hakkas oma elu pärast kartma (vt maakohtu otsuse p 50, lk 16 ja I kd, tl 24). Selline ähvardus tunduks reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kaitsjaga ei saa nõustuda selles, et J. Kibuvits ähvardas B.D. t juhuslikult. J. Kibuvits tegi seda kavatsetusega KarS § 16 lg 2 järgi. Ta seadis endale eesmärgiks relva kasutades B.D. le tema tapmisest või tervisekahjustuse tekitamisest tõsiselt võetava ettekujutuse loomise ja teadis seda. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
29.Kuna J. Kibuvitsa süüdistati KarS § 263 lg 1 p 2 järgi avaliku korra raskes rikkumises relvaga ähvardades, on olnud süüdistataval ja kaitsjal võimalus esitada vastuväiteid ka ähvardamist puudutavale osale. Niisiis pole teo ümberkvalifitseerimisega kaitseõigust rikutud. (c) Süüdistus KarS § 4181 lg 1 järgi
30.J. Kibuvits on seisukohal, et talle KarS § 418 1 lg 1 järgi süüks arvatud tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 418 lg 1 järgi, sest tegu polnud RelvS § 20 lg 1 p 6 järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelvaga. Selle seisukoha toetuseks osutas J. Kibuvits Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2026. a otsusele kriminaalasjas nr 1-25-7087.
31.KarS § 4181 lg 1 näeb ette karistuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdistuse järgi käitles J. Kibuvits gaasipüstolit BLOW TR 9202 B17Y2-18050775, mis on ümber ehitatud tulirelvaks. Ekspertiisiakti järgi kuulub see püstol tulirelvade hulka ja on laskekõlblik (I kd, tl 104). Maakohus leidis, et kuna püstoli peal on valmistaja markeeringud ja seerianumbrid, mis osutavad gaasipüstolile, siis ümberehitamise tõttu pole need enam püstoli liigiga kooskõlas. Seetõttu puuduvad sel RelvS § 20 lg 1 p 6 alusel nõutavad valmistaja markeeringud. (Vt maakohtu otsuse p 76, lk 21). Kolleegium nõustub selle seisukohaga, leides järgmist.
32.Avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise eesmärgil on relvade käitlemisele seatud ranged nõuded (RelvS § 1 lg 1). RelvS § 24 lg 1 järgi peetakse relvade ja nende omanike üle registrit, mille eesmärk on muu hulgas tagada Eestis asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade jälgitavus ning tagada relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve. Relva soetamine, omamine ja valdamine on rangelt kontrollitud, muu hulgas on see lubatud vaid kindlal otstarbel (RelvS § 28 ja § 31),
7(11)
selleks on füüsilistele isikutele seatud vanusepiir (RelvS § 29 lg 1) ning isikul peab olema relvaluba, mille saamiseks esitada tervisetõend ja sooritada relvaeksam (RelvS § 35 lg-d 2 ja 6).
33.Relvaseadus liigitab relvad piiramata tsiviilkäibega relvadeks (RelvS § 18), piiratud tsiviilkäibega relvadeks (RelvS § 19) ja tsiviilkäibes keelatud relvadeks (§ 20). Ükski tulirelv ei kuulu piiramata tsiviilkäibega relvade hulka. Piiratud tsiviilkäibega on RelvS § 19 lg 1 p 5 järgi tulirelvad, mis pole nimetatud § 20 lg-s 1 ehk mis pole tsiviilkäibes keelatud tulirelvad. KarS § 418 lg 1 koosseisu objektiivsetele tunnustele vastab üksnes RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes piiratud tsiviilkäibega tulirelva ebaseaduslik käitlemine, sest tsiviilkäibes keelatud tulirelvade käitlemine on karistatav KarS § 4181 lg 1 järgi (vt P. Pikamäe ja J. Sootak. Karistusseadustik. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2021, § 418 komm 3.2.2).
34.Relvade ohutuse ja järelevalve tagamiseks näeb relvaseadus ette arvukalt nõudeid. Tulirelva valmistamiseks on vaja tegevusluba ning sellega tegelev isik on kohustatud tagama toodangu nõuetekohase kvaliteedi ja ohutuse (RelvS § 66 lg 1 p 1 1, § 73 lg 1 ja lg 3 p 2). Ka relva ümbertegemine nõuab tegevusluba ja lisaks on ümbertegemiseks vajalik esitada iga kord taotlus Politsei- ja Piirivalveametile (RelvS § 66 lg 1 p 2, § 77 lg 2, § 80 lg 1 ja § 81 lg 1). Relva valmistajal on just tulirelvadele markeeringu kandmise kohustus, mis tuleb teha selliselt, et selle eemaldamine oleks tehniliselt raske või võimatu (RelvS § 73 1 lg 1). Tulirelva markeerimise täpsemad nõuded on nähtud ette Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2019. a määruses nr 1 „Tulirelva, tulirelva oluliste osade, akustilise relva, laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“. Teist liiki relvade, sh gaasi- või hoiatus- ja signaalrelvade (vt RelvS § 11) markeerimist sellisel viisil reguleeritud pole. Samuti on tulirelvad olemuselt ohtlikumad kui näiteks gaasirelv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks ärritava toimega gaasiga või hoiatus- ja signaalrelv, mis on valmistatud paukpadrunite tulistamiseks (RelvS § 11 p-d 2 ja 7).
35.RelvS § 20 lg 1 loetelus on nimetatud relvad, mille käitlemist saab pidada teistest ohtlikumaks kas nende varjatavuse, kontrollimatuse või kahju tekitamise ulatuse tõttu. Nende tsiviilkäibes lubamise puhul poleks võimalik tagada käitlemisele piisavat ohutust ja järelevalvet. RelvS § 20 lg 1 p 6 sätestab, et tsiviilkäibes on keelatud tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Kolleegium leiab, et sellest sättest on võimalik üheselt aru saada nii, et kui tulirelval puudub tulirelva valmistaja markeering tulirelva kohta, on relv tsiviilkäibes keelatud. Seega pole RelvS § 20 lg 1 p 6 tähenduses määrav üksnes see, kas tulirelval leidub ükskõik milline tootja tähis, vaid see, kas tulirelval on selline valmistaja markeering, mis seostub relva tegeliku liigiga ning võimaldab seda tulirelvana tuvastada ja jälgida. Kui muud liiki relv ehitatakse relvaseaduse nõudeid eirates ümber tulirelvaks, pole sel tulirelva valmistaja markeeringut, mis võimaldaks tuvastada selle valmistaja ja nõuetele vastavuse.
36.Neil põhjustel ei saa RelvS §-s 11 toodud muud liiki relvast ümber ehitatud tulirelva pidada piiratud tsiviilkäibega relvaks RelvS § 19 lg 1 p 5 järgi, isegi kui sel on säilinud mingisugune märgistus. J. Kibuvits käitles gaasipüstolist ümber ehitatud tulirelva, millel olid kirjas tootja logo ning gaasipüstoli nimetus „BLOW TR 9202“ ja number „B17Y2-18050775“ (I kd, tl 103–104). Need tähised kõnelevad gaasipüstolist, ehkki pärast ümberehitamist on tegu tulirelvaga. See tähendab, et tulirelval pole selle valmistaja markeeringut RelvS § 731 lg 1 mõistes ja seda tuleb käsitada RelvS § 20 lg 1 p 6 tähenduses tsiviilkäibes keelatud tulirelvana, mille ebaseaduslik käitlemine on karistatav KarS § 4181 lg 1 järgi. Selline tõlgendus ei irdu põhiseaduse § 23 lg-s 1 ja KarS § 2 lg-s 1 sätestatud määratletuse põhimõttest (vt ka RKKK 09.11.2018, 1-17-6580/138, p 12), sest J. Kibuvitsale oli talle süüks arvatud teo toimepanemise hetkel mõistlikult ettenähtav, et gaasipüstolist ümber ehitatud tulirelva käsitsemisel käitleb ta tulirelva valmistaja
8(11)
markeeringuta tsiviilkäibes keelatud tulirelva. Kolleegium möönab, et irdub seejuures Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2026. a otsuses nr 1-25-7087 avaldatud seisukohtadest.
37.Kolleegium nõustub maakohtuga, et J. Kibuvits pani kuriteo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta selgitas kohtuistungil detailselt relva tunnuseid ja seda, et relv on ümber ehitatud. Tal pole relvaluba ühegi relva käitlemiseks. Seega pidas ta võimalikuks, et käitleb ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja möönis seda. (d) Karistus
38.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles J. Kibuvits tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, ning tunnistab ta süüdi KarS § 120 lg 1 järgi, tuleb muuta ka tema karistust.
39.Maakohus karistas J. Kibuvitsa KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 1 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, sest J. Kibuvits pani toime ühe teo, mis vastas mitmele erinevale kuriteokoosseisule. Kolleegium on seisukohal, et J. Kibuvits pani ähvardamise ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise toime ühe teoga. KarS § 63 lg 1 järgi tuleb mõista talle karistus KarS § 4181 lg 1 alusel, sest see näeb ette neist raskeima karistuse: ühe- kuni viieaastase vangistuse. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustudes, et J. Kibuvitsa süü oli mõnevõrra keskmisest väiksem. Ta ähvardas kannatanut tulirelvaga, mis oli ümber ehitatud ja tsiviilkäibes keelatud. Samas ei suunanud ta relvatoru kannatanule ja ähvardamine kestis lühikest aega. (Vt maakohtu otsuse p 89, lk 23.)
40.J. Kibuvitsa on kriminaalkorras karistatud 18 korda ja ka väärtegude eest 18 korda. Viimati tunnistati ta Harju Maakohtu 3. augusti 2021. a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel karistati teda 2 aasta 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega. Ta vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28. septembril 2022, ent karistus pöörati Harju Maakohtu 3. novembri 2022. a määrusega uuesti täitmisele. Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2017. a otsusega on teda karistatud muu hulgas KarS § 418 lg 1 järgi. (Vt maakohtu otsuse p-d 87–89, lk-d 22–23.) Toodu näitab, et varasemad karistused, vangis viibimine ega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine pole J. Kibuvitsa mõjutanud, vaid ta on jätkanud erinevate kuritegudega. Arvestades J. Kibuvitsa süü suurust ja võimalust mõjutada teda edaspidi süütegudest hoiduma, mõistab kolleegium talle KarS § 4181 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
41.Apellatsioonides on taotletud ka varguste eest mõistetud karistuse vähendamist. J. Kibuvitsa väide, et ta on süüd tunnistanud, pole karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes. Tema süü vargustes on keskmine. Ta pani toime 33 vargust veidi enam kui aasta jooksul. J. Kibuvits vabanes täitmisele pööratud karistusest 20. oktoobril 2023 ja pani uue kuriteo toime vähem kui 9 kuud pärast vabanemist. Teda on korduvalt karistatud muu hulgas varavastaste kuri- ja väärtegude eest. (Vt maakohtu otsuse p-d 87–89, lk-d 22–23.) Neil põhjustel ei saa kõneleda sellest, et J. Kibuvitsale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi mõistetud 2 aastat ja 3 kuud vangistust oleks liialt karm. J. Kibuvitsa lubadus kuritegudest loobuda kohut ei veena. Samuti ei tingi karistuse kergendamist asjaolu, et J. Kibuvits on enda sõnul vana ja haige. Vangistusseaduse § 53 lg-te 1 ja 2 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kui ravi andmiseks puudub võimalus, suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavatele tagatud sõltuvalt nende terviseseisundist vajalik ja nõuetekohane tervishoiuteenus. Kuna maakohus pole J. Kibuvitsale varguste eest karistust mõistes eksinud, jääb see muutmata.
9(11)
42.J. Kibuvitsale KarS § 4181 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi uue karistuse mõistmine tingib ka liitkaristuse muutmise. Kolleegium mõistab J. Kibuvitsale juhindudes KarS § 64 lg-st 1 liitkaristuseks 3-aastase vangistuse. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust kolmandiku võrra vähendada. Seega jääb J. Kibuvitsa karistuseks 2 aastat vangistust, mille algust tuleb KarS § 68 lg 1 alusel lugeda alates 7. oktoobrist 2025.
43.J. Kibuvits ja tema kaitsja leiavad, et mõistetud vangistus tuleks jätta osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, sest prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppes nii tehti. J. Kibuvitsa karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 järgi tema süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis süüküsimus lahendatakse (vt RKKK 19.06.2019, 1-17-11930/45, p 15). Kohus pole seotud karistuskokkuleppega, milleni on jõudnud süüdistatav ja prokuratuur. Seda näitab KrMS § 248 lg 1 p 2, mille järgi tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile, kui ta ei nõustu karistuse liigi või määraga. Kriminaalasja materjalidest ja apellatsioonidest nähtub, et seda kohus ka tegi. Seejärel saadeti asi kohtusse üldmenetluses ja hiljem lepiti kokku lühimenetluse kohaldamises. Kohtunik selgitas J. Kibuvitsale põhjalikult, et enam karistuses kokku ei lepita ja karistuse mõistab kohus (vt dtl 423–424). Lisaks leiab kolleegium, et J. Kibuvitsa kuritegude asjaoludest ja isikust ei tulene erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid jätta talle mõistetud karistuse osaliselt tingimisi täitmisele pööramata (vt RKKK 20.03.2025, 123-52/69, p 23). (e) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu
44.Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2026. a otsuse osas, millega J. Kibuvits mõisteti süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, teda karistati KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 418 1 lg 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust ning mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra. Tühistatud osas teeb kolleegium KrMS § 340 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3 tuginedes uue otsuse, millega tunnistab J. Kibuvitsa süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõistab talle KarS § 418 1 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb J. Kibuvitsale mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra vähendada. J. Kibuvitsal tuleb kanda 2 aastat vangistust. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
45.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 178,56 euro (sh käibemaks 34,56 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks 30 minutit ja apellatsiooni koostamiseks 90 minutit. Kolleegium peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab selle. See kulu jääb KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt süüdistatava kanda, sõltumata sellest, et ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 kohase otsuse. Apellatsioonimenetluse kulude hüvitamise üle otsustamisel (KrMS § 185 järgi) tuleb arvesse võtta seda, millises osas apellatsioon rahuldatakse ja milline on apellatsiooni põhjendatud argumentide osakaal ning maht (vt RKKK 25.11.2020, 1-18-5815/389, p 60). Kui maakohtu otsust ei muudeta süüdistatava huvides esitatud apellatsiooni alusel ja selline kaebus osutub põhjendamatuks, peab selle apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu hüvitama KrMS § 185 lg 2 esimese lause järgi süüdistatav (vt ka RKKK 16.06.2023, 1-21-1421/182, p 151 koos viitega). Kaitsja taotles küll J. Kibuvitsa karistuse vähendamist, ent seda ei tinginud kaitsja argumendid, vaid hoopis maakohtu otsuse muutmine ringkonnakohtu algatusel apellatsioonide piirest väljudes. Sel põhjusel jääb kaitsja tasu süüdistatava kanda.
10(11)
46.Kolleegium selgitab, et juhul kui J. Kibuvits ei tasu 178,56 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.