01.11.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-24-110181
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi V.K. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2352,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479); lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: V.K. (isikukood xxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3967502 tulenev põhivõlg 1500 eurot, intress perioodi 20.08.2023 - 04.11.2023 eest 104,66 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, viivis perioodi 05.11.2023 – 12.07.2024 eest 284,09 eurot, viivis perioodi 13.07.2024 – 01.11.2024 eest 126,69 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni 27,60% aastas.
3.Jätta rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 15 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 99,36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 0,64% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 864,43 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (864,43 euro) tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 12.07.2024 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 22.07.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SR3967502 tulenev põhivõlgnevus 1500 eurot, intress 104,66 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 284,09 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 13.07.2024 kuni põhinõude (1500 eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 27,60%.
2.Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist.
2.1.Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja sõlmisid sidevahendite teel 22.07.2023 tarbijakrediidilepingu nr SR3967502, mille alusel väljastati kostjale laenu 1500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49,99% ning selle arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (1500 eurot), intressimäära (27,6%), krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevi, lepingutasu (75 eurot). Hageja väitel ei ole kostjalt lepingu katteks laekumisi toimunud. Krediidiandja saatis kostjale e-kirjaga kostja poolt lepingus märgitud e-postiaadressile 20.10.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.11.2023. Placet Group OÜ loovutas 7.11.2023 kostja vastase nõude hagejale ja kostjat on nõude loovutamisest teavitatud. Hageja arvestab intressi vastavalt lepingule 27,6% aastas ja 0,08% päevas ning märgib, et kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.08.2023 kuni ülesütlemiseni 4.11.2023 kokku 104,66 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 5.11.2023 aastase intressi määraga võrdses määras so 27,6% laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja selgitab võla sissenõudmiskulude 50 eurot kujunemist: 19.12.2023 tasulise kirja saatmine 25 eurot, 29.12.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 17.01.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi Ametlike Teadaannete 21.08.2024. Kohus saatis kostjale menetlusdokumendid ka epostiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates
kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, hageja on tähtaegselt esitanud täiendused.
4.Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 410 lg 1 kohaselt võib tarbijakrediidileping olla sõlmitud ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg (VÕS § 408 lg 1). Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).
4.2.Hageja selgitab, et kostja esitas laenutaotluse krediidiandja veebikeskkonna kaudu smsraha.ee. Hageja selgitas vastuseks kohtu küsimusele, et laenutaotluse sisuks oli see info, mis hageja taasesitas 04.10.2024 menetlusdokumendis (dtl 127). Kohus märgib, et ei ole usutav, et kostja esitas kõik need andmed, mis hageja on esile toonud, nt vaevalt esitas kostja ise „kliendi tüüp: uus“, „kliendisuhte loomise kuupäev 1508.2021“, Riikliku taustaga isiku osas viimase kontrolli tegemise aeg jms. Andmeteks, mida saab pidada usutavaks, et laenutaotleja võiks ise esitada, on nimi, isikukood, telefoninumber, e-postiaadress, aadress, tegevuse valdkond („Logistika, ladu“), töökogemus („2-5 aasta“), sissetulekud töötasu 1034, finantskohutused/tüüp: Tarbijalaen/väikelaen 189, majandamiskulud 0. Samas ei ole hageja esile toonud, mis kuupäeval kostja laenutaotluse esitas ning see ei selgu ka kohtule esitatud tõenditest). Täiendavalt esitas hageja 04.10.2024 menetlusdokumendiga koos tõendi, millest nähtub, et 21.07.2023 on krediidiandja saatnud kostja e-postiaadressile e-kirja pealkirjaga „lepingueelne teave SR3967502“. Kirjale olid lisatud lepingueelse teabe fail ning tarbijakrediidi teabelehe fail (dtl 133). Samuti on hageja esitanud kohtule tõendi kostja isikusamasuse tuvastamise kohta (dtl 48), millel on kostja nimi ja allkiri ning kuupäev 15.08.2021 ning millele on lisatud kostja IDkaardi fotokoopia. Hageja väitel on krediidiandja kostjale enne lepingu sõlmimist saatnud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, lepingu põhitingimused ja üldtingimused ning et kostja on tingimustega nõustunud, neid aktsepteerinud ja lepingu sõlminud. Laenulepingu, laenulepingu üldtingimuste ning hinnakirja kostjale edastamise tõendamiseks on hageja esitanud 22.07.2023 krediidiandja poolt kostjale saadetud e-kirja (dtl 115). E-kirjas on märgitud, et krediiditaotlus rahuldati ning krediit väljastatakse ning et saadetakse lepingdokumendid.
Kohus märkis, et hageja väitel andis kostja kinnituse lepingutingimustega nõustumise kohta (ning et kohus saab hageja selgitustest aru, et ajaliselt pidi selle kinnituse andmine toimuma peale kirjeldatud dokumentide saatmist), ent hageja ei ole selgitanud, millisel viisil ja kus see kinnitus anti ega seda tõendanud. Hageja vastas, et kostja on kinnitanud lepingu tingimustest arusaamist oma käitumisega s.o asudes seda täitma. Samas ei ole kostja hageja väitel ühtegi tagasimakset teostanud. Seetõttu jääb arusaamatuks, milles seisnes kostjapoolne käitumine või täitmine. Kuigi hageja on väitnud, et kostja tasus lepingutasu, siis kohtule esitatud maksekorraldusest (dtl 142) nähtub, et lepingutasu pidas krediidiandja kinni välja makstavast laenusummast, st ka selles osas ei teinud kostja mingit käitumisakti. Kohus peab usutavaks, et kostja esitas mingisuguse sisuga tahteavalduse laenu saamiseks teadmata ajal ja teadmata sisuga. Krediidiandja vastas tahteavaldusele, saates lepingueelse informatsiooni, teabelehe ja laenulepingu. Hageja on kohtule esitanud maksekorralduse (dtl 142), millest nähtub, et krediidiandja on 25.07.2023 kandnud kostjale üle 1425 eurot, st on tõendanud, et laenusumma kanti kostja arvelduskontole üle. Seega tulenevalt sellest, et laen on kostjale välja makstud, tuleb lugeda krediidileping kehtivaks VÕS § 408 lg 2 alusel ning täidetud on ka sidevahendite teel sõlmitava tarbijakrediidilepingu vorminõue – lepingudokumentide tarbijale püsival andmekandjal esitamine.
5.Krediidi kulukuse määr Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 49,99%. Arvestades, et laenusumma oli 1500 eurot, lepingutasu 75 eurot, intress 27,69% ning laen tuli tagasi maksta 9 osamaksega, jääb krediidi kulukuse määr lepingus toodu piiresse ning ei ületa lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (50,16%).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõte
6.1.VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
6.2.Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud tõenditena isikusamasuse tuvastamise tõendi, krediidianalüüsi ja kostja pangakonto väljavõtte. Hageja selgituse kohaselt kontrollis krediidiandja avalikke andmebaase, kostja poolt taotluses esitatud teavet ning kontrollis kostja sissetulekuid ja finantskohustusi kostja pangakonto väljavõtte alusel. Hageja väitel sai krediidiandja neist teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1044,27 eurot ning kohustused 265,29 eurot. Krediidiandja arvestas kõik kostja kulud ning taotleva laenu osamakse (186,58 eurot) tuludest maha ning sai teada, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 292,40 eurot. Hageja esitatud selgitustest nähtub, et krediidiandja arvestas kostja majapidamiskuludeks üldkohaldatava määrana 300 eurot. Nagu märgitud, peab kohus usutavaks, et andmeteks, mida kostja võis laenu taotlemisel ise esitada, on tegevuse valdkond („Logistika, ladu“), töökogemus („2-5 aasta“), sissetulekud töötasu 1034, finantskohutused/tüüp: Tarbijalaen/väikelaen 189, majandamiskulud 0. On ilmselge, et ühegi inimese majandamiskulud ei saa olla 0 eurot kuus ning seetõttu kohaldas krediidiandja üldkohaldatavat määra, 300 eurot. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt majandamiskulude kohta täpsustusi küsinud või üldkohaldatava määra asjakohasust kostja konto väljavõttelt üle kontrollinud. Hageja ei ole ka esile toonud, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ülalpeetavate kohta ega seda üle kontrollinud. Samas tuleb arvestada, et kostja on Läti kodanik, mistõttu Eesti rahvastikuregistris ei pruugigi olla andmeid tema ülalpeetavate kohta. Ülalpeetavate olemasolust sõltub ka eeldatavate majandamiskulude suurus; nende olemasolul ei saa arvestada ühe inimese majandamiskulude miinimumiga. Statistikaameti poolt 2022. aasta andmete põhjal arvutatud elatusmiinimum oli 303,4 eurot kuus (Statistikaamet avaldab elatusmiinimumi tavaliselt aasta viimases kvartalis). Konto väljavõttelt nähtub palga laekumine hageja väidetud suuruses. Hageja esitatud kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja oli laenu võtnud kahelt krediidiandjalt, väikelaen Swedbank AS-st ning Creditea krediidikonto IPF Digital AS-st, mille kuumaksed jäid hageja poolt välja toodu piiresse (kokku ca 265 eurot). Seejuures oli kostja IPF Digital AS-si krediidikonto limiiti kasutanud veebruaris 100 eurot, märtsis ja aprillis kummaski 10 eurot, mais 200 eurot ning juunis kaks korda, kokku 140 eurot. Muudest püsikuludest nähtub konto väljavõttelt autorent 230 eurot kuus, sideteenused ning toidukulud. Hageja nõude aluseks oleva laenulepingu järgi lisandus kostjale finantskohustus 186,58 eurot kuus. Konto väljavõttelt ei nähtu makseid kostja oma kontode vahel ega muid asjaolusid, mida krediidiandja oleks pidanud arvesse võtma kostja maksevõimet negatiivselt mõjutavate asjaoludena. Konto väljavõttelt ei nähtu ka kulutusi, mis viitaksid ülalpidamiskohustuse olemasolule.
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuigi krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust täielikult, jättes kostjalt küsimata andmed ülalpeetavate kohta ning aktsepteerides kostja avaldust, et tema majandamiskulud on 0 eurot, ei saa siiski teha järeldust, et kostja poolt laenu tagasimaksmise võimekust tuli pidada ebatõenäoliseks. Kostja oli võtnud küll mitu tarbijakrediiti, ent tasus neid, kõik laenumaksed kokku (452 eurot) moodustasid kostja sissetulekust alla 50%, kostjale jäi peale finantskohustuste tasumist arvestuslikult 592 eurot, millest kostja sai tasuda autorendi 230 eurot ning järele jäi arvestuslik elatusmiinimum.
7.Nõude loovutamine Hageja väitel loovutas Placet Group OÜ 7.11.2023 kostja vastase nõude hagejale ja kostjat on nõude loovutamisest teavitatud. Hageja on esitanud nõude loovutamise tõendamiseks krediidiandja kinnituse (dtl 138).
8.Põhivõla nõue Laen tuli tagastada 9 tagasimaksega, viimase tagasimakse tähtaeg oli 20.04.2024. Seega oleks leping ka korraliselt lõppenud. Kuid hageja väitel öeldi leping erakorraliselt üles, kui kostja oli jätnud tasumata kolm tagasimakset. Hageja väitel saatis krediidiandja lepingu ülesütlemise teate kostjale e-kirjaga (hageja on kohtule esitanud kõnealuse e-kirja, dtl 117) kostja poolt lepingus märgitud e-postiaadressile 20.10.2023, andes kostjale kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges krediidiandja hageja väitel lepingu üles öelduks 4.11.2023. Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid üldse teinud. Hageja on esile toonud, et lepingu üles ütlemise eeldused olid täidetud ning tõendanud üles ütlemise teate saatmise. Seega on kohus seisukohal, et leping on kehtivalt üles öeldud 4.11.2023 ning kogu põhivõlg on sissenõutavaks muutunud. Kuigi krediidiandja kandis kostjale üle laenusumma, millest oli maha arvestatud lepingutasu, oli lepingujärgne laenusumma siiski 1500 eurot. Seega tuleb lugeda, et kostja on lepingutasu tasunud, ent tagastamata on laenusumma 1500 eurot. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 1500 eurot VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel, sest raha väljamaksmine laenulepingu alusel kostjale on tõendatud, kostja pole raha tagastanud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.
9.Intressinõue Hageja on välja toonud, et arvestab intressi vastavalt lepingule 27,6% aastas ja 0,08% päevas ning märgib, et kostjal on intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o 20.08.2023 kuni ülesütlemiseni 4.11.2023 kokku 104,66 eurot. Kohtule esitatud lepingudokumendis on märgitud hageja välja toodud intressimäär (dtl 36). Seega rahuldab kohus hageja intressinõude VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1 ja § 108 lg 1 alusel.
10.Viivise ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue
10.1.Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so alates 5.11.2023 aastase intressi määraga võrdses määras so 27,6% laenulepingu üldtingimuste punkti 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Hageja on tõendanud, et üldtingimused esitati kostjale (saadeti e-postiga), üldtingimustele on ka lepingus viidatud. Üldtingimuste punkti 7.1. kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda viivist intressimääras. Seetõttu rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt välja viivise alates 05.11.2023 määras 27,60% aastas VÕS § 101 lg 1 punkti 6 ja § 113 lg 1 alusel kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Viivis perioodi 05.11.2023 – 12.07.2024 eest on 284,09 eurot, viivis perioodi 13.07.2024 – 01.11.2024 eest
on 126,69 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus viivise põhivõlalt välja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Lepingu üldtingimuste punktis 7.4 on sätestatud, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu vastavalt laenuandja hinnakirjale ja võlaõigusseaduses § 1132 sätestatule. Hageja on kohtule esitanud üldtingimustes punktis 7.4. viidatud hinnakirja (saadetud kostjale e-kirjaga 22.07.2023), milles on märgitud, et tasuline võlateade (pärast lepingu lõppemist) üle 1001 euro suuruse nõude korral on 25 eurot ning teine ja kolmas tasuline võlateade on 5 eurot kiri. Muude sissenõudmiskulude tasusid hinnakirjas ei kajastu. Hageja on vastuseks kohtule selgitanud, et 19.12.2023 meeldetuletuskiri saadeti Itella postiga kostja rahvastikuregistrijärgsele postiaadressile XXX. Hageja esitatud tõendist (dtl 82) võib aru saada, et kaks ülejäänud kirja (29.12.2023 ja 17.01.2024) saadeti e-postiga. Lihtmenetluses võib kohus arvestada poole seletusi tõendina, seega loeb kohus tõendatuks, et krediidiandja saatis nimetatud meeldetuletuskirjad. Kohus rahuldab kolme meeldetuletuskirja saatmise kulu hüvitamise nõude kokku 35 eurot. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 113 1 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. VÕS § 113 2 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Kuivõrd hageja viidatud üldtingimustes ega hinnakirjas ei olnud välja toodud muude makseviivitusega seotud kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, jätab kohus ülejäänud osas hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.
11.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 04.10.2024. Hageja menetluskuludeks on: riigilõiv 350 eurot; maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 ja hageja poolt esindajale makstud tasu 1014 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatuks loetud 20.10.2024, teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja vastanud ei ole. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2352,75 eurot, millelt on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 350 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 350 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. Tulenevalt TsMS § 172 lg 9 ja § 484 2 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 32-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-204817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja
põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 6 tundi summas 1014 eurot. Õigusabi osutamise sisaldas järgmisi toiminguid: -nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule 2 tundi; -13.09.2024 seisukoha koostamine, lisa tellimine, komplekteerimine, kohtule esitamine 2 tundi; -03.10.2024 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 2 tundi. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Lähtudes menetlusdokumentide sisust ja mahust peab kohus 13.09.2024 õigusabitoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ja 03.10.2024 õigustoimingu põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Ülejäänud osas peab kohus lepingulise esindaja õigusabitoiminguid ja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks. Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 500 eurot ilma käibemaksuta (5 tundi × 100 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 870 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot ja 500 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 12.07.2024 esitatud hagi hind oli 2352,75 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 1500 eurot, intressinõude 104,66 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, viivisenõude hagi esitamise seisuga summas 284,09 eurot ja viivisenõude põhivõlalt edasiulatuvalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni 27,60% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 414 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 2337,75 euro ulatuses, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2352,75 eurot) 99,36%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 99,36% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 0,64% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 99,36% hageja põhjendatud menetluskuludest (870 eurot), millele vastab summa 864,43 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati
12.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.