Viru Vangla materjalid Jevgeni Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Jevgeni Kuznetsov (isikukood 38905123713; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 11.08.2023 ja lõpp 04.01.2030
Süüdimõistetu
27.10.2026 avalikul videokohtuistungil
M
Kohtuistungi toimumise aeg
IS
E
Kriminaalasi
RESOLUTSIOON
U
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:
ST
Jätta Jevgeni Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord
U
Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Viru Maakohtu 27.09.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-5371 tunnistati Jevgeni Kuznetsov süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 6 kuud vangistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.07.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-4522 ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 02.06.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-21-2223 mõistetud karistuste ärakandmata osa, kokku 5 aastat 10 kuud 24 päeva võrra ning mõisteti Jevgeni Kuznetsovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 4 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaja algust määrati arvestada alates Jevgeni Kuznetsovi kinnipidamisest, s.o alates 11.08.2023.
1-23-5371
2.Viru Vangla esitas 21.10.2026 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla.
O TE
L
3.Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb füüsilises vägivallas, samuti seksuaalründe oht. Oht seisneb ka suures koguses narkootikumide käitlemises ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab sõltuvusainete tarvitamist, soovib saada majanduslikku kasu, käitub impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata ja ei lahenda oma probleeme seaduskuulekal viisil. Samuti kui jätkab suhtlemist kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40%.
M
IS
E
O
4.Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks J. Kuznetsovi karistuse jätkamist kriminaalhoolduses koos elektroonilise valvega, teeb kriminaalhooldusametnik tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 04.01.2030 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata J. Kuznetsovile järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 – mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2 1 – mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 9 alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. Kui karistuse kandmine jätkub kriminaalhoolduses, planeerib kriminaalhooldus süüdimõistetule järgnevad tegevused: vestlused seaduskuuleka mõtteviisi ja käitumise eelistest; vestlused sõltuvusprobleemidest ning puudulikust probleemide lahendamise oskusest; vestlused majanduslikult stabiilsest olukorrast; riskiva elustiili analüüsimine, kasud ja kahjud, alternatiivide leidmine riskikogemustele.
ST
U
5.Elukoha sobivuse kontrolli kohaselt teostas 14.09.2026 kriminaalhooldusametnik elukohakontrolli aadressil XXX, et kontrollida J. Kuznetsovi elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kodukülastuse teostamise tulemusena selgus, et antud elukoht on sobilik elektroonilise valve kohaldamiseks.
JÕ
U
6.Viru Ringkonnaprokuratuur ei nõustu oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta J. Kuznetsovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtuvad mitmed süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud – vanglas töötamine, riigikeele tasemekoolituse läbimine, sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkuvestluste läbimine, vestlused majandusliku toimetuleku oskustest, kuritegeliku käitumise ajenditest ja tagajärgedest, kuid eeltoodule vaatamata on prokuratuuri hinnangul Jevgeni Kuznetsovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Jevgeni Kuznetsov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Kehtivaid kriminaalkaristusi on neli ja arhiveeritud kriminaalkaristusi viis. Jevgeni Kuznetsov on väärteokorras karistatud kuuel korral, millest viis on kehtivad. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus koos varasema vangistuse kandmise kogemusega viitavad sellele, et isik suhtub ühiskonna reeglitesse ükskõikselt. Jevgeni Kuznetsoviga ei ole võimalik eirata asjaolu, et süüdimõistetu kannab karistuseks mõistetud liitkaristust KarS § 65 lg 2 alusel, mis tähendab, et uus tahtlik kuritegu pandi toime varasema karistuse katseajal. Selline käitumine ei ole väärtusneutraalne ning osutab selgelt, et süüdimõistetu ei ole talle antud võimalusi kasutanud õiguskuulekaks eluks. Jevgeni Kuznetsovi kuritegeliku käitumise üks põhjus on olnud sõltuvusainete tarvitamine, mis on oluliseks riskiteguriks. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt hakkas Jevgeni Kuznetsov enda sõnul alkoholi tarvitama 152
1-23-5371
U
M
IS
E
O
O TE
L
aastaselt ning ta tunnistab, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks suur probleem. Ta on sooritanud kuritegusid alkoholijoobes. Viimati tarvitas alkoholi 11.08.2023, kui pani toime käesoleva karistuse kandmise aluseks oleva kuriteo. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas Jevgeni Kuznetsov ka erinevaid narkootilisi aineid, on ka end süstinud. Kriminaalhooldusametniku ettepanekul on viibinud 2005-2007 rehabilitatsiooni teenusel OÜ Corrigo Noortekeskuses. Samuti on teda varasemalt süüdi tunnistatud narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt Jevgeni Kuznetsov on teadlik oma probleemidest ja nõrkadest kohtadest ning mõistab oma varasema käitumise eksimusi. Ta kinnitas, et tulevikus püüab selliseid vigu vältida ning on juba muutnud oma mõtteviisi ja käitumist. Kuigi sõnades on Jevgeni Kuznetsov valmis muutuma, on prokuratuuri hinnangul kaheldav, kas ta seda teha suudab. Arvestades Jevgeni Kuznetsovi sõltuvusainete tarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku, on prognoos pigem negatiivne. Prokuratuuri hinnangul on üsna reaalne, et ta võib jätkata sõltuvusainete tarvitamist ja kuritegeliku käitumisega. Ka elektrooniline valve ei paku sellisel juhul piisavat garantiid, kuivõrd see võimaldab kontrollida üksnes isiku asukohta, mitte tema tegevusi. Lisaks võib Jevgeni Kuznetsov jätkata kuritegude toimepanemist majanduslikel põhjustel. Varavastaseid kuritegusid toimepannud isikuna on materiaalsete raskuste tekkimisel oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda olukorras, kus Jevgeni Kuznetsovil on rahalisi nõudeid 05.08.2026 seisuga 14 028,87 euro ulatuses. Jevgeni Kuznetsov on omanud lühiajalisi ametlikke töökohti ning vabanemisel puudub tal garanteeritud töökoht. Seega säilib risk, et Jevgeni Kuznetsov võib ka majanduslike raskuste tekkimisel asuda kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Jevgeni Kuznetsov on korduvalt pannud toime kuritegusid grupis, sh oma vendadega. Prokuratuuri hinnangul kriminaalset mõtteviisi toetavate tuttavatega suhtlemine suurendab riskikäitumist vabaduses ega aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Jevgeni Kuznetsovi käitumine ei ole olnud ka karistuse kandmise ajal laitmatu. Nimelt on tal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei saa Jevgeni Kuznetsovi käitumist karistuse kandmise ajal pidada õiguskuulekaks. Prokuratuuri hinnangul annab see olulise hinnangu kinnipeetava hoiakute kohta ning näitab, et Jevgeni Kuznetsovile valmistab kindlate reeglite järgimine raskusi ka range järelevalve all. Kokkuvõtvalt tulenevalt süüdimõistetu varasemast elukäigust, käitumisest ja suhtumisest ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse, on uute kuritegude toimepanemise oht vangistusest ennetähtaegselt vabastamiseks liiga suur.
ST
Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
JÕ
U
7.Süüdimõistetu J. Kuznetsov palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta selgitas, et vabaduses tahab ta kõigepealt minna tööle, tal oleks isegi töökoht olemas, aga tal ei ole garantiikirja sellelt ettevõttelt. Ta tahab tasuda võlgnevusi ja alustada elu puhtalt lehelt. Ta on avavanglas ja töötab betoonitehases, XXX on ka betoonitehas, tal on plaan sinna tööle minna. Ta teab, et teda võetakse sinna tööle, kuid kirja ei ole tulnud. Praegu ta töötab OÜ-s XXX ja tema ülemused teevad koostööd XXX firmaga ning helistavad, et teda sinna tööle võetaks. Kindlasti hakkab ta ka võlgu tasuma. Palka hakkaks saama 1200 eurot. Tal ei olnud probleeme alkoholi ja narkootikumidega, praegu on avavanglas ja samuti probleeme ei ole. Varasemalt on olnud probleeme, aga ta on läbinud kursuseid ja saab hakkama. Ta on läbinud „Eluviisitreeningu“ ja vestlused. Vestlusest võib-olla ei piisa, aga tal on ka lähedased, kes teda toetavad. Ta võib kriminaalhooldusesse pöörduda, et talle määrataks täiendavaid programme. Jõhvis üks hea inimene teeb programmi SÜTIK, kus ta tahaks osaleda, aga ta ei tea, kas ta saab seal osaleda kord nädalas. Vahepeal ta paigutati avavanglast tagasi kinnisesse vanglasse, avavanglas oli 7. jaanuarist 9. juulini. Praegu on ta kinnises vanglas. Ta paigutati tagasi kinnisesse vanglasse, sest ta tarvitas valuvaigistit. Tal tõmmati hammas välja, tal oli valu ning seetõttu tarvitas valuvaigistit. Varasemalt on ta olnud kriminaalhooldusel, tal ei olnud mingisuguseid probleeme. Ta ei oska vastata, miks katseajal pani toime uue kuriteo, ta
1-23-5371 oli siis sõltlane. Ta teab, mida tähendab elektrooniline valve, tal on tuttavaid, kes olid vanglas ja on vabanenud elektroonilise valve alla, ta on nendega suhelnud. Ta suudaks järgida elektroonilist valvet. Ta palub anda talle võimalus, ta tahaks saada vabadusse elektroonilise valve alla. Ta lubab, et täidab kõiki tingimusi.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et J. Kuznetsovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.
O TE
L
9.KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
U
M
IS
E
O
10.Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korra § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud stabiilne elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas ning levi peab olema elektroonilise valve seadme toimimiseks piisav; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. J. Kuznetsov esitas vabanemisejärgseks aadressiks XXX. Toimunud kodukülastuste tulemusena on teada, et elukoht sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Elukoha omanik on kinnipeetava õde O. K., kes on nõus elektroonilise valve rakendamisega J. Kuznetsovi suhtes ning andis elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks oma kirjaliku nõusoleku. Elukohas elab lisaks kinnipeetava õele ka tema ema, kes on samuti andnud oma nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed eeldused J. Kuznetsovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
JÕ
U
ST
11.KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks.
12.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
13.Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul
1-23-5371 hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
O TE
L
14.Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel koristajana, toidujagajana ja köögitöölisena. 13.02.2026-31.07.2026 töötas ta väljaspool vanglat XXX OÜ-s, käesolevalt töötab XXX. Ajavahemikul 15.01.202413.08.2024 läbis ta riigikeeleõppe A2 taseme koolituse ning sooritas eksami tulemusega 69%. 02.09.2024-19.06.2025 õppis Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasiumi 9. klassis, kuid ta jäeti klassikursust kordama. Ajavahemikul 25.01.2024-14.03.2024 läbis ta sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning 26.05.2026-05.06.2026 ja 08.10.2026 toimusid programmi jätkuvestlused. 26.02.2025 ja 07.03.2025 toimusid kinnipeetavaga vestlused majandusliku toimetuleku oskustest, kuritegeliku käitumise ajenditest ja tagajärgedest.
IS
E
O
15.Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üheks esmaseks eelduseks on isiku õiguskuulekas käitumine vangistuses. Käesoleval juhul ei ole see eeldus täidetud, sest J. Kuznetsovil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, üks suhtlemiseeskirjade rikkumise eest ja teine joovasti tarvitamise kahtluse tõttu. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale, siis seab see kahtluse alla tema suutlikkuse teha seda vabaduses. Lisaks ei saa kohus jätta tähelepanuta, et iseloomustest nähtuvalt paigutati kinnipeetav 07.01.2026 avavanglaosakonda, kuid 31.07.2026 paigutati ta rikkumiste tõttu tagasi vangla kinnisesse osakonda.
Isiku elutingimused
U
M
16.Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava käitumises vangistuses on teda positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, millisteks on töötamine, riigikeele õpe, sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimine. Kuid samal ajal kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu ja avavanglast tagasi vangla kinnisesse osakonda paigutamine viitavad sellele, et isik ei ole siiski olnud piisavalt motiveeritud oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerima.
JÕ
U
ST
17.Ennetähtaegsel vabanemisel soovib Jevgeni Kuznetsov asuda elama aadressile XXX. Kinnistusraamatu andmetel on korteri omanik isiku õde O. K.. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kodukülastusel on välja selgitatud, et tegemist on kolmetoalise korteriga. Korter vastab elektroonilise järelevalve paigaldamise tingimustele, uksed ja aknad on hästi lukustatavad, on olemas elekter, mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kommunaalvõlad puuduvad. Kinnipeetava ema L. K. ning õde O. K. andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks oma elukohas. Hetkel elavad ema ja õde seal kahekesi.
18.Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt alustanud õpinguid 9. klassis, kuid ei ole põhiharidust omandanud. Ta on Tartu Kutsehariduskeskuses õppinud puidupingierialal 06.04.2011-22.06.2011 ja 01.09.2011-26.06.2012, kuid ei lõpetanud, sest ei läbinud õppekava täies mahus. Varasemalt on vangistuses õppinud riigikeelt algajate tasemest kuni tasemeni B1, mille omandas 2013.a. 15.01.2024-13.08.2024 läbis ta riigikeeleõppe A2 taseme koolituse, eksami sooritas tulemusega 69%.
19.Töötamise Registri andmetel on kinnipeetav omanud erinevaid lühiajalisi ametlikke töökohti. Kinnipeetav on süstemaatiliselt pannud toime vargusi, samuti röövimise majandusliku kasu saamise eesmärgil. Samuti on tegelenud suures koguses narkootikumide käitlemisega. 05.08.2026 K-Raha andmetel oli jooksvaid nõudeid summas 14 028,87 eurot,
1-23-5371
L
vabanemisfondis on 09.10.2026 seisuga 1654,96 eurot. Vangistuses on töötanud majandustöödel koristaja ja toidujagajana, käesolevalt töötab köögitöölisena. Jevgeni Kuznetsovil puudub garanteeritud vabanemisjärgne töökoht. Tal tuleks end vabanedes arvele võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused Eesti Töötukassa pakutavate teenuste näol. 26.02.2025 ja 07.03.2025 toimusid vestlused majandusliku toimetuleku oskustest, kuritegeliku käitumise ajenditest ja tagajärgedest. Kokkuvõte: kõik kuriteod olid toime pandud samal eesmärgil – sõltuvusainete hankimiseks. Kinnipeetav jõudis järelduseni, et tema elus tekkinud probleemide lahendamiseks on ainus tee loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kinnipeetav on teadlik oma probleemidest ja nõrkadest kohtadest ning mõistab oma varasema käitumise eksimusi. Ta kinnitas, et tulevikus püüab selliseid vigu vältida ning on juba muutnud oma mõtteviisi ja käitumist – enne tegutsemist kaalub ta hoolikalt oma otsuseid.
O TE
20.Kinnipeetav on pärit paljulapselisest perest, tal on ema, õde ja viis venda. Vend A. K. on koos toime pannud seksuaalkuriteo, vend V. K. koos tegeles suures koguses narkootikumide käitlemisega, saades sealjuures juhiseid oma vennalt. Suhted lähedastega on enda sõnul head. Ülalpeetavaid isikul ei ole. Isik on korduvalt pannud toime kuritegusid grupis, sh oma vendadega.
M
Vabastamise võimalikud tagajärjed
IS
E
O
21.Kohtu hinnangul isiku vabanemisjärgsed elutingimused osaliselt toetavad J. Kuznetsovi vabastamist. Isikul on olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks ja lähedased. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et isikul puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, ta on kohtuistungil küll väitnud, et saab vabanemisel töökoha XXX betoonitehases, kuid ühtegi seda kinnitavat tõendit esitatud ei ole. Lisaks on isikul suures ulatuses võlgnevusi, mis võivad hakata mõjutama tema majanduslikku toimetulekut. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et isik on varasemalt koos vendadega pannud toime kuritegusid, seega on isiku lähedaste hulgas ka isikuid, kes võivad talle negatiivset mõju avaldada. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
JÕ
U
ST
U
23.Vangla iseloomustuses märgitakse, et J. Kuznetsovi on kriminaalkorras karistatud 9 korral, millest kehtivaid karistusi on neli. Vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Varasemalt on teda karistatud korduvate varguste, röövimise, korduva asja omavolilise kasutamise, vägistamise, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Viimane karistus on mõistetud süstemaatilise varguse katse eest. Kinnipeetava käitumine sarnaneb varasema käitumisega, ta on pannud toime mitu samalaadset kuritegu, samuti on pannud kuritegusid toime grupis. Isikut on karistatud ühe vägivallateo ja ühe seksuaalkuriteo toimepanemise eest. Kõigi kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, impulsiivne tagajärgedele mõtlematu käitumine ja puudulik probleemilahendusoskus. Vargused ja röövimise pani toime majandusliku kasu saamise eesmärgil.
24.Arvestades, et isik on pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil on kohtu hinnangul väga oluline, et isik oleks tööga hõivatud ning talle oleks tagatud kindel ametlik sissetulek. Käesolevalt aga J. Kuznetsovil vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Samuti ei saa jätta tähelepanuta, et isikul on suures ulatuses võlgnevusi, 05.08.2026 seisuga K-Raha andmetel 14 028,87 euro ulatuses. Vabanemisfondi on tal hoiustatud 1654,96 eurot. Võlanõuded võivad hakata mõjutama isiku toimetulekut ning arvestades, et isik on varasemalt pannud toime varavastaseid süütegusid, siis ei saa majanduslikust toimetulekust tulenevat riski uute süütegude toimepanemiseks väikeseks pidada.
1-23-5371
25.Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et isik kannab käesolevalt liitkaristust ka narkootiliste või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Nimelt mõisteti ta Viru Maakohtu 02.06.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2223 süüdi muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Seega on isiku puhul ka oht, et ta võib materiaalse kasu saamise eesmärgil tegeleda narkootikumide käitlemisega.
M
IS
E
O
O TE
L
26.Veel enam, vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on elu jooksul tarvitanud erinevaid narkootikume, on ka süstinud. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvusdiagnoosid puuduvad, kuid isik on tunnistanud, et kõik kuriteod on ta pannud toime samal eesmärgil – sõltuvusainete hankimiseks. Kriminaalhooldusametniku ettepanekul on isik viibinud 2005-2007 rehabilitatsiooni teenusel OÜ Corrigo Noortekeskuses. 2020.a tegeles suures koguses narkootikumide käitlemisega. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta viimati narkootilist ainet alfa-PVP 11.08.2023, kui pani toime viimase kuriteo - vargusekatse. Puuduvad andmed, et kinnipeetav on narkojoobes käitunud vägivaldselt. Ka alkoholisõltuvus meditsiiniosakonna andmetel puudub. Samas isik tunnistab, et alkoholi tarvitamine oli suur probleem ning tarvitama hakkas ta 15-aastaselt. Viimati tarvitas alkoholi samuti 11.08.2023, kui pani toime viimase kuriteo. Varasemalt on joobes pannud toime röövimise ja vägistamise. Ajavahemikul 25.01.2024-14.03.2024 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kokkuvõttest nähtub, et programmi jooksul kaardistas enda tarvitamisharjumuse, selgitas välja enda peamised riskiolukorrad ning omandas teadmised, kuidas tulla toime himu ja sotsiaalse survega. Läbiviija hinnangul on kinnipeetaval olemas tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. 26.05.2026-05.06.2026 ja 08.10.2026 toimusid sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkuvestlused. Kohtu hinnangul on positiivne, et isik on vangistuses narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest tulenevate riskide maandamisega tegelenud, kuid peab arvestama, et vabaduses on alkohol ja narkootikumid taas isikule kättesaadavad ning nende tarvitamisest hoidumine nõuab suuremat pingutust kui vangistuses. Kohtu hinnangul on aga isiku edasise õiguskuulekuse tagamiseks väga oluline, et ta hoiduks sõltuvusainete tarvitamisest, sest tarvitamise jätkamisega kaasneb uute kuritegude toimepanemise oht.
JÕ
U
ST
U
27.Iseloomustuse kohaselt on süstemaatiliste varguste toimepanemisega isikul välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Korduvate kuritegude toimepanemisega on kinnipeetav väljendanud kriminaalset käitumist pooldavaid seisukohti. Kohtuotsusest nähtub, et isikule on KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus ka Viru Maakohtu 26.07.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-4522 mõistetud karistusega. Viru Maakohtu 26.07.2023 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mis KarS § 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga, kohtuotsus jõustus 11.08.2023. Süüdistuse kohaselt pani Jevgeni Kuznetsov KarS § 199 lg 2 p 5, 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime juba 11.08.2023, s.o samal päeval, kui tema suhtes eelnevalt tehtud süüdimõistev kohtuotsus jõustus. Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul iseloomustuses väljendatut, et isikul on süstemaatiliste varguste toimepanemisega välja kujunenud kriminaalne käitumismuster. Samuti nähtub eeltoodust, et kriminaalmenetluslik kogemus ja talle mõistetud karistus ei olnud piisav selleks, et suunata teda õiguskuulekale teele.
28.Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt ning on koostöövalmis. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud katseajal toime uue kuriteo. Isik teadvustab osaliselt kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid ja ajendeid ning on sõnades valmis muutuma. 07.01.2026 paigutati kinnipeetav avavanglaosakonda, kuid 31.07.2026 paigutati rikkumiste tõttu tagasi vangla kinnisesse osakonda. Kohus leiab, et on positiivne, et isik teadvustab kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid, kuid peab vajalikuks märkida, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ning see, et isik rikkumiste tõttu avavanglast tagasi vangla kinnisesse osakonda paigutati, viitavad sellele, et isiku valmisolek muutusteks on
1-23-5371 paljasõnaline ning ei ole leidnud kinnitust tema tegudes. Arvestades, et ta on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uue kuriteo, puudub kohtul käesolevalt kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid selleks, et hoida ära uute süütegude toimepanemist J. Kuznetsovi poolt.
O TE
L
29.Kohus ei saa jätta tähelepanuta J. Kuznetsovi pingutusi, milleks on eelkõige töötamine vangistuses, sotsiaalprogrammi ja vestluste läbimine ning riigikeele õpe, kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kõike eeltoodut arvestades ei tekita J. Kuznetsovi vabastamise võimalikud tagajärjed kohtus veendumust isiku edasisest õiguskuulekast käitumisest. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Jevgeni Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.
O
/allkirjastatud digitaalselt/
JÕ
U
ST
U
M
IS
E
Jaanika Kõrgmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.