Viru Vangla taotlus Jevgeni Sobolevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
O TE
L
Kohus
Jevgeni Sobolev (isikukood 50304092232; viibimiskoht XXX; vabanemisjärgne elukoht: XXX Karistuse kandmise algus 20.05.2026 ja lõpp 20.03.2027
O
Süüdimõistetu
vandeadvokaat Sergei Politšev
Kohtuistungi toimumise aeg
04.11.2026, videokohtuistung
IS
E
Kaitsja
M
RESOLUTSIOON
U
Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 76 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras:
ST
Jätta Jevgeni Sobolev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Mõista Jevgeni Sobolevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 246,76 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
JÕ
U
Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas või nr EE957700771001523585 LHV Bank AS. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700024112 ning selgitus „Jevgeni Sobolev, 1-26-4939, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokuratuurile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla esitas 23.10.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Sobolevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
O TE
L
2.Viru Maakohtu 14.07.2026 otsusega tunnistati J. Sobolev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 09.04.2026 kuni 10.04.2026, kokku 2 päeva, arvati karistusaja hulka mõistes lõplikuks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates vahistamisest 20.05.2026. Kohtuotsus jõustus 03.09.2026.
O
3.Nähtuvalt Viru Maakohtu 14.07.2026 otsusest J. Sobolevi süüdistati varguste toimepanemises. Nimelt selles, et tema, olles karistatud Viru Maakohtu 04.03.2024 otsusega 1-24-1270 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi poevarguste eest ajavahemikus jaanuar kuni detsember 2023. Jevgeni Sobolev uuesti võttis kauplustest võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgi:
IS
E
02.07.2025 kella 19.57 paiku Kohtla-Järvel Mõisa tee 3 kaupluses Maxima pudeli likööri Jägermeister maksumusega 17.13 eurot, mille peitis riietesse, lahkus poest kauba eest maksmata. Turvatöötaja püüdis teda peatada, Sobolev kukkus ja pudel purunes.
ST
U
M
01.04.2025 kella 15:10 ajal koos A D (süüdi mõistetud Viru Maakohtu 05.06.2025 otsusega 1-25-2905) Kiviõlis Viru 5 Maxima kauplusest 2 pudelit konjaki „Cognac Courvoisier VS“ kokku maksumusega 125.78 eurot, 3 pudelit konjaki „Cognac Courvoisier VS“ kokku maksumusega 150.87 eurot, konjaki pudel karbis „Courvoisier VSOP“ maksumusega 68.99 eurot, 2 pakki kabanost „Tarczynski“ maksumusega 5.50 eurot ja ostukorvi maksumusega 15 eurot. Jevgeni Sobolev ja A D sisenesid kauplusesse, panid kauba korvi ning väljusid kaubaga poest maksmata. Kahju 366.14 eurot.
U
21.03.2026 kella 15.18 paiku koos A P (menetlus eraldatud) Kohtla-Järvel Mõisa tee 3 kaupluses Maxima pudeli konjak Martell maksumusega 49.99 eurot, pudeli viski Jameson maksumusega 30.99 eurot, pudeli konjak Hennessy maksumusega 31.49 eurot, pudeli konjak Martell maksumusega 44.99 eurot, kokku kaupa 157.46 eurot. P pani pudelid Sobolevile kotti ja Sobolev lahkus poest kauba eest maksmata.
JÕ
21.03.2026 kella 15.46 paiku koos A P (menetlus eraldatud) Kohtla-Järvel Mõisa tee 3 kaupluses Maxima kaks pudelit viski Jim Beam maksumusega 55.98 eurot (ühe maksumus 27.99 eurot), pudeli viski Jim Beam maksumusega 17.99 eurot, kaks pudelit viski Jack Daniels maksumusega 74.98 eurot (ühe maksumus 37.49 eurot), kokku kaupa 148.95 eurot. P pani pudelid Sobolevile kotti ja Sobolev lahkus poest kauba eest maksmata. 22.03.2026 kella 11 paiku Kohtla-Järvel Põhja allee 4 kaupluses MiniRimi pudel viina Bartender Club Vodka maksumusega 11.59 eurot ja pudeli likööri Metsmaasikas maksumusega 7.19 eurot, kokku kaupa 18.78 eurot, mis peitis jopesse ja lahkus poest kauba eest maksmata.
2(11)
1-26-4939
22.03.2026 kella 20.37 paiku A P (menetlus eraldatud) Kohtla-Järvel Keskallee 12 kaupluses Maxima pudeli konjak Hennessy maksumusega 59.99 eurot, pudeli konjak Martell maksumusega 49.99 eurot, pudeli konjak Larsen maksumusega 41.59 eurot, kaks pudelit konjak Martell maksumusega 89.98 eurot, kokku kaupa 241.55 eurot. P pani pudelid Sobolevile kotti ja Sobolev lahkus poest kauba eest maksmata. 09.04.2026 kella 14:21 paiku Jõhvis Keskväljak 4 Maxima kauplusest pudeli Whisky Ballantines Finest maksumusega 22.99 eurot. Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Kaup kauplusele tagastatud.
O TE
L
14.04.2026 kella 17.21 paiku Kiviõlis Viru 5 kaupluses Maxima pudeli konjak Hennessy maksumusega 39.99 eurot, pudeli konjak Hennessy maksumusega 25.19 eurot, pudeli konjak Martell maksumusega 44.99 eurot, pudeli konjak Hennessy maksumusega 20.79 eurot, kokku kaupa 130.96 eurot, mis peitis kotti, ja lahkus poest kauba eest maksmata. 25.04.2026 kella 13.20 ja 13.40 vahel Jõhvis Narva mnt 38 Järva Tarbijate Ühistu kaupluses Jõhvi Konsum pudeli konjak Martell maksumusega 49.90 eurot, mille peitis põue, läbis kassa kauba eest maksmata, kuid oli peatatud peale kassat. Kaup tagastatud rikkumata.
O
20.05.2026 kella 08.37 paiku Kohtla-Järvel Keskallee 12 kaupluses Maxima pudeli liköör Jägermeister maksumusega 25.70 eurot ja lahkus poest kauba eest maksmata.
IS
E
20.05.2026 kella 08.44 paiku Kohtla-Järvel Keskallee 12 kaupluses Maxima pudeli liköör Jägermeister maksumusega 25.70 eurot ja purgi marineetud kurke Well Done maksumusega 2.59 eurot, kokku kaupa 28.29 eurot, lahkus poest kauba eest maksmata.
M
Seega Jevgeni Sobolev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, toimepandud süstemaatiliselt, grupi poolt s.o kuriteo KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi.
JÕ
U
ST
U
4.Kinnipidamisasutuses J. Sobolevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on ohtlik avalikkuse (risk ühiskonnas) suhtes. Ohustatud on juhuslikud isikud, kellega tahab tüli norida. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega tekitatakse kergemaid kehavigastusi. Oht on kõige tõenäolisem grupis ja alkoholijoobes. Kui isik käitub impulsiivselt ja mõtlemata tagajärgedele, kui ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid, teiste isikute õigusi ja vabadusi ning mõtleb enesekeskselt. Lisaks sellele, kui ta ei ole valmis muutma oma väljakujunenud hoiakuid ning loobuma kuritegelikust käitumisest. Lähtuvalt eeltoodust, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase ennetähtaegse vabanemise võimalusega, toetab vangla kinnipeetava karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
5.Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhoolduses, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni 20.03.2027. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata järgmised kohustused: 1) KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; 2) KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.
6.Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anu Toluk ei nõustu 27.10.2026 kirjalikus arvamuses vangla seisukohaga ja ei toeta J. Sobolevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, lisades, et J. Sobolevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse 3(11)
1-26-4939
läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu korduvad kuriteod viitavad sellele, et ta ei ole suutnud elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ta on viibinud käitumiskontrollil, kuid rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Vangla poolt koostatud iseloomustusest ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt vähenenud.
L
Süüdimõistetu ning tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodu
O
O TE
7.Jevgeni Sobolev teatas 04.11.2026 toimunud kohtuistungil seoses enda ennetähtaega vangistusest vabastamisega, et ta soovib seda. Ta tõi välja, et Viru Vangla iseloomustuses ära toodud andmed vastavad tegelikkusele 50/50, ta ei nõustu nende protsentidega, mis väljendavad tema uue kuriteo toimepanemise ohtu. Ta soovib vabaneda vangistusest, et tööd kiiremini leida. Ta soovib elada inimesena, käia registreerimistel ja läbida sotsiaalprogramme. Aadressil XXX ta kellegiga ei suhtle, seal otsitakse läbi ja alkoholi ei tohi tarvitada. Ta tõi välja, et soovib ennast kodeerida. Ta suhtleb ema ja isaga ning isa saab aidata tal tööle asuda VKG tehases abitöölisena. Ka varem pakkus isa talle töökohta. Ta ka varem nõustus tööle minema samasse kohta, aga oli juba hilja. Rehabilitatsioonikeskusest Uus Põlvkond lahkumise põhjusena tõi ta välja sealsed elutingimused ja selle, et ei olnud lubatud väljas käia.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
8.Jevgeni Sobolevi kaitsja leidis, et kuna vangla nõustub J. Sobolevi vabastamisega, siis see on põhjendatud. Tema kaitsealuse käitumine vanglas on olnud väga hea ning J. Sobolevi käitumine vanglas on muutunud oluliselt positiivsemaks. Vabaduses on tal kindel elukoht varjupaigas ning enne vangistust ta elas seal pidevalt. Iseloomustuses on märgitud, et puudub püsiv töökoht, aga kaitsealune tõi välja, et isa abistab teda leidmaks töökoha XXX. Igal juhul vabastamise korral saab ta ennast arvele võtta Töötukassas saamaks töö. Narkootikumide tarvitamise osas oht puudub, aga alkoholi tarvitamise risk on olemas. J. Sobolevile saab määrata alkoholi tarvitamise keelu ning kohustuse läbida vastavasisuline sotsiaalprogrammi lisaks sellele, et kaitsealune soovib lasta ennast kodeerida. Tema poolt toime pandud kuritegude puhul on tegemist teise astme kuritegudega, s.o pisivargused ja tekitatud kahju ei ole niivõrd suur. Tema klienti on korduvalt karistatud juba kriminaalkorras ja mitte esimest korda ei viibi ta vanglas, aga see asjaolu ei välista vangistusest ennetähtaega vabastamist. Käesolevaks ajaks võib anda J. Sobolevile võimaluse vabaneda vangistusest enne tähtaega ja realiseerida seda, et ta asub õiguskuulekale teele.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et J. Sobolevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.
10.Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse otsustamisel on prokuratuuril võimalik väljendada seisukohta süüdlase ennetähtaegse vabastamise kohta, kuid sarnaselt teiste menetlusosalistega on kohus selle seisukohaga seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 31). Samuti on vangla iseloomustuses
4(11)
1-26-4939
protsendina (üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 85%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 72%) väljendatud hinnang uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta juriidiliselt kasutu, kuna seda ei saa selle põhjendamatuse, metoodika kontrollimatuse ning märgitust tingitud üldise ebausaldusväärsuse tõttu süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, mida kinnitab asjakohane kohtupraktika.
L
Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
E
O
O TE
11.KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
M
IS
12.Käesoleval juhul Viru Maakohtu 14.07.2026 otsusega tunnistati J. Sobolev süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 09.04.2026 kuni 10.04.2026, kokku 2 päeva, arvati karistusaja hulka mõistes lõplikuks karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise algust arvestati alates vahistamisest 20.05.2026. Kohtuotsus jõustus 03.09.2026.
ST
U
13.KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J. Sobolev temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.
JÕ
U
14.Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2017. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX (XXX), kus tal on olemas elamiseks vajalikud tingimused ning kus ta elas ka enne vangistust. Seega on J. Sobolevil vabaduses olles olemas elektroonilise valve kohaldamiseks sobiv elukoht. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
5(11)
1-26-4939
L
15.KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
E
O
O TE
16.Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud KarS § 76 lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva KarS § 76 lg 4 sisustamisel.
JÕ
U
ST
U
M
IS
17.Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda.
Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles
18.Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Sobolevi karistusaeg on lühem kui 1 aasta, mille tõttu talle individuaalset täitmiskava koostatud ei ole. Seega ei tehta vanglas kinnipeetavaga sisulist tööd ning kohtul puudub võimalus hinnata kinnipeetava sisemist muutumist läbi 6(11)
1-26-4939
vanglapoolsete sekkumiste. Samas on põhjendatud positiivse asjaoluna välja tuua see, et J. Sobolevi käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemideta, vanglas on ta töötanud koristajana ning alates 05.08.2026 osaleb Vanglateenistuse ettevõtluskeskuses tööharjutuse programmis, mille eesmärk on õpetada uusi tööoskusi ja kujundada tööharjumust. Kohtuistungil selgus, et J. Sobolev õpib eeltoodud programmis osaledes puidust esemete valmistamist. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-9106 p 8.1).
O TE
L
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Sobolevi käitumine on kinnipidamisasutuses olnud korrektne. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kinnipeetu käitumine vangistuse jooksul kinnipidamisasutuses räägib tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
O
20.Viru Vangla iseloomustusest J. Sobolev kohta nähtub, et ennetähtaegse vabastamise korral soovib ta asuda elama täiskasvanute varjupaika aadressile XXX(XXX), kus tal on olemas elamiseks vajalikud tingimused ning kus ta elas ka enne vangistust.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
21.Hindamaks süüdimõistetu elutingimusi vabaduses olles ei saa arvestamata jätta seda, et iseloomustusest tulenevalt varaseimaid kuritegusid on ta toime pannud grupis, mis viitab ka isiku mõjustatavusele ning ka kohtuistungil kinnitas ta, et on teiste poolt mõjutatav. Kui vabanemisjärgseks elukohaks on täiskasvanute varjupaik, siis kohtu hinnangul ei soosi selline elukoht süüdimõistetu edasist seaduskuulekust. On üldteada, et see elukoht on eelkõige selline koht, kus elavad teiste elukohtade puudumisel ka vangistusest vabanenud isikud, kelle hulgas on ka need, kelle kuritegelikud hoiakud on kivistunud ning kes võivad üksteisele avaldada soovimatud negatiivset mõju. Kinnipeetav elas seal ka enne vangistust, mis tähendab samasse keskkonda naasmist. Lähtudes kinnipeetava karistusaja pikkusest (alla aasta), ei olnud talle individuaalset täitmiskava koostatud, mis tähendab seda, et samasse keskkonda naaseb samade väärtushinnagutega isik. Iseloomustusest nähtuvalt on J. Sobolevi varasem suhtlusringkond koosnenud peamiselt kriminogeensete kalduvustega inimestest, kellega koos on ta tarvitanud alkoholi ja toime pannud õigusrikkumisi. Arvestades isiku varasemat süstemaatilist õigusrikkumiste toimepanemist ning vastuvõtlikkust teiste isikute mõjutustele, püsib oht, et ta jätkab vabanemisel suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Selline suhtluskeskkond võib soodustada alkoholi tarvitamise taastumist ja õigusrikkumiste kordumist ning kohtu hinnangul on suur tõenäosus, et just varjupaika sattumisel realiseerub selline negatiivne stsenaarium. Seega ei ole välistatud, et J. Sobolev jätkab sellesse keskkonda sattudes eluviisi, mis lõppes varasemalt süütegude toimepanemisega ja seda ka siis kui varasemate sõpradega on tõesti suhted katkenud seoses nende passiivsusega J. Sobolevi toetamise osas kinnipidamisasutuses. Inimene on üldteada olevalt sotsiaalne olend ja eluliselt usutav pole see, et vabaduses olles ei hakka J. Sobolev kellegiga sõbrustama, kes võib talle avaldada seoses tema mõjustatavusega paraku negatiivset soovimatut mõju.
22.J. Sobolevi lähedasteks on XXX O S ja XXX R S, XXX J S ning XXX V S, V S ja R S. Kinnipeetava suhteid emaga võib pidada toetavaks ning ema on valmis teda vabanemisel moraalselt toetama, eeldusel, et ta hoidub alkoholi tarvitamisest. Iseloomustusest nähtuvalt esineb J. Sobolevil pikaajaline ja süvenenud alkoholitarvitamise probleem, mis on otseselt seotud tema õigusrikkumiste toimepanemisega. Seega alkoholi kuritarvitajatest eemalolek on kindlasti tema seaduskuulekuse huvides. Varasemalt on tal ebaõnnestunud 7(11)
1-26-4939
rehabilitatsioonikatse (2022. a vanglast vabanemist lahkus isik juba esimesel päeval Jõhvi rehabilitatsioonikeskusest „Uus Põlvkond“), mis koosmõjus seadusvastase käitumise jätkumisega viitavad vähesele valmisolekule muutusteks. Seetõttu püsib suur risk J. Sobolevil alkoholi tarvitamisega jätkamiseks ja sellega seotud õigusrikkumiste kordumiseks. Lisaks selle jääb ta ilma ema toeta, kuna toetamise tingimuseks on alkoholist loobumine, mis on aga kohtu hinnangul paraku vähetõenäoline.
IS
E
O
O TE
L
23.Isiku tööalane hõivatus ja materiaalne kindlustatus vabanemisel on ebakindlad, sest paljasõnaline on J. Sobolevi poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt saab tema isa abistada töökoha leidmisega XXX. Seega puudub tal kindel töökoht, ametlik töökogemus on vähene ning tööoskused ja -harjumus vajavad arendamist, millega ka vanglas tegeletakse. Vanglas on ta töötanud koristajana. TÄITIS andmetel on 22.10.2026 seisuga tal tasumata võlanõudeid 7456 euro ulatuses. K-Raha andmetel vabanemisfondi hoiustatud 9 eurot. Kuna J. Sobolev on varasemalt pannud vargusi toime rahapuuduse tõttu ning teda on korduvalt karistatud pisivarguste eest, võib ebapiisav seaduslik sissetulek suurendada korduvkuritegevuse riski. Positiivne on see, et alates 05.08.2026 osaleb ta Vanglateenistuse ettevõtluskeskuse tööharjutuse programmis. Eesmärk on õpetada uusi tööoskusi ja kujundada tööharjumust. Programmis osalemine panustab ka üldoskuste arendamisele, nagu näiteks koostöö- ja meeskonnatööoskus, suhtlemisoskus, probleemide lahendamise oskus, kohanemisvõime ja õpioskus, analüüsi- ja kriitilise mõtlemise oskus, tervikpildi nägemise oskus vms. Seega on kohtu hinnangul resotsialiseerumise huvides põhjalik tulevikuplaanide läbimõtlemine ning arvestades J. Sobolevi elukäiku, on suurema tõenäosusega selline mõttetegevus edukam kontrollitud keskkonnas viibides.
ST
U
M
24.Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus seega, et süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles pigem ei toeta tema vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuigi tal on olemas püsiv elukoht. Kohtul puudub veendumus selles, et käesoleval ajal varjupaiga näol elukoha ja hetkel n-ö tingimuslik lähisugulase toetuse olemasolu tagab selle, et J. Sobolev ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist, sest tema senine elukulg näitab seda, et eeltoodu ei ole taganud tema seaduskuulekust.
Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
U
JÕ
26.Vastavalt Riigikohtu praktikale on süüdimõistetu varasemad kuriteod – nii nende arv, iseloom, raskus kui ka toimepanemisest möödunud aeg – üks indikatiivsemaid tunnismärke, mille põhjal on võimalik prognoosida uute kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti on lahutamatu osa inimese elukäigust see, kuidas teda on varem karistatud ja milline on olnud selle mõju. Hinnates isikut ja tema varasemat elukäiku (KarS § 76 lg 4) või kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu (KrMS § 130 lg 2), tuleb arvestada, et varasema karistatuse tähendus ajas üldjuhul väheneb (mutatis mutandis osutatud määrus nr 1-09-3703/83, p-d 9 ja 11; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2020. a määrus nr 1-16-9171/1411, p 11). Seega ei tohi ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust arutades piirduda üksnes nentimisega, et isikut on varem nii ja nii mitu korda karistatud. Kohus peab nendesse karistusandmetesse n-ö sisse vaatama. Muu hulgas tuleb vastata küsimusele, kas varasem
8(11)
1-26-4939
O TE
L
karistatus iseloomustab isikut kohtu poolt otsustuse tegemise ajal jätkuvalt või on see asjaolu selleks ajaks tähenduse minetanud. Samuti tuleb hinnata, kas ja kuivõrd on varasemad õigusrikkumised seotud kuriteoga, millega seoses arutatakse ennetähtaegset vabastamist või vahistamistaotlust (mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Uute kuritegude ohule võivad mõnikord osutada ka sellised varasemad süüteod, mida ühendab uue kuriteoga mingi suuremale retsidiivsusriskile osutav faktor (isiku hoiakud, isiklikud suhted, sõltuvus vmt) (vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2020. a määrus nr 1-20-5036/28, p 14). Siiski tuleb silmas pidada, et mida suuremal määral varasemate kuritegude asjaolud viimase kuriteo(kahtluse) sisust erinevad – ja mida kaugemale ajalukku varasemad kuriteod jäävad –, seda väiksem on tavaliselt nende kaal ennetähtaegse vabastamise või vahistamisaluse sedastamisel ja mõnikord kaob see sootuks (RKKKm 1-15-1446, p.15, 18).
E
O
27.Vangla iseloomustuses märgitakse, et J. Sobolevi on kriminaalkorras karistatud neljal korral (nendest kaks arhiveeritud), vangistust kannab viiendat korda. Varasemalt isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, varguste (süstemaatiliselt) ning asja rikkumise ja hävitamise eest. Käesolevalt on isikut karistatud varguse toimepanemise (grupis, süstemaatiliselt) eest. Isiku kuritegude muster kordub ning käitumine on sarnane varasemaga. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine, grupi mõju, riskiv ja hoolimatu elustiil, majanduslikud raskused, tagajärgedele mõtlemata käitumine, impulsiivsus ja probleemide lahendamise oskuse puudulikkus.
JÕ
U
ST
U
M
IS
28.Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat korduvat kuritegelikku käitumist ja sarnaste kuritegude uuesti toimepanemist, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et kuritegude toimepanemise põhjuseks on olnud iseloomustuses toodud faktorid. Kinnipeetav kordab oma vigu, sest ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Näiteks alkoholi tarvitamist alustas ta varases eas ning on jätkanud kuritarvitamist hoolimata varasematest karistustest ja kriminaalhoolduse kohustuste rikkumisest. Alkoholijoobes on ta toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivaldse õigusrikkumise (kehaline väärkohtlemine). Kuigi isik tunnistab alkoholiprobleemi, ei ole ta paraku motiveeritud ravi või rehabilitatsiooniga tegelema ning usub, et suudab tarvitamise lõpetada iseseisvalt, oskamata seejuures nimetada konkreetseid samme eesmärgi saavutamiseks. Tuleb nõustuda sellega, et isiku korduvad väärteod ja kuriteod ning varasemad kriminaalhooldusnõuete rikkumised viitavad püsivale õigusrikkumiste mustrile ja vähesele valmisolekule järgida ühiskonnas kehtivaid reegleid. Hoolimata varasematest karistustest ja võimalustest oma käitumist muuta, ei ole J. Sobolev täitnud talle pandud kohustusi, sealhulgas ilmunud registreerimistele, teinud üldkasulikku tööd ega hoidunud alkoholi tarvitamisest. See viitab raskustele vastutuse võtmisel ja pikaajaliste muutuste elluviimisel.
29.Kohus nõustub ka sellega, et J. Sobolevi käitumises ilmneb impulsiivsus ja kalduvus tegutseda hetkeajendil, arvestamata piisavalt oma tegude tagajärgedega. Varasem vägivaldne käitumine, sealhulgas alkoholijoobes, viitab raskustele oma käitumise kontrollimisel. Isik ei ole seni suutnud oma probleemidega tulemuslikult tegeleda ega varasemast käitumisest õppida, mistõttu esineb oht samade vigade kordumiseks. Ei saa jätta märkimata ka seda, et J. Sobolevil puuduvad konkreetsed tulevikuplaanid. See viitab vähesele oskusele oma elu eesmärgipäraselt planeerida ning võib raskendada iseseisvat toimetulekut ja õiguskuuleka eluviisi kujundamist.
9(11)
1-26-4939
O TE
L
30.Samuti pöörab kohus tähelepanu sellele, et kohtupraktika näitab seda, et varavastaste kuritegude toimepanijad on tihti ka samal ajal sõltlased/sõltuvusainete ainete tarvitajad ning varavastaste kuritegude toimepanemine toimub eeskätt majandusliku kasu saamise eesmärgil enda sõltuvusainete tarvitamisega kaasnevate vajaduste rahuldamiseks. Seega vältimaks uute kuritegude toimepanemist tuleb neil isikutel sõltuvusainete tarvitamine enda jaoks maha kriipsutada, järgimaks õiguskuulekusele orienteeritud eluviisi. Iseloomustusest nähtuvalt ei ole J. Sobolev motiveeritud ravi või rehabilitatsiooniga tegelema ning usub, et suudab alkoholi tarvitamise lõpetada iseseisvalt, oskamata seejuures nimetada konkreetseid samme eesmärgi saavutamiseks ning on jätnud kasutamata võimaluse rehabilitatsioonikeskuses „Uus Põlvkond“ alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Eeltoodu paneb kohut kahtlema kinnipeetava kohtuistungil tehtud avalduses, mille kohaselt on valmis ta laskma ennast kodeerida vabaduses olles, eriti arvestades seda, et tal puuduvad vangla hinnangul konkreetsed eesmärgid ja tulevikuplaanid.
O
31.Kohus peab positiivseks seda, et vaatamata vangistusele on J. Sobolevil säilinud sidemed oma lähisugulastega. Paraku ei ole olnud lähedaste isikute olemasolu varem J. Sobolevi õiguskuulekuse garantiiks, mistõttu puudub kohtul veendumus, et ka käesoleval ajal tema edasist seaduskuulekust suudavad jäädavalt mõjutada tema lähisugulased, seda enam olukorras, kui ema on nõus toetama ainult siis, kui J. Sobolev loobub alkoholi tarvitamisest.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
32.Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu seega kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Seega leiab kohus, et J. Sobolevi vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni veel oma eesmärki täitnud. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks peaks J. Sobolevile mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Tema tähtaegne vabanemine toimub ca 5 kuu pärast. See ajaperiood võiks olla tema jaoks aeg mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi ning püstitada konkreetseid eesmärke, mis aitavad hoiduda õigusrikkumistest. Seda tegevust on tal rahulikum teha vanglas, kus pole juurdepääsu üldjuhul ka alkoholi tarvitamisele, mis suurendab tõenäosust, et vabaduses olles on ta edaspidi õiguskuulekusele orienteeritud. Kohtu hinnangul ei maandaks käesoleval juhul kriminaalhooldusametniku poolt pakutud käitumiskontroll ning lisakohustuste määramine uue kuriteo toimepanemise riski, sest varasemalt on paraku kriminaalhooldus ebaõnnestunud ning seni avaldunud käitumine ei anna kohtule kindlustunnet, et seekord kulgeb kriminaalhooldus edukalt. Seega jätab kohus süüdimõistetu J. Sobolevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna isiku ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis antud hetkel pole kohtu hinnangul kindel.
Menetluskulu suurus ja selle hüvitamine
33.Kohtuistungil osales kinnipeetava kaitsjana riigi õigusabi korras vandeadvokaat Sergei Politšev, kes esitas kaitsjatasu taotluse kokku 246, 76 euro hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse pealdisega täielikult. Kohus leiab, et J. Sobolevile võib tema
10(11)
1-26-4939
piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
O
O TE
L
/allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.